Eros ja Psyhe (0)

Sarnased õppematerjalid

9

docx

Kreeka mütoloogia

valvaks.Phrixos jäi kuninga juurde, võttis ühe tema tütardest naiseks. Keegi ei suutnud kuldvillakut varastada peale Iasoni. Eros ja Psyche: Kuningal oli 3 tütart, kõige vanem oli ilus, keskmine veel ilusam ja noorem oli kirjeldamatult ilus(Psyche). Inimesed tulid kaugelt tema ilu imetlema. Arvati, et ta on uus jumal ning talle hakati ohvreid tooma ning Aphrodite unustati. Aphrodite sai kurjaks ning kutsus oma venna Erose, et too aitaks tal printsessi karistada. Eros tõusis lendu, tal olid nooled, mis olid inimsilmale nähtamatud ning need tekitasid armastuse igas inimeses, keda tabasid. Armastus tõi kas rõõmu või kurbust. Aphrodite tahtis, et Erose nool tooks talle kurbust ja halva mehe. Siis ei austaks teda enam keegi ja ohvreid toodakse taas talle. Eros kuulas ning asus teele, aga ei suutnud seda teha, kuna Psyche oli nii ilus. Kuningas aimas, et jumalad on pahased ning läks püütia juurde nõu küsima, püütia ütles, et Psyche tuleb riietada

Kirjandus

6

docx

Vanakreeka muistendid ja pärimused

8. S. oli õnnelik ja korraldas lõbusa peo, kuid surm viis ta tagasi surnute riiki. Karistuseks peab ta allilmas üha uuesti mäest üles veeretama tohutut marmorimürakat. ,,Eros ja Psyche" 1. Kolm tütart, noorim oli Psyche ja ta oli neist kõige ilusam. Inimesed pidasid teda Aphroditest ilusamaks ja seetõttu hakkasid jumalanna asemel surelikku tüdrukut kummardama. 2. Aphrodite käskis Erosel P. südant vibuga sihtida, nool peab talle tooma õnnetust. 3. Kui Eros P.-d nägi ei suutnud tüdrukule liiga teha. 4. Kuningas (isa) aimas, et jumalad on ta tütre peale vihased, küsis nõu. Ta pidi tütre matuserüüsse riietama ja ta lossi taga asuvale kalju tipule viima, seal pidavat peigmees talle järele tulema. 5. Tuul Zephyros kandis ta kaljult alla orgu, kus oli imeilus loss. Ta ei võinud oma abikaasat kunagi näha, nad said rääkida ainult öösiti. Lossis ei olnud ühtegi teist inimolendit, nähtamatud teenrid täitsid kõik ta soovid

Kirjandus

48

docx

Kreeka mütoloogia

tuul soodne ja nad pidasid paremaks edasi sõita. Veel silmasid nad hetkeks Kaukasust ja Prometheust. Õhtuks jõudsidki nad Kolchisesse, kuldvillaku maale. Järgmisel hommikul kohtusid nad kuningaga ja pärast kostitust palusid tal kuldvillaku neile loovutada, mis muidugi talle ei meeldinud. Kuningal oli võluvõimetega tütar Medeia, kelle Hera palus Erosel Iasonisse armuma panna. Kui Medeia Iasonit nägi, läkitaski Eros noole Medeia südamesse. Aietes ütles, et kuldvillakut kätte saada, peavad kangelased ikkesse panema kaks pronksist jalgadega ja leegitsevast tulest hingeõhuga härga, ning nendega põldu künda. Seejärel tuli külvata künnivagudesse lohehambaid, millest pidid tärkama relvastatud mehed, kes tuli kohe maha lüüa. Iason oli muidugi nõus, kuigi teadis, et ülesanne on pea võimatu. Nõupidamise ajal ilmus kangelaste juurde kuninga pojapoeg, kes rääkis neile Medeia

Kirjandus

12

doc

KAUNID DAAMID OLÜMPOSELT

hiiglaslikul merekarbil randunud, nagu kujutab seda sündmust itaalia vararenessansi kunstnik Sandro Botticelli oma kuulsal maalil "Venuse sünd". NB! Suurenda pilti! Botticelli. Venuse sünd. Uffizi Galerii, Firenze Aphrodite abikaasaks sai tule-, sepatöö- ja vulkaanilise tegevuse jumal HEPHAISTOS (Vulcanus), aga naine pettis meest sõjajumal ARESega (Marsiga). Just viimasest sündis tal poeg EROS4. Eros oli oma ema saatja, tiivuline vibukütt, kelle nooled sütitasid armastust ning kelle armastatu oli PSYCHE (Hing). Nende lugu on inspireerinud kunstnikke nagu: François Gérard5, Antonio Canova jt. Teiseks Aphrodite tähtsaks kultuse paigaks oli Küpros. Siin väideti, et merevahust sündinud jumalatar üksnes peatus hetkeks Kytheral, edasi suundus aga Küprosele. Kuid oli ka teine müüt. Küprosel elas kujur nimega PYGMALION, kes armus enda loodud marmorkujusse

Ajalugu

7

rtf

Antiikmütoloogia

Valguse, muusika, poeetide, tõe, laskurite jumal. Delfis tema oraakel. Phoibos ­ särav, päike. Tervendaja ­ õpetas inimestele ravitsemist. Kastaleia ­ püha allikas, Kephissos ­ tema jõgi. Sümbolid: loorberipuu, delfiin, ronk ARTEMIS - DIANA Apolloni kaksikõde. Üks neitsi-jumalannadest. Kütt, metsloomade kaitsja. Kuu ­ Phoibe, Selene. Sümbolid: küpress, põder APHRODITE - VENUS Armastuse- ilujumalanna. (merevahust sündis). Hephaistose abikaasa, poeg Eros e Cupido. Sümbolid: varblane, luik HERMES - MERCURIUS Z + Maia (Atlase tütar). Tiivulised sandaalid, tiivad kübaral, Z käskjälg. Kõige nutikam, kavalaim jumalaist, varas. Kaubandus-, turujumal, kaupmeeste kaitsja. Surnute pidulik teejuht. Sümbolid: lüüra ARES - MARS Sõjajumal, Z ja H põlgasid teda. Tapahimuline. Sümbolid: raisakull, koer. HEPHAISTOS - VULCANUS Tulejumal, inetu lonkur. Sepp, relvameister. Rahuarmastav jumal. Kaitses käsitööd ja kunsti. HESTIA - VESTA

Kirjandus

10

doc

Kaksteist olümplast

temale Erise kuldse õuna, millele oli kirjutatud "kaunemaile", aitas Aphrodite Parisel saada endale Helena. Seejärel puhkenud Trooja sõjast võttis ta osa troojalaste poolel. Aphrodite oli abielus sepp-jumala Hephaistosega, kuid ta ei olnud truu abikaasa ja sai lapsi mitmete teiste jumalatega, näiteks Dionysose ja Aresega. Tema kultuseks peeti pühaks mürti, tuvi, varblast ja jänest. Aphroditet kujutati palju vaasimaalidel ja skulptuuridena. Aphrodite oli ka Erose ema. Eros pildus armunooli . Hermes Jumalatest enim esineb müütides Hermes. Ta oli Zeusi ja nümf Maia poeg. Ta oli rändurite, lambakarjuste, maismaarännu, kõnemeeste, kirjanduse, kavaluse, luuletajate, spordi, kaalude ja mõõtude ning varaste jumal ning jumalate sõnumitooja inimestele.. Karjajumalana õnnistas loomade kasvu, seetõttu kujutati teda sageli jäära õlgadel kandvana samas ka kaubandus- ja turujumalana kaitses ta kaupmehi

Kirjandus

5

doc

Mütoloogia tegelased

Kursusetöö Mütoloogia tegelased Achilleus ­ vana-kreeka kangelane. Thetise ja Peleuse poeg. Võitles Trooja vastu. Võitmatu sõdalane. Tappis Hektori. Adonis ­ Igal aastal uuenev iginoor vegetatsioonijumal. Adonis hukkus jahil metssea rünnaku tagajärjel, tema verest lasi Aphrodite tärgata anemoonide Agamemnon ­ Mükeene kuningas, osales sõjakäigus Trooja vastu. Kreeka ägede ülemjuht. Ohverdas oma tütre, et laevad saaksid Trooja poole sõdima. Aias ­ Kangelane. Mees kes võitles odysseusega kõige vaprama mehe tiitli eest Aigeus ­ Ateena kuningas. Amatsioonid ­ Harmonia ja Arese tütred. Sõjakad naised. Andromeda ­ Meeste valitsejanna. Aethiopia kuninga Kepheuse ja Kassiopeia tütar. Tõsteti pärats surma tähena taevasse. Aphrodite ­ Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Zeusi tütar, kes sündis merevahust. Apollon ­ Zeusi ja Leto poeg, Artemise kaksikvend. Valguse, ennustuskunsti

Kirjandus

12

rtf

Pegasos ja Aphrodite

Auli Kütt Pegasos ja Aphrodite Korintose ikonograafiast Referaat Vana-Kreeka kultuuriloost 2001 Sissejuhatus 6. sajandil e. Kr. muutusid Korintoses tavaliseks kaks sümbolit – üksik valjastatud tiivuline hobune ja kiivriga naisepea. Hobune ilmus sajandi algul ning esines nii vaasidel kui müntidel, naisepea ilmus sajandi lõpul ning esines ainult müntidel, kuna vaasimaal oli selleks ajaks tasapisi välja suremas. kujundite kasutus viitab asjaolule, et need olid Korintose sümboleiks. Arvatavasti kasutati neid muuhulgas ka poliitilistel eesmärkidel. Kiiverdