Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist
SÕDIVATE OSAPOOLTE SÕJAPLAANID: Saksamaa sõjaplaan: Schlieffeni plaan Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi vältima varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nimetati plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria-Ungari vahel
kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, Ida-Preisimaa ning Austria- Ungari vahel
Sõdivate riikide sõjaplaanid Saksa sõjaplaani nim. Schlieffeni plaaniks, mis nägi ette Prantsusmaa kiires purustamises ja seejärel vägede paiskamise itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus pidi väed Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööduma, kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi PrantsuseSaksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja Elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi Saksamaale. Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus. Venemaa sõjaplaan võimaldas valida kahe rünnakusuuna, IdaPreisimaa ning AustriaUngari vahel. Venemaa
Esimene Maailmasõda Referaat Koostas: Kristin Klass: Juhendaja: Pärnu 2011 1.Esimese Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased olid veendunud, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga Austria- Ungari ja Venemaa taotlused. Samas poleks need vastuolud pruukinud sõtta paisata tervet maailma. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaasa järgmised asjaolud: -Alahinnati ohtu
Sõja plaanid Sõjaks valmistusid kõik suurriigid ja tegid suuri ettevalmistusi. Suurriikide peamine eesmärk oli sõja abil oma positsioone kindlustada. Loodeti oma territooriume suurendada. Nende eesmärkide realiseerimiseks oli aga vaja saavutada sõjalist edu, selleks koostati konkreetsed sõjaplaanid. Saksamaa sõjaplaan oli välja töötatud kindralstaabi ülema A. von Schlieffeni eestvedamisel. See nägi ette Saksa armee ootamatu löögi läbi neutraalse Belgia ja Luxenburgi, et teostada suurejooneline ümberhaaramisoperatsioon. Saksa väed pidid läbimurde järel tungima Prantsusmaa territooriumile, mööduma Pariisist esmalt põhja poolt, seejärel ka läänest ning kokkuvõttes suruma Prantsuse väed vastu Lotringi kindlustatud liini ja Sveitsi piiri. Schlieffeni plaan oli tegelikult välksõja plaan: Prantsusmaa purustamine pidi muidu toimuma pooleteise kuu jooksul.
Lääne-Euroopa suurriikidel Balkanil otsesid huve polnud, ometi väljus olukord kontrolli alt. Peale troonipärija tapmist nõuti Austria-Ungari pealinnas kohe sõja alustamist Serbia vastu. Kuna Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Austria- Ungaril vaja ka Saksamaa toetust. Kuna Saksamaa oli juba enne valmistunud sõjaks, ei hakatud viivitama ning andis Austria-Ungarile teada: ,,Mitte viivitada väljaastumisega." Samal ajal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas samuti, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi, kuid Inglismaa diplomaatia jättes mulje, et saareriik jääb suurest sõjast Euroopas kõrvale. Selline hoiak julgustas Saksamaad veelgi aktiivsemalt tegutsema. 5 Sõjaplaanid Kuna Euroopa suurriigid olid sõjaks juba mõnda aega valmistunud, olid neil välja töötatud põhjalikud strateegilised plaanid
ebaõnnestus? Saksamaa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks. Eesmärk oli vältida sõdimist ida- ja läänerindel. Esmalt tuli saavutada kiire võit 6 nädalaga läänerindel Prantsusmaa vastu. Saksamaa eeldas, et Venemaa Prantsusmaa liitlasena ei suuda reaalselt rünnata enne 1,5 kuud. Lõpp-tulemusena Saksamaa plaan ebaõnnestus, kuid siiski õnnestu neil üpris Pariisi lähedale sattuda oma armeega juba. Peale lüüasaamist suutsid sakslased siiski uutel positsioonidel pealetungi peatada. [ 04.08.1914 Saksamaa sissetung Belgiasse (avaldati vastupanu viha Saksamaa poolt, hävitasid belglasi) 21.-25.08 1914 nn piirilahing, kus Prantsuse-Inglise väed said lüüa 2.09.1914 Marne'i lahing (Saksamaa oli 35 km kaugusel Pariisist), kus Saksamaa pidi tagasi tõmbuma (väed olid pidanud taluma suuri kaotusi + olid kurnatud pikkadest päevamarssidest) ] 4. Üldine sõjakäik pearinnetel lääne- ja idarindel sh osapooled 1914- 1918.
välksõja plaan saksa sõjaplaan, nad tahtsid kiirelt tungida prantsusmaale, see purustada ja rünnata venemaad. piirilahing Marne'i lahingkindral Joffre juhtimisel tuntud prantsuse vastupealetung, mis nurjas Sthlieffen'I välksõjaplaani. Tannenbergi lahing positsioonisõdakaevikusõda, sõjategevus pikak ajaks paigale jäänud, rinde tugevasti kindlustatud ja pidevalt täiustatavail postitsioonidel. Ypresseal kasutasid Sakslased 1915.a. esimest korda sõjategevuses gaasi.Ohvriks langes 15 000 inglise sõdurit, kolmandik suri. Verduni "hakklihamasin"kindlus, mis lukustas juurdepääsu Pariisi. Lahing algas 1916. veebruasris ja kesti 10 kuud. Selle aja jooksul käis hakklihamasinast läbi palju inimesi. Mõlemal poolel lages üle miljoni mehe. Somme'i lahingkestis 1916.juulist novembrini, seal kasutati esimest korda lennuvägede tanke. Cambrais' lahinginglased võtsid ette tankirünnaku Cambrais, mis lõppes edutult
vallutada mõned Saksa asumaad ja osa Hiina alasid. 1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas Suurbritannia
2.3. Venemaa sõjaplaan: Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu. Peaeesmärgiks oliSaksa vägede purustamine Ida- Preisimaal, et kergendada oma liitlase Prantsusmaa olukordaläänerindel. 2.4. Inglismaa sõjaplaan: Inglismaa kavatses oma eesmärgi saavutada teiste abiga, selleks toetas ta rahaliselt on LiitlasiVenemaad ja Prantsusmaad. Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 000-meheline armee. 3.Lääne- ja idarinne Võistlus käis kahel rindel: lääne- ja idarindel .Läänerindel rajasid prantslased ja inglased oma kaevikud otse sakslaste kaevikute vastu. Ka sõjasuurimad lahingud, näiteks Ve rduni ja Somme' i lahing, olid kaevikulahingud.Idarinne ulatus Läänemerest Musta mereni ning Venemaa võitles seal Saksamaa ja Austria-Ungarivastu. 3.1. Läänerinne Sõjategevus läänerindel algas Saksa vägede ootamatu sissetungiga Luxenburgi ja Belgiasse
kõik jõud Venemaa vastu · Prantsusmaa tugevad kindlustused Prantsuse-Saksa piiril, Belgia piir oli kindlustamata, sealt ei rünnatud · Venemaa oli kahel rindel Saksamaa ja Austria vastu, peaeesmärk oli purustada Saksa väed Ida-Preisimaal, et kergendada Prantsusmaa olukorda läänerindel · Inglismaa toetas rahaliselt Venemaad ja Prantsusmaad, Euroopasse kavatseti sõdima saata üksnes 70 00-meheline armee läänerinne · Saksa vägede sissetund Luksemburgi ja Belgiasse (osutas visa vastupanu) · 1914 august piirilahing, prantsuse armeed ja üks inglise armee oli sunnitud taganema, sakslased jõudsid Pariisi lähistele, septembris Marne'i lahingus vastupealetung PRANTSLASTE, nurjati Schlieffeni välksõja plaan · Läänerindel algas positsioonisõda · 1915 aprill Ypres'i lähedal kasutasid sakslased esimest korda gaasi, 15 000 sõdurit suri
See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida- Preisimaa sisemusse taanduma. 2.2. Prantsuse sõjaplaan Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870-1871 aasta Prantsuse Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse-Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Prantslased ei uskunud, et sakslased Belgia neutraliteeti rikuvad ja neid sealtkaudu ründavad. Prantsuse sõjaplaani nimetati plaaniks 17. See nägi ette lõuna pool asuvate Lotringi ja Elsassi, mida prantslased lugesid Prantsusmaa ajalooliseks osadeks, hõivamise ning seejärel sissetungi Saksamaale. Kogu sõjaplaani kandvaks ideeks oli hoogne pealetung. 2.3. Inglismaa sõjaplaan Inglismaal iseseisev sõjapaan puudus. Valmis oldi vaid koostööks Prantsuse vägedega toetamaks nende vasakut tiiba
ääres). Prantsuse väed alustasid vasturünnakut. Kuni 9. sept kestis Marne´i lahing (lahingute nimed on sageli jõgede nime järgi). See lahing otsustas ette sõja saatuse. Saksa sõjaplaan nurjus. 13-15. sept lahing Aisne´i jõel. Mõlemad pooled kaevusid nüüd maasse, algas positsioonisõda ehk kaevikusõda. 14. sept saadeti Moltke erru. Süüks pandi kaotust Marne´i all. Asemele määrati kindral Falkenhayn. Idarinne. (Vene rinne) 1914. a Jagunes Looderindeks (Saksamaa vastu) ja Edelarindeks (Austria-Ungari vastu, Bugi alamjooksust Rumeenia piirini). Looderinne. 14. aug tungisid Vene väed Ida-Preisimaale. 1. armee Rennenkampfi, 2. armee Samsonovi juhtimisel. Vene vägedes kasutati sifreerimata raadiosidet. Sakslased kuulasid pealt. Samsonovi armee piirati sisse. Lahing toimus Masuuria järvede piirkonnas. Seal hukkus ka palju eestlasi
Kuna Venemaa oli otsustanud Serbiat toetada, kuulutas ta kohe välja mobilisatsiooni. Saksamaa pidi seepärast kohe sõja ka Venemaale kuulutama. 1. VIII kuulutas Saksamaa sõja Venemaale. Saksa kindralstaabi plaan nägi ette, et kõigepealt tuleb purustada Prantsusmaa ja seejärel asuda täie jõuga Venemaa ründamisele. Nii tuli kiiresti sõda ka Prantsusmaale kuulutada. 3. VIII kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja. Sakslased kavatsesid Prantsusmaad rünnata läbi Belgia. Selleks esitati viimasele ultimaatum, et Saksamaa peab oma väed Belgiasse paigutama, kuna Prantsuse väed kavatsevad Belgiat rünnata. Belgia lükkas ultimaatumi tagasi ja palus abi Inglismaalt. Viimane pidi nüüd omakorda sõja Saksamaale kuulutama. 4. VIII esitas Briti valitsus Saksamaale ultimaatumi, nõudes Belgia neutraliteedi säilitamist. Kuna vastust ei tulnud, kuulutas Inglismaa sõja Saksamaale.
sõja. Läänerinne Aasta Idarinne 2. augustil Algab sõjategevus 17. augustil Kaks Vene 1914.a 1914 armeed alustavad sissetungi Ida- Preisimaale 4.august Alustab Saksamaa 2. kindral Hindenburg ja Luddendorff 1914 sissetungi Belgiasse septembril suutsid vene armee 1914 Tannenbergi lahingus puruks lüüa. 21.-25. Piirilahing Sügis 1914. Pealetung
Järjest kuulutasid riigid teistele riikidele sõdasid ning vallandunud oligi I maailmasõda. Sõjaplaanid Saksamaa sõjaplaan oli Schlieffeni eestvedamisel välksõda. Lõpuks pidi olema kõik jõud suunatud Venemaa vastu. Prantsusmaa oli teinud panuse tugevatele kindlustele. Belgia piir jäi kaitsmata. Venemaa peaeesmärgiks oli Saksamaa vägede purustamine. Inglismaa tahtsis tulemusi teiste abiga, toetades rahaliselt oma liitlasi. Euroopasse saadeti kõigest 70 000-meheline armee. Positsioonisõda lääherindel Belgia kindlused osutasid alguses Saksa vägedele visa vastupanu. 1914. aastal toimud nn. Piirilahing. Sakslased jätkasid, samas kui Inglise armee ja Prantsuse armeed taganesid. Septembris alustasid prantslased vastupealetungi, mis oli tuntud Marne'i nime all. Nii nurjati sakslaste välksõja plaan ja läänerindel algas positsioonisõda(kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud rinde tugevasti
sõjategevus Balkanil ning kolooniates Sõdivate riikide sõjaplaanid SAKSAMAA · Saksa sõjaplaani nim Schlieffeni plaaniks · 39 päevaga, sõda tuli võita 3-4 kuuga · st Prantsusmaa kiiret purustamist ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu · Plaani teostamiseks viidi väed Belgia ja Luksemurgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda. Eesmärk Pariis ja Pr armee ümber piirata. PRANTSUSMAA · Prantsuse sõjaplaaniga pidi välditama varasemat katastroofi, mis nägi Prantsuse-Saksa piirile tugeva kindlustuste süsteemi rajamist, kuid Belgia piirile seda ei tehtud. Sõjaplaani nim plaaniks 17, mis nägi ette Lotringi ja elsassi hõivamist ning seejärel sissetungi saksamaale. INGLISMAA · Inglismaal iseseisev sõjaplaan puudus, lubati rahaliselt toetada +70000 armee VENEMAA
oli juba üsna lüüa saanud Jaapani käest, tegi Saksamaa uue katse Venemaad lahti kiskuda Prantsusmaast. Wilhelm II ja Nikolai II sõlmisid lepingu (jahtlaeva pardal Soome lähedal) ning sundisid sellele alla kirjutama ka mereminister Birjuzovi. Leping sõlmiti, ilma et sellest oleks teadnud peaminister ning välisminister. Lepingut ei tohtinud enne kinnitada, kui Prantsusmaa nõus oleks. Liitu Prantsusmaaga peeti olulisemaks (osalt tänu võlgadele) ning kuna sõjas Jaapaniga sõlmiti rahuleping polnud liitu Saksamaaga enam vaja. Inglise-Vene leping 1907 (august). Balkani sõjad. 1912. a. sõlmisid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro (Tsernogooria) liidu Türgi vastu ning alustasid sama aasta oktoobris sõjategevust. Esimeses Balkani sõjas sai Türgi armee kiiresti lüüa. 1913 sõlmiti Türgi ja ta vastaste vahel Londoni rahu. Türgi kaotas peaaegu kõik oma Euroopa valdused. Teises Balkani sõjas astus Bulgaaria vastu revansi taotlev Türgi. Bulgaaria sai lüüa
1914 28. juunil 1914 tapsid Serbia salaorganisatsioonid Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4. augustil saatnud oma väed üle erapooletu Belgia piiri, kuulutas
ookeanis ja tugipunktid Hiinas · 1914 novembris astust sõtta Türgi Inglismaa pidi sõdima Mesopotaamias ja Egiptuses · sõjategevus läänerindel · algas 2. august 1914 saksa väed hõivasid Luksemburgi 1 Esimene maailmasõda · 4. august sissetung Belgiasse · 21.-25. august piirilahing Saksamaa ja Prantsuse-Inglise vägede vahel · 2. september sakslased Pariisist 35 km kaugusel · ägedad lahingud inglaste poolt toetatud Prantsusmaa väed panid Marne'i lahingus Saksamaa väed seisma algas positsioonisõda · sõjategevus idarindel · 17. august 2 vene armeed alustasid sissetungi Ida-Preisimaale · Saksa armeel uus juhtkond kindralid Hindenburg ja Luddendroff üks Vene armee löödu puruks, tine suruti taanduma · Galütsia lahingutes kandsid Austria-Ungari väed suuri kaotusi (Venemaa vastu),
kindralstaabi ülem krahv järgi Schlieffeni plaaniks. Plaaniks oli Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede paiskamine itta Venemaa vastu. Plaani teostamiseks koondas Saksamaa enamuse oma jõududest Prantsusmaa vastu, eriti läänerinde paremale tiivale, kus väed pidid Belgia ja Luksemburgi kaudu Prantsusmaa tugevatest piirikindlustest mööda marssima, mööduma kaares Pariisist põhja poolt ja seejärel läänest ning Prantsuse armee koos pealinnaga kotti haarama. See pidi toimuma 39 päevaga, kogu sõda tuli aga võita 3-4 kuuga. Itta jäid esialgu vaid väiksemad katteüksused, mis pidid piiridelt vajaduse korral Ida-Preisimaa sisemusse taanduma. Prantsuse sõjaplaan seadis eesmärgiks vältida 1870 1871 aasta Prantsuse- Preisi sõjas kogetud katastroofi, kui prantslased said hävitavalt lüüa. Prantsuse- Saksa piirile rajati tugev kindlustuste süsteem, kuid Belgia piirile seda ei tehtud.
Saksamaa esitas ka Belgiale ultimaatumi, lubades vägesid Belgia territooriumile. Belgia pöördus abi saamiseks Inglismaa poole ja London nõudiski Saksamaalt erapooletuse austamist, kuid saamata vastust, kuulutas 4.augustil Saksamaale sõja. I maailmasõda oli alanud. Sõjaks olid valmistunud kõik suurriigid, valmistades konkreetseid sõjaplaane. Erilist rolli etendas Saksamaa püüd leida endale ,,koht päikese all". Saksamaa sõjaplaani oli välja töötanud kindralstaabi ülem von Schlieffen. Temal oli välksõja plaan , mis näis ette, et kõigepealt tuleb läbi Belgia tungida Prantsusmaale ja purustada riik pooleteise kuuga, siis suunata kõik jõud Venemaa vastu. Prantsusmaa tegi suure panuse PrantsuseSaksa piiri kindlustamisele, kuid kuna Schlieffeni plaanid oli teadatuntud, siis ei arvatud, et Saksamaa täidab neid ja Prantsusmaa jättis PrantsuseBelgia piiri kindlustamata. Venemaa pidi arvestama sõjategevusega kahel rindelSaksamaa ja Austria vastu.
Serbiat toetasid Venemaa ja Prantsusmaa. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. · 01.08.1914 kuulutas Saksamaa Venemaale sõja · 03.08.1914 kuulutas Saksamaa Prantsusmaale sõja · 04.08.1914 viis Saksamaa oma väed üle (erapooletu) Belgia piiri, Suurbritannia kuulutas sõja Saksamaale · 05.08.1914 kuulutas Austria-Ungari sõja Venemaale · 23.08.1914 Jaapan kuulutas sõja Saksamaale ja vallutas Vaikse ookeani saartel olevad Saksa kolooniad · 26.-30.09.1914 Tannembergi lahing, sakslased sundisid venelased lahkuma Ida- Preisimaalt; samal ajal sundisid venelased Austria-Ungarit taanduma Galiitsias · Septembriks saavutas Saksamaa edu läänerindel, läheneti Pariisile. · 03.09.1914 Vene väed vallutasid Lvovi, pärast lahinguid Visla keskjoonel tekkis idarindel positsioonisõda · 05.-06.09.1914 Marne'i lahing, Prantsuse ja Briti väed andsid löögi sakslastele, läänerindel tekkis positsioonisõda · 07.11.1914 vallutas Jaapan sakslastele kuuluva Qingado kindluse 1915:
Prantsusmaad. Sarajevo atendaat ja suurriikide reageeringud: 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Sarajevos Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas Venemaale 1. augustil ja Prantsusmaale 3. augustil sõja. 2. augustil ületasid Venemaa keisririigi väed Ida-Preisimaa piiri. Itaalia kuulutas ennast erapooletuks sõjategevuses. Austria-Ungari kuulutas 5
· Balkani sõjad 1912-13 28. juunil 1914 tappis Serbia salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip Austria troonipärija Franz Ferdinandi. Austria pealinnas nõuti kohe sõja alustamist Serbia vastu. Et Serbia selja taga seisis Venemaa, siis oli Viinil vaja ka Saksamaa toetust. Berliinis oldi suureks sõjaks valmis ning Austriale anti teada: "Mitte viivitada väljaastumisega." Venemaa oli valmis vajaduse korral Serbiat toetama. Ka tollal Peterburis visiidil olnud Prantsusmaa president teatas, et prantslased täidavad oma liitlaskohustusi. Inglismaa diplomaatia jättis esialgu mulje, et saareriik jääb suurest sõjas Euroopas kõrvale. Selline positsioon julgustas veelgi aktiivsemalt tegutsema Saksamaad. Sõja algus ja -käik Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni. Saksamaa kuulutas 1. augustil Venemaale ja 3. augustil Prantsusmaale sõja. Austria-Ungari kuulutas 5. augustil sõja Venemaale. Kui Saksamaa oli 4
12. Kirjelda sõjasündmusi läänerindel sõja alguses! Kes olid edukad? Miks oli oluline Marne'i lahing? Läänerindel vallutasid Saksa väed Belgia ning seejärel Prantsuse vägede vasaku tiiva, kuid prantslastele tulid appi inglased, kes sakslaste vastas Prantsuse vasakus tiivas juba ees ootasid. Toimus piirilahing, mis tähendab, et Prantsuse-Inglise väed löödi tagasi ja Saksamaa oli edukas. Marne'i lahing toimus 1914 septembri alguses ning selleks ajaks olid sakslased väsinud ja palju mehi kaotanud. See toimus Prantsusmaal ning prantslased ja inglased koos lõid Saksa väe tagasi, edasiliikumist Pariisi, pealinna, ei toimunud. 13. Kirjelda sõjasündmusi idarindel sõja alguses! Vene väed ründasid Ida-Preisimaad kahest küljest, kuid Saksa armee suutis Vene väed siiski Tannenbergi lahingus puruks lüüa ning teise armee lihtsalt taanduma sundida. Venelased liikusid alguses üsna ladusalt edasi, kuna sakslased olid sõjast väsinud. Ptk 6: 14
PLAANID Saksamaa sõjaplaan oli oma olemuselt välksõja plaan. Sõjaplaan töödeldi välja kindralstaabi ülema von Schileffeni eestvedamisel. Prantsusmaa plaan oli suunata kogu jõud kindlustusele. Venemaa soovis purustada Ida-Preisimaal Saksa väed. Inglismaa aga kavatses saavutada oma eesmärgid teiste abiga, toetades oma liitlasi rahaliselt. LÄÄNERINNE algas Saksa vägede tungimisega Luksemburgi ja Belgiasse. 1914.a. augusti lõpus toimus piirilahing. Prantsuse armeed ja üks inglise armee olid sunnitud taganema. Septembris lõid prantslased pariisi tunginud sakslased tagasi lahingus, Marne'I lahingu nime all tuntud lahingus. Peale seda algas positsioonisõda. 1915 kasutasid sakslased esimest korda sõjategevuses gaasi Ypres'I lahingus. 1916 ründasid sakslased Verduni kindlust. Lahing kestis 10 kuud ja algas veebruaris. Nii Saksa kui Prantsusmaa kaotas üle miljoni mehe. Kuid võitjaks tuli Prantsusmaa kindral Petain'i juhtimisel
Verduni alla koondati võimas suurtükivägi Verduni kaitse juhiks nimetati Henri Philippe Petain Verduni lahing kestis 10 kuud 1.juuli 1916.a algas Somme´i lahing, mis kestis novembri lõpuni Somme´i lahingus võeti esimest korda kasutusele tankid Venemaa vasturünnak idarindel Rindejuhiks sai Aleksei Brissilov, ke alustas plaanimist pealetungi Galiitsias 1916.a murdis vene armee läbi Austria-Ungari kaitseliinist 1916.a augustis Rumeenia tuli Antandi poolele sõtta Sõda merel Inglismaa oli Saksamaa merelt blokeerinud Kasutati rohkem allveelaevu 1915.a veebruaris alustas Saksmaa allveelaeva sõda 7.mail 1915.a uppus Inglismaa reisilaev Lusitania, mille uputas Saksa allveelaevas, Ameerika astus sellega sõtta Saksamaa saati sõjalaevad ka Inglismaa kaubandusteedele, kuid need purustati 1916
olukorda. · Inglismaa lootis teiste riikide abile, selleks toetas ta rahaliselt oma liitlasi Venemaad ja Prantsusmaad. Positsioonisõda läänerindel: · Positsioonisõda - kaevikusõda pikaks ajaks paigale jäänud ja tugevasti kindlustatud rindel · Marne'i lahing 1914, pariisi lähistel. Prantslaste vastupealetung sakslaste vastu, Saksa väed paisati tagasi, nurjati välksõja plaan. · Ypres'i lähedal 1915, sakslased kasutasid esimest korda gaasi, ohvriks üle 15000 inglise sõduri, hiljem kasutasid gaasi ka inglased · Verduni lahing 1916, Verduni kindlus. mõlemal poolel langes üle miljoni mehe, Prantslased suutsid end sakslaste eest kaitsta. · Somme'i lahing-1916,prantsuse-inglise vägede pealetung, esimest korda lennuvägi ja tangid, saksa rinnet murda ei suudetud Idarinne (1914-1917): · Venemaa üritas vallutada Ida-Preisimaad,Tannenbergi lahingus purustati Vene
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud
Prantsusmaale. Sõja ettekääne:28.juuni 1914 atendaat Austria-Ungari troonipärijale Serbias, mille peale Austria-Ungari kuulutas Serbiale sõja. Venemaa toetas Serbiat, Saksamaa aga Austria-Ungarit, seetõttu oli sõda vältimatu. Sõja käik 1914. Saksamaa ründas läbi Belgia Prantsusmaad. Toimus piirilahing. Septembris asusid Prantsusmaa ja Inglismaa vastupealetungile. Sellega nurjati välksõjaplaan. Algas positsioonisõda-kaevikusõda. 1915.a-Kasutasid sakslased gaasi. 1916.a. Verduni kindluse ründamine sakslaste poolt, see tõkestas tee Pariisi. Lahing kestis 10 kuud. Mõlemal poolel langes üle miljoni mehe. Kuid prantslased suutsid Pariisi kaitsta. 1916.a. Toimus Somme`i lahing. Kasutati esimest korda lennukeid ja tanke. Ei suudetud saksa rinnet purustada. Idarinne (1914-1917) Algul oli venearmee tugev. Hiljem purustati vene väed Tannenbergi lahingus. Edukamad olid vene väed Austria vastu, sest Austria väed taganesid. Saksamaa