Esimene maailmasõda (0)

Sarnased õppematerjalid

31

odp

Esimene maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918  Esimene maailmasõda I Ms oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 kuni 11. novembrini 1918 Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antant - 1907. aastal sõlmitud liit Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia vahel. Keskriigid - Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi ja Bulgaaria Antant ja Keskriigid  Sõja põhjused Võimuvõitlus kolooniate pärast Wilhelm II plaan Tehnika areng Imperialism  Franz Ferdinandi surm 28

Ajalugu

8

doc

I mailmasõda

Esimene Maailmasõda Toomas Tamre 23-AR  Tallinn 2008 Sarajevo atentaat ja sõja algus: Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus: turgude, toorainete, kapitali, ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Inglismaa ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879

Ajalugu

11

doc

Esimene maailmasõda

Sisukord: Sõja Põhjused 3 Vastuolude välispoliitilised põhjused 3 Vastuolude siseriiklikud põhjused 4 Üksikud vastuolusid süvendanud sündmused 4 Sõja algus ja käik 5 Sõja tulemused 9 Kasutatud kirjandus 11  Sõja põhjused Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²) ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest maailma rahvastikust). Esimese maailmasõja põhjusteks olid imperialistlike suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast. Tol hetkel oli maailm jaotatud Suurbritannia ja Prantsusmaa kasuks. Tormiliselt arenenud Saksamaa oli 1879

Ajalugu

9

doc

Esimene Maailmasõda

palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Euroopa riikide piirid muutusid sõjategevuse tagajärjel drastiliselt: purunes neli impeeriumi (Saksamaa, Austria-Ungari, Osmanite riik ja Venemaa). Nendes riikides valitsenud dünastiad (vastavalt Hohenzollernid, Habsburgid, Osmanid ja Romanovid) kaotasid võimu sõja jooksul või vahetult pärast seda. Esimene maailmasõda sai tuntuks kaevikusõjana, seda eelkõige Läänerindel. Üle 9 miljoni inimese langes lahingutes. Esimeses ilmasõjas kasutati esimest korda keemiarelvi, toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt ning toimusid 20, sajandi esimesed tsiviilisikute massimõrvad. Sarajevo atentaat ja sõja algus Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri (üle 4 miljoni km²)¹ ja sõdivate riikide rohkuse tõttu (sõja lõpuks osales 38 riiki, kus elas 75% tolleaegsest

Ajalugu

3

odt

I maailmasõda

I maailmasõda · FAKTID: · Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918 · Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks · Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 miljoni sõduri · Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: ­ purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria- Ungari, Venemaa, Osmanite riik ­ nendes riikides valitsenud dünastiad

Ajalugu

12

docx

I MS ajend ja tulemus

11.1917 Nõukogude kongress, moodustatakse Nõukogude valitsus. 13. Millised impeeriumid lagunesid sõja tulemusena ja millised riigid said iseseisvaks?  Ida-Euroopas ja Ees-Aasias lagunesid kolm impeeriumi – Austria-Ungari, Venemaa ja Osmanite riik.  Iseseisvusid Austria, Ungari ja Tšehhoslovakkia. 14. Pariisi rahukonverents : Millal, kes osalesid, kes peamiselt otsuste tegemist mõjutas?  Pariisi rahukonverents kutsuti kokku pärast Esimest maailmasõda ja töötas 18. jaanuarist 1919 kuni 21. jaanuarini 1920, et leppida kokku rahulepingu tingimustes.  Osa võttis 27 Saksamaaga ja tema liit lastega sõdinud või nendega diplomaatilised suhted katkestanud riiki.  Tähtsaimad küsimused otsustati Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA delegatsiooni juhtide George Clemenceau, David Lloyd George'i ja Winston Wilsom salajastel läbirääkimistel. 15

Ajalugu

4

docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida- Preisimaa ning Austria-Ungari vahel. Venemaa sõjaplaan oli järgmine: anda kõigepealt löök Austria- Ungarile ning vallutada Budapest ja Viin. I maailmasõja algus: I maailmasõda algas 28. juulil 1914, mil Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Sellega avati Balkani rinne, sest Serbia seljataga seisis Venemaa ja Austria-Ungari seljataga Saksamaa. 29. Juuli Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni (reservväelaste tegevteenistusse kutsumine). Saksamaa nõudis mobilisatsiooni peatamist, lubades seejuures mõjutada Austria-Ungarit mitte alustama sõda Serbia vastu. Venemaa ei peatanud mobilisatsiooni ja 1

Ajalugu

14

rtf

Esimene maailmasõda

Pärnu Koidula Gümnaasium Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011  1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu. Suurriikide valitsused ei uskunu

Ajalugu

Kommentaarid (0)