Vanalinna Hariduskolleegium Hanna Laura Sarv 8.t Aare Laanemets Referaat Juhendaja Krista Nõmmik Tallinn 2017 Sisukord 1. Sissejuhatus.............................................................................................3 2. Elulugu.....................................................................................................4 2.1 Eluloo Sissejuhatus.............................................................................4 2.2 Laanemets enne "Kevadet"................................................................4 2.3 Kuidas Aare Laanemetsast Toots sai?.................................................4 2.4 Kuulsus teda ei muutnud....................................................................4 2.5 Teatritee..............................................................................................5 2.6. Perekond............................................................................
IMDb sissekanne Sissekanne saidil movies.ee 2002. aastal valisid eesti filmikriitikud "Kevade" läbi aegade parimaks Eesti mängufilmiks. Valimist korrati 2011. aastal filmiajakirjanike, õppejõudude ja spetsialistide poolt ning siis jäi "Kevade" kolmandale kohale filmide "Sügisball" (2007) ja "Hullumeelsus" (1968) järel. Osatäitjad Ervin Abel papa Kiir Rein Aedma Jaan Imelik Tõnu Alveus Lesta Endel Ani köster ehk Julk-Jüri Kalle Eomois Kuslap Ita Ever Arno ema Raul Haaristo Vipper Riina Hein Raja Teele Arnold Kasuk Kaljo Kiisk Kristjan Lible Heikki Koort Peterson Aare Laanemets Joosep Toots Silvia Laidla Köögi-Liisa Margus Lepa Georg Adniel Kiir Arno Liiver Arno Tali Ain Lutsepp Tõnisson
teatri elujõud mõnevõrra taastuma: teatrite võimalused mängukava koostamisel muutusid vabamaks ja eeskätt (rehabiliteeritud) rahvuslik klassika tõi vahepeal teatrist võõrdunud publiku sinna jälle tagasi; taas saavutati ja õige pea ka ületati sõjaeelne vaatajate arv aastas. Jälle pöörduti maailmaklassika, samuti vene dramaturgia väärtteoste poole. 1948–1953 tegutsenud GITISe eesti stuudio andis 24 lõpetanut (Ita Ever, Silvia Laidla, Jaanus Orgulas, Kaljo Kiisk, Ervin Abel jt.). 1954. aastal jõudis vaatajateni hoogsa lustmänguna Lutsu „Kevade”, mis paljuski tugines noortele lavajõududele ja seda mängiti kokku 8 aastat, andes ca 200 etendust, nii et Jaanus Orgulase Toots ja Ervin Abeli Kiir muutusid aga tõelisteks teatrilegendideks. Oluliste lavastajanimedena kerkisid esile Kaarel Ird, Ilmar Tammur ja Voldemar Panso. Irdist sai 1955. aastal kolmeks aastakümneks „Vanemuise” peanäitejuht,
ka propagandistlikud. Kuid ajal, mil ei publik ega trupp teadnud, kas neil järgmisel õhtul üldse on katust pea kohal või tuleb teatri suitsevaid ahervaremeid silmitseda, polnud põhjust pirtsutada. 1950-ndad oli traagilise maski aeg, seda samuti teatrivälise süü tõttu. Kuigi tagantjärele võib August Jakobsoni ,,dramatiseeritud jutustuste" sõgedat kurjust isegi naeruväärseks pidada. Seda enam oli publik tänulik vähese propagandavaba meelelahutuse eest, mida mõnikord pakuti, ning Ervin Abeli ja Jaanus Orgulase Kiirest ja Tootsist sai kindel kaubamärk rohkem kui aastakümneks. Samuti kurva maski aastakümneks kujunesid 1960-ndad, kuid seda mitte niivõrd poliitilistel, vaid teatriloolistel põhjustel. Kuuekümnendad oma ülihumanistliku tulevikuusu, tööpaatose ja uue kangelase leidmisega ei soosinud lõõgastust pakkuvat teatrikunsti. Nii ei leidugi eesti teatri ajaloos koomikavaenulikumat aega kui kuuekümnendad. Isegi selleaegsed komöödiad (näiteks ,,Kihnu
TALLINNA POLÜTEHNIKUM IT ja telekommunikatsiooni erialaosakond Erik Tohvri ,,HINGEVÕLG" Referaat Tom Kristian Abel TARKVARAARENDAJA TA-17E Tallinn 2017 Sisukord 1.Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2.Elulugu............................................................................................................... 4 3.Looming.............................................................................................................
hulgaliselt estraadisketse, mida on mängitud harrastusteatrite lavadel sadu ja sadu kordi. Tema näidendid on rahvalikud lood maaelu aktuaalsetest probleemidest, kuid mis puudutavad siiski ja laiemaid ühiskondlikke valupunkte. Virve Osila näidendeid on lavastatud näiteringides üle Eesti kuid ka kaugel Austraalias. Kõige rohkem on neid aga mänginud Mooste külateater. Virve Osila luuletusi on viisistanud Urmas Alender, Hendrik Kask, Ivo Kinksaar, Tajo Kadajas, Ervin Lillepea, Helmi Oert, Priit Pruul, Udo Michelson,Sirje Kaasik Fred Spielman jpt. Tema sõnadele on loodud 46 laulu, kõige rohkem on tema luuletustele meloodiaid loonud Hendrik Kask (22) ja Urmas Alender (12). Kõige tuntumaks on saanud kindlasti Urmas Alenderi loodud laulud.1 1 http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10161/1/tonurist_2009_vka_loputoo.pdf 4
· Maal ja väiksemates kohtades andis see inimestele sagedamini teatris käia, aga ka ise teatris kaasa lüüa. Silmapaistvad lavastajad: · Kaarel Ird (1909-1986) · Voldemar Panso (1920-1977) · Mikk Mikiver · Ilmar Tammur · Epp Kaidu · Kulno Süvalep Näitlejatest: · 1953 oli lõpetanud Moskvas õpingud GITIS-e Eesti Stuudio: Kaljo Kiisk, Tõnis Kask, Jaanus Orgulas, Ita Ever, Silvia Laidla, Ervin Abel, Arvo Kruusement jt. · Varem tegutsenutest: Ants Eskola, Kaarel Karm, Ants Lauter, Ruut Tarmo, Salme Reek, Jüri Järvet, Helend Peep, Herta Elviste, Lia Laats, Gunnar Kilgas jt. Terve GITIS-e kursus suruti Draamateatrisse. Mõned vanad olijad lasti isegi lahti. Draamateatril oli tänu sellele tugev ühtne ansambel. Näitlejaid ühelt poolt nagu oli, aga uut juurdekasvu ei tulnud GITIS-e stuudio oli ühekordne. Jõuti otsusele, et teatrikool tuleb siiski asutada.
Suure-Jaani kalmistule. 9 2. LAPSEPÕLV JA KOOLITEE Johann Köler sündis 08. märtsil (vana kalendri järgi 24. 02.) 1826 Viljandimaal Vastemõisa vallas Kõõbra Tõnise talus saunikute Peet ja Kai Köhleri 9-lapselise pere seitsmenda lapsena. Temast vanemad olid õed Anu (s. 1811), Ann (s. 1821) ja Mall (s. 1824) ning vennad Tõnis (s. 1812), Ado (s.1814) ja Jüri (s. 1819), nooremad vend Andres (s.1828) ja õde Liiso (s. 1832). (Allas, Abel 2001: 102) Akvarell „Isamaja“ 1863. Vaevalt orjusest pääsenud talurahva elu oli tol ajal veel üsna algeline ja nii elasid ka Köleri vanemad üsna kehvalt, kuigi olid töökad ja karsked. Vanemad olid laste vastu leplikud, kuid pidasid siiski kindlat korda. Igapäevase toiduna polnud pakkuda midagi peale aganaleiva, puhast rukkileiba söödi ainult pühadel. Olles kirjaoskajad,andsid isa ja ema oma teadmised edasi vanematele lastele, kelle
Kõik kommentaarid