Esiaeg ja arheoloogia alused (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida saab mõõta ja mida see näitab ?
  • Kuidas määratleda muistist ?
  • Mis on uuringute eesmärk ?
  • Kuidas uurida ühiskonda ?
  • Millises mastaabis tuleb antud rühma vaadelda ?
 
Säutsu twitteris
Arheoloogia tähendab mineviku inimtegevuse uurimist , peamiselt inimtegevusest säilinud materi -aalse kultuuri ja keskkonna-andmete kogumise ja analüüsi abil. See sisaldab esemeid, ehitusjäänuseid, taime- ja looma-jäänuseid (ökofakte), ja kultuur- maastikku (kõik kokku: arheoloogiline aines).
  • Selgitab välja ja uurib muistiseid
  • Tegeleb mineviku inimeste, ehitiste ja rajatiste, maastike jm-ga
  • Lähtub uurimisel arheoloogilisest ainesest
  • Teeb koostööd lähierialadega

Arvestab seadusest ja teaduseetikast tulenevate nõuetega
  • Muistised
    • Muistis (t)ekesksed uuringud
    • Esemed → esemeuurimus
    • Ökofaktid → keskkonnaarheoloogia
  • Kultuurmaastik
    • Maastikuarheoloogia
    • Merenduslik kultuurmaastik → merenduslik arheoloogia
  • Süntees
    • Interdistsiplinaarne arheoloogia e paljude erialade võimaluste kooskasutamine
    • Teoreetiline arheoloogia ehk arheoloogilise tõlgenduse loomise lahtimõtestamine
Laboriuuringud

  • Arheoloogilist uurimistööd rahastatakse riigieelarve kaudu (teadus- ja arendustegevus)
  • Mälestised paiknevad enamasti eramaal – oluline koostöö omanikuga
  • Arheoloogia kui avalikku huvi pakkuv tegevus – ajaleheartiklid, blogid, suhtlusvõrgustike grupid, infopäevad jne
  • Väljapanekudleidude , arheoloogide töö, uute uurimistulemuste ja teemade tutvustus
  • Osalemisvõimalus – vabatahtlikud, hobiarheoloogid jne
  • Arheoloogiale keskendunud osakonnad on enamike suuremate ülikoolide juures
  • Põhilised Eesti muinas- ja keskaja uurimiskeskused:
  • Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut
    • Arheobioloogia ja muinastehnoloogia osakond
    • Arheoloogiakogude osakond
    • Keskaja keskus
  • Tartu Ülikool, Ajaloo ja arheoloogia instituut, arheoloogia osakond
  • Eestis tegelevad arheoloogilise uurimisega veel Eesti Ajaloomuuseum , Tartu Linnamuuseum, Pärnu Muuseum
  • Muinsuskaitseseaduse kohaselt (§30) on arheoloogiline leid kultuuriväärtusega leid, mis kuulub riigile.
  • Praktikas suurimad leiukogud TLÜ Ajaloo Instituudil, Eesti Ajaloomuuseumil, TÜ Ajaloo ja Arheoloogia instituudil, lisaks kohalikud muuseumid
  • Lisaks leiukogudele loomaluude (arheozooloogia), inimluude (osteoloogia), loodusteaduslike proovide jne kogud
  • Ülesanded: hoiustamine , kataloogimine, eksponeerimine

  • Arheoloogia – kas ajalooteaduse haru?
  • Antropoloogia – arheoloogia kui “kultuuriantropoloogia minevikuvormis” (Renfrew & Bahn 2008 (1991), 12).
  • Etnograafia ja rahvaluule – kas Eesti eripära?
  • Arheoloogia ja loodusteadused mida saab mõõta ja mida see näitab?
  • Kokkupuutepunkte veel paljude erialadega, sõltuvalt kitsamast uurimisvaldkonnast -> multi - ja interdistsiplinaarne arheoloogia

  • Alguspunkt: esimeste hominiidide kujunemine
  • Lõpp-punkt – sisuliselt võimatu määrata, üha enam uuritakse nt lähiajalugu, tarbimist (William Rathje) jne

Eesti puhul: alates mesoliitikumist
Kuidas määratleda muistist?
  • Esineb arheoloogilisi leide , inimtekkelisi ladestusi, hooneid või rajatisi, inimtegevusele viitavaid taime- ja loomajäänuseid (ehk ökofakte);
  • Teisisõnu: on tuvastatav inimtegevuse mõju
  • Iga muistis koosneb vähemalt ühest inimtekkelisest ladestusest loodusliku aluspinna ja maapinna vahel (enamasti on neid mitu kui mitu tuhat)
  • Kõiki inimtekkelisi ladestusi kokku nimetatakse tavaliselt kultuurkihiks
  • See, mis täpsemalt on meieni säilinud, sõltub paljudest asjaoludest – erinevast materjalist jäänused säilivad erinevalt
  • Tavapärasest paremat säilimist tagavad tegurid on: (järgmised slaidid)

Kuiv kk
  • Kiire kuivamine
    • Ei võimalda mikroorganismidel areneda
    • Seetõttu säilib mh inimnahk, tekstiilid, puidust esemed, taimejäänused (nt maisitõlvikud) jne
    • Arvatakse, et loodusliku kuivamise tundmaõppimise järel (nt Egiptuse liivas , ka mujal kõrbealaldel) jõuti balsameerimiseni
    • Aleuudi saartel (Alaska lähedal): surnud asetati vulkaalises piirkonnas asunud koobastesse -> soe ja kuiv

Niiske kk
Õhukindel ja niiske keskkond
Säilinud tekstiilileiud, nahk, munakoored, taimejäänused, putukad, juuksed, maalingutega klaas-peekrid, puitesemed, nt terve plokkfööt jne
Külm kk
  • Pazõrõki kääpad (Sküüdi kul- tuuri alad, Altai ), 5.-4. saj eKr
    • Säilinud rõivastus, ratsa -varustus, viltvaibad
  • Ilmselt tuntuim: jäämees Ötzi (ca. 3300 cal eKr)

  • Ötzi- Leiti 19. Sept 1991 Tirooli mägedes, Austria-Itaalia piiri lähedal (90 m piirist )
  • Jääst väljaraiumine toimus arheoloogide osa-luseta, järgnes kohtumeditsiiniline ekspertiis
  • Selgus, et säilinud on riietuse , relvastuse, juuste jm jäänused,
  • Ötzi maost leiti kahe viimase söögikorra jäänused -> DNA-analüüsi põhjal: hirve- ja alpi kaljukitse liha, nisupuder, leib, taimed, ploomid
  • Surma põhjus: nooletabamus, mis vigastas arterit
  • Isotoopanalüüsid – elanud 60 km raadiuses hukkumiskohast
  • Arvatakse, et ta nõrkes mägedes, suri varasuvel, kuivas sügispäikeses, seejärel jäätus ning oli jäätunult liustikevahelises lohus 5300 aastat.

Eestis
  • Paene pinnas (aluseline)
  • Luumaterjal reeg -lina hästi säilinud
  • Orgaaniline materjal (puit, tekstiil ) – pigem erandlik
  • Külmumistsoonis hävib nt tina

Soome
  • Savikas pinnas graniitpinnal (happeline)
  • Luumaterjal enamasti hävinud
  • Villane tekstiil sagedamini säilinud
  • Happelises pinnases raud väga habras (kui üldse säilinud)

Arheoloogiline kontekst
  • Esmane kontekst – algne leiukoht , kus ese on pinnasesse jäänud (koordinaadid, asend maastikul jne
  • Teisane kontekst – algsest leiukohast eemal-datud leiud , mis on uuesti ladestunud (nt erosioon , mineviku või tänapäeva inimtegevus jne)
  • Leiusituatsioon – millisest pinnasest , seos ladestustega (millisest kihist / sissekaevest /hoonest jne) ja selle ladestuse asend teiste suhtes
  • Kaasleiud – teised leiud samast ladestusest /hoonest / kontekstist

Muistised
  • Muistis on paik, kus esineb arheoloogiline kultuurkiht
  • Jaotusvõimalusi tohutult, üks variant:
    • Matmispaigad ( kivikalmed , kääpad ja kääbaskalmistud, laibakalmistud, kirikaiad, hauakambrid jne)
    • Elupaigad ( asulakohad , järveasulad, üksikhooned, pelgupaigad jne)
    • Kaitserajatised ( linnused , kindlustatud asulad, linnamüür , bastionid, kaitsekraavid jne)
    • Majandustegevusega seonduvad muistised (põllujäänused, püünisaukude süsteemid, metallisulatusahjud, lubjaahjud, kaevandused jne)
    • Ohripaigad (ohvripuud, - kivid ja –allikad, raba - ja veeohvrid
    • Liikumisega seonudvad muistised ja rajatised – tee- ja sadamakohad, sillad, sooteed, laevavrakid jne

Kalmistud
  • Oluline uurida mitmest seisukohast
    • Indiviidi tasand (sugu, kasv eluajal, surma põhjus, toitumine, hauapanused, DNA jne)
    • Kollektiivi tasand (perekond või sõjakalmistu, matmis-kombestik, hilisem käitumine surnutega jne)
    • Ühiskonna tasand (nt rass , päritolu, genotüüp jne)
Asulakohad
  • Eestis kõige levinum muistiseliik
  • Katab nii kiviaja asulakohad (reeglina hooajaline elupaik) kui ka püsiasulad
  • Nt hoonejäänused, koldekohad, teekohad, nn majapidamislohud jne
Linnused
  • Võimsad kaitse-rajatised
  • Sageli ühtlasi (eliidi) eluase
  • Lisaks võimukeskusele vahel kaubanduse, käsitöö jne keskus
  • Teede lähtepunkt
  • Linnus maastikul – seos lähiümbruse muististega, võimaliku sõjategevusega jne
Ohvrikohad
  • Religiooniarheoloogia
  • Võimatu lahutada usulist käitumist iga-päevasest, vähemalt minevikus
  • Osa paiku seostub ravitoimega
  • Suuremate esemete ja kogumite loovutamis-põhjused tekitavad elavat arutelu

Pärimuslikud
  • Paigad , mis praeguseni kasutusel, ei sobi kokku kristliku traditsiooniga
  • Ohverdamiskombe algusaeg ei ole selge
  • Oletatud muinasaja rahvausundi edasi-kestmist ( sünkretism )
  • Materiaalseid jälgi ei pruugigi jääda
  • Uurimine läheb vastuollu paiga kasutajate maailmavaatega
Muistsed põllud
  • Eestis teada alates keskmisest pronksiajast
  • Põllukivihunnikute väljad ja põllupeenrad
  • Oluline plaanistada põllusüsteemid
  • Keskajal ribapõllud
Sooteed ja laevavrakid
  • Hulk erinevaid üksikobjekte, mis võimaldavad järeldusi transpordi, reisimise, kaubavahetuse jne kohta
  • Sõltuvalt leiuolukorrast võib muu kultuurkiht nimetatud rajatiste kõrval üldse puududa
  • Sageli raske eristada nt sadamakohta ja asulakohta, uurija tõlgendusel oluline roll

.
  • Nii nagu muistised, on ka nende kultuurkiht väga eriilmeline
  • Sellest lähtuvalt on vaja kasutada erinevaid uurimismeetodeid
  • Kõige üldisemalt soovivad arheoloogid fikseerida esemeleidude, hoonete ja rajatiste paiknemise kultuurkihis, sest ainult selle kaudu on võimalik teha järeldusi nende vanuse, päritolu ja tähenduse kohta
  • Arheoloogiline kontekst talletatakse väliuuringute aruandes, sellele lisatud fotodel ja joonistel, mis on allikmaterjal edasisele uurimistööle (ka tulevikus)

Arheoloogilise uurimistöö kavandamine:
  • Küsimused – mida soovitakse selgitada, või püstitatakse hüpotees, mida kontrollida
  • Strateegia – tegevuste kogum, et küsimustele vastata või hüpoteesi testida
  • Töö kogutud infoga selgitab vastused küsimustele
  • Huvi (uute) andmete vastu on suur, nende usaldusväärsus sõltub sellest, kuidas on dokumenteeritud ja mil määral see on vajadusel kontrollitav
  • Kättesaadavus määrab sageli samuti, mida kasutatakse
Kuidas muistist leida
  • Olemasolevate arhiivi-, pärimusteadete, toponüümide jne kontrollimine maastikul
  • Töö kaardimaterjaliga, Lidari andmetega
  • Muististe prognoosimine olemasolevate andmete põhjal
    • Nt rannajoone kõrguse järgi ( kiviaeg , Saaremaa rauaaeg )
    • Teiste teadaolevate muististe paiknemise põhjal
    • Järgneb potentsiaalsete paikade / piirkondade kontrollimine kohapeal
Kuidas muistist uurida
  • Mis on uuringute eesmärk?
  • Eeltöö – arhiivid, kaardimaterjal, kirjandus, kohapealne vaatlus
  • Sobiv meetod – sõltub muistiseliigist, uurimis - küsimustest, eesmärgist, kasutada olevatest vahenditest jne
  • Välitööd võib kõige laiemalt jagada kaheks:

