Esiajalugu ja selle periodiseering (1)

5 VÄGA HEA
 
#
ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING
Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008
Esiajalugu hõlmab vanimat ajajärku inimkonna minevikus, millest
enamiku kohta puuduvad kirjalikud allikad. Kestvuselt hõlmab
esiajalugu miljoneid aastaid, samas kui vanimad kirjalikud allikad on vaid
umbes 6000 aastat vanad. Seetõttu on esiajaloo põhiliseks
allikmaterjaliks arheoloogilised objektid, ehk muistised ning esiajalugu
uurivaks teadusharuks on arheoloogia ehk muinasteadus. Esiajaloo
uurimistulemused sõltuvad peamiselt kasutada olevate allikate hulgast
ja kvaliteedist ning samuti nende allikate tõlgendamisest. Kaevamiste
või muude välitöödega kogutud arheoloogiline leiumaterjal ei anna
mõistagi ülevaadet kõigest, mis puudutab muistsete inimeste elu-olu.
Kõige rohkem väljendub selles materiaalne kultuur, st füüsilised asjad
ja nende katkendid, ja selle areng aegade jooksul, kuid siingi jääb palju
teadmata, kuna kõik materjalid, mida inimesed kasutasid, lihtsalt ei
säili. Vähem heidab arheoloogiline materjal valgust ühiskondlikele
suhetele, kuigi arheoloogia peaeesmärgiks on omaaegse ühiskonna
kõikide tahkude uurimine.
Terminit esiajalugu ­ prehistory ­ kasutas esmakordselt inglane Daniel
Wilson 1851. aastal, kuigi Prantsusmaal oli mõistet "esiajalooline"
kasutatud juba 1833. aastal. Selle terminiga tähistati siis ja
tähistatakse ka praegu inimese arenemise lugu enne kirja
tundmaõppimist.
Lisaks esiajaloole kasutatakse Lääne-Euroopas ka termineid protohistory
ja frühgeschichte ­ varaajalugu. Need käivad tegelikult esiajaloole
järgneva perioodi kohta, millest on juba olemas kirjalikke allikaid, kuid
nende hulk on veel väike ning põhiinfo ajastu kohta saadakse ikkagi
arheoloogilisest materjalist. Niisiis, erineb esiajalugu ajaloost kirjalike
allikate puudumise poolest. Kuid on ka sisuline erinevus, sest
esiajalugu käsitleb ühiskonda ja kultuuri ning üldisemaid suundumusi ja
arenguid ning peaaegu üldsegi mitte konkreetseid sündmusi. Seega on
esiajalugu anonüümne teadus, kõik tähistused on kokkuleppelised ehk
teadlaste endi poolt meelevaldselt pandud.
Piirid esiajaloo ja ajaloo vahel on samuti tinglikud. Ajalugu tähistab
kogu inimkonna kujunemise lugu ning esiajalugu on üks osa sellest.
Kirjutatud ajalugu ulatub u 6000 a tagasi, Sumerisse. Vastavalt kirjalike
allikate tekkimisele dateeritaksegi esiajaloo lõppu eri kohtades
erinevalt.
Mesopotaamias ja Egiptuses lõppes esiajalugu u 3000 eKr. Kreekas u
750 eKr, kui alguse said linnriigid. Itaalias u 500 eKr.
Seega on arengusuund alati esiajaloolt ajaloole ning esiajaloost saab
varaajalugu. Samas ei tähenda kirja tundmine alati kirjutatud ajaloo
algust. Kreeta ja Mükeene vanimad üleskirjutused annavad näiteks
teavet küll keelest, mitte aga tolleaegsest kultuurist ja poliitikast.
Esimene Eestit puudutav kirjalik teade pärineb Ynglingrite saagast, mis
kajastab u 600a paiku pKr toimunud kuningas Ingvari sõjakäiku. Kuigi
see pandi kirja alles 13. sajandil, on sealsed sündmused aset leidnud
94% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Esiajalugu ja selle periodiseering #1 Esiajalugu ja selle periodiseering #2 Esiajalugu ja selle periodiseering #3 Esiajalugu ja selle periodiseering #4 Esiajalugu ja selle periodiseering #5 Esiajalugu ja selle periodiseering #6 Esiajalugu ja selle periodiseering #7 Esiajalugu ja selle periodiseering #8 Esiajalugu ja selle periodiseering #9 Esiajalugu ja selle periodiseering #10 Esiajalugu ja selle periodiseering #11 Esiajalugu ja selle periodiseering #12 Esiajalugu ja selle periodiseering #13 Esiajalugu ja selle periodiseering #14 Esiajalugu ja selle periodiseering #15 Esiajalugu ja selle periodiseering #16 Esiajalugu ja selle periodiseering #17 Esiajalugu ja selle periodiseering #18 Esiajalugu ja selle periodiseering #19 Esiajalugu ja selle periodiseering #20 Esiajalugu ja selle periodiseering #21 Esiajalugu ja selle periodiseering #22 Esiajalugu ja selle periodiseering #23 Esiajalugu ja selle periodiseering #24 Esiajalugu ja selle periodiseering #25 Esiajalugu ja selle periodiseering #26 Esiajalugu ja selle periodiseering #27 Esiajalugu ja selle periodiseering #28 Esiajalugu ja selle periodiseering #29
50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 29 lehte Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
80 laadimist Kokku alla laetud
1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
raivokaer Õppematerjali autor

