Esiaeg ja arheoloogia alused (0)

Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist , peamiselt inimtegevusest säilinud materi -aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur- maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines).

• Selgitab välja ja uurib muistiseid
  
• Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga
  
• Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest
  
• Teeb koostööd lähierialadega
  

Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega

• Muistised
  
  • Muistis (t)ekesksed uuringud
    
  • Esemed → esemeuurimus
    
  • Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia
    
• Kultuurmaastik
  
  • Maastikuarheoloogia
    
  • Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia
    
• Süntees
  
  • Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine
    
  • Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine
    

Laboriuuringud

• Puhastamine
  
• Konserveerimine
  
• Dateerimine
  
  • Radioaktiivse süsiniku meetod
    
  • dendrokronoloogia
    
• Määrangud
  
• Materjali koostis
  
• Päritolu-uuringud
  
• aDNA
  

• Arheoloogilist uurimistööd rahastatakse riigieelarve kaudu (teadus- ja arendustegevus)
  
• Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga
  
• Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne
  
• Väljapanekud – leidude , arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus
  
• Osalemisvõimalus – vabatahtlikud, hobiarheoloogid jne
  
• Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures
  
• Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused:
  
• Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut
  
  • Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond
    
  • Arheoloogiakogude osakond
    
  • Keskaja keskus
    
• Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond
  
• Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum , Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum
  
• Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§30) on arheoloogiline leid kultuuriväärtusega leid, mis kuulub riigile.
  
• Praktikas suurimad leiukogud TLÜ Ajaloo Instituudil, Eesti Ajaloomuuseumil, TÜ Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid
  
• Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud
  
• Ülesanded: hoiustamine , kataloogimine, eksponeerimine
  

• Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru?
  
• Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12).
  
• Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära?
  
• Arheoloogia ja loodusteadused – mida saab mõõta ja mida see näitab?
  
• Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi - ja interdistsiplinaarne arheoloogia
  

• Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine
  
• Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne
  

Eesti puhul: alates mesoliitikumist
Kuidas määratleda muistist?

• Esineb arheoloogilisi leide , inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte);
  
• Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju
  
• Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat)
  
• Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks
  
• See, mis täpsemalt on meieni säilinud, sõltub paljudest asjaoludest – erinevast materjalist jäänused säilivad erinevalt
  
• Tavapärasest paremat säilimist tagavad tegurid on: (järgmised slaidid)
  

Kuiv kk

• Kiire kuivamine
  
  • Ei võimalda mikroorganismidel areneda
    
  • Seetõttu säilib mh inimnahk, tekstiilid, puidust esemed, taimejäänused (nt maisitõlvikud) jne
    
  • Arvatakse, et loodusliku kuivamise tundmaõppimise järel (nt Egiptuse liivas , ka mujal kõrbealaldel) jõuti balsameerimiseni
    
  • Aleuudi saartel (Alaska lähedal): surnud asetati vulkaalises piirkonnas asunud koobastesse -> soe ja kuiv
    

Niiske kk
Õhukindel ja niiske keskkond
Säilinud tekstiilileiud, nahk, munakoored, taimejäänused, putukad, juuksed, maalingutega klaas-peekrid, puitesemed, nt terve plokkfööt jne
Külm kk