Arheoloogiline maastikuuring
  • Eeltöö arhiiviteadete ja kaartidega
  • Vanade kaartide ühitamine tänapäevastega
  • Huvipakkuvate paikade kontrollimine maastikul
  • Muistise tasandil: leiu-kontsentratsiooni-alade, võimalike huvipakkuvate konstruktsioonide leidmine
  • Leiukohtade markeerimine ja kaardistamine
Asulakohtade leidmine
  • Kultuurkiht küntud põllul värvi järgi eristatav
  • Leidude otsimiseks parim värskelt kündmata põld, pärast vihma
  • Seda tüüpi muististe-otsimise tippajad kevadel ja sügisel
Matmispaikade otsimine
Sõltub kalmistu -tüübist, kõige keerulisem leida maapealse tähistuseta kalmistuid
Abiks nt vanad kaardid, teated inimluude leidmisest , pärimusteated matmispaikade kohta, toponüümid
Kõige kindlam tunnus – inimluude esinemine - eeldab tõestamiseks enamasti vähemalt prooviaugu tegemist
  • Eristada võib uute muististe välja-selgitamist ja välitöid teadaolevatel muististel
  • Uusi muistiseid otsitakse nii olemasolevate andmete põhjal kui pelgalt arheoloogiaandmeid kogudes
  • Eristatakse mittelõhkuvaid ja muistist lõhkuvaid uurimismeetodeid
    • Enamasti kasutatakse neid (vähemalt osaliselt) kombineeritult
  • Väliuuringuid võib jagada ka välitööde põhjuse järgi: eeluuringud, järelevalvetööd, proovikaevamised, uurimiskaevamised, päästekaevamised

Kaevamised kui
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Esiaeg ja arheoloogia alused #1 Esiaeg ja arheoloogia alused #2 Esiaeg ja arheoloogia alused #3 Esiaeg ja arheoloogia alused #4 Esiaeg ja arheoloogia alused #5 Esiaeg ja arheoloogia alused #6 Esiaeg ja arheoloogia alused #7 Esiaeg ja arheoloogia alused #8 Esiaeg ja arheoloogia alused #9 Esiaeg ja arheoloogia alused #10 Esiaeg ja arheoloogia alused #11 Esiaeg ja arheoloogia alused #12 Esiaeg ja arheoloogia alused #13 Esiaeg ja arheoloogia alused #14 Esiaeg ja arheoloogia alused #15 Esiaeg ja arheoloogia alused #16 Esiaeg ja arheoloogia alused #17 Esiaeg ja arheoloogia alused #18 Esiaeg ja arheoloogia alused #19 Esiaeg ja arheoloogia alused #20 Esiaeg ja arheoloogia alused #21 Esiaeg ja arheoloogia alused #22 Esiaeg ja arheoloogia alused #23 Esiaeg ja arheoloogia alused #24 Esiaeg ja arheoloogia alused #25 Esiaeg ja arheoloogia alused #26
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Sally Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Ajaloo Instituut, TLU
Loengu materjal

TLU , ajalugu , esiaeg , arheoloogia , muistis , homo , dateering , keraamika , takseet

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

67
pdf
Esiajalugu ja arheoloogia alused
18
doc
Esiaeg ja arheoloogia alused
168
doc
Ajaloo mõisted ja isikud tähestiku järgi
41
pdf
Euroopa neoliitikum Varane maaviljelus
19
odt
Keskaeg ja varauusaeg
29
doc
Esiajalugu ja selle periodiseering
34
docx
Euroopa muinaskultuurid
49
doc
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !