Esimese eesti aegne aeg (2)

Põhikool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2008-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti

50 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

karlk2 Õppematerjali autor

spikker.Vabadussõja põhjused.Vaikiv ajastu.Landeswehr’i sõda-palgasõda.Tartu rahuleping.

vapsid

Sarnased õppematerjalid

docx

Esimese maailmasõja lõpp - Teise maailmasõja algus

rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Rahvasteliit. Rahvasteliidu teke ja uus poliitiline kaart Euroopas. Selleks, et sõjalise sekkumiseta lahendada võimalikke riikide vahelisi tülisid loodi Rahvasteliit. See loodi Pariisi rahukonverentsil ja selle eesmärgiks oli veel ka rahvusvaheline majanduslik ja kultuuriline koostöö. Sinna võisid kuuluda kõik riigid oma vabal tahtel. Rahvasteliidu peakontor asus Sveitsi linnas Genfis. Algul ei võetud rahvasteliitu Esimese maailmasõja kaotanud riike, aga nad pääsesid sinna hiljem. Nõukogude liit sai liikmeks alles 15 aastat hiljem. Täielikult jäi välja aga USA, sest nad ei tunnustanud Rahvasteliidu põhikirja. Nii mõnigi tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga, need olid küll enamasti sellised, kus osalesid väikeriigid. Peale Esimest maailmasõda muutus poliitiline kaart. Antandi riigid ei arvestanud teiste riikide soovidega ja nad tahtsid enda mõjuvõimu. Seetõttu ei paiknenud uued

Ajalugu

204

pdf

Eesti uusima aja ajalugu

linnale maksu. Juhtimisorganid oli linnavolikogu ehk linnaduuma ja linnavalitsus ehk linnaamet. Enamik linnu olid maakonnakeskused. Linnade kõrval olid ka uut laadi asulad alevid või alevik aga see oli mitteametlik kui 1917. Töölisasulad, raudteeasulad v mingi kooli v. kultuurikeskused. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused. Vaid üks kord toimus suur 1870a rahvaloendus. Tol ajal oli Eesti kubermangus 958 000 inimest ja kasvas. 20. saj alguses juba üle ühe miljoni. See aeglustus iive langusega, kui sünd langes ja väljaränne suurenemisega. Sünd vähenes, kuna maja sai pärandada vaid ühele, teistele pidi muud tuge pakkuma. Demograafiline revolutsioon (madal suremus ja sündimus), ehk seoses pärisorjuse kaotamise, talupoegade liikumisvabaduse ja talude päriseksostmisega. Üleminek toimus prantsuse tüübi kohaselt, kus langesid suremus ja sündimus peaaegu

Ajalugu