Lisainfo

Ajaloo Instituudi õppejõu Gurly Vedru loengute põhjal kirjutatud konspekt
terminid , eesti , allikad , areng , periodiseering , inimese areng , teooriad

Dokumendis esitatud küsimused

  • Miks üldse leidis aset selline muutus ?

Mõisted

Sisukord

  • Homo erectuse
  • Homo sapiens sapiensi

Teemad

  • ESIAJALUGU JA SELLE PERIODISEERING
  • Gurly Vedru loengute põhjal, TLÜ 2008
  • Esiajalugu
  • vanimad kirjalikud allikad on vaid
  • umbes 6000
  • Terminit esiajalugu
  • protohistory
  • frühgeschichte
  • Esimene Eestit puudutav kirjalik teade
  • ainelised allikad, st arheoloogilised allikad
  • Aineliste allikatena
  • allikad
  • loodusteaduslikud
  • Esiajaloo areng ja periodiseerimine
  • geoloogial
  • stratigraafilist meetodit
  • evolutsiooniteooriaga
  • Kolmeperioodi süsteem
  • inimkonna suure vanuse tunnistamine
  • Darwini evolutsiooniteooria ja kolmeperioodi süsteem
  • Oscar Montelius
  • kiviaeg
  • Inimlased ehk hominiidid
  • Homo
  • Homo erectus
  • Homo sapiens sapiens
  • varapaleoliitikum
  • Australopithecus
  • africanust
  • Homo habilis
  • Homo habilise
  • Homo
  • habilise
  • Homo habilisel
  • Homo habilise
  • Homo erectus
  • Homo erectused
  • Homo erectuse
  • erectus
  • Pithecantropus
  • erectuseks
  • Homo erectus
  • Acheul
  • arheoloogiline kultuur
  • Homo erectusega
  • Keskpaleoliitikum u 150 000–40 000 eKr
  • Homo sapiensiks
  • Homo sapiens
  • neanderthalensis
  • Moustier
  • Noorem- ehk hilispaleoliitikum u 40 000–10 000 eKr
  • Homo sapiens sapiens
  • Homo sapiensi
  • Homo erectusest
  • kromanjooni
  • Madeleine
  • Aurignac-Solutré
  • Madeleini
  • Hamburgi
  • Ahrensburgi
  • Swidry
  • Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 10 000–5000 eKr
  • mikroliidid
  • Tardenois
  • Maglemose
  • Ertebølle
  • Neoliitikum ehk noorem kiviaeg
  • makroliidid
  • maaviljelus
  • karjakasvatus
  • Põlluharimine ja loomade kodustamine ja pidamine
  • venekirvekultuurid
  • Pronksiaeg
  • Maakide kasutamine
  • Minose
  • Mükeene
  • Unetice
  • kääbaskalmete
  • Lausitzi
  • urniväljade
  • Skandinaaviamaades
  • Rauaaeg
  • La Téne
  • sküüdi
  • sarmaadi

Kommentaarid (1)


22:43 09-09-2009


Sarnased materjalid

67
pdf
41
pdf
4
doc
5
doc
49
doc
19
doc
168
doc
18
doc





30 päevane VIP +50% ROHKEM

Telli VIP ja ole 30+14 päeva mureta

5.85€

3.9€

Oled juba kasutaja? Logi sisse

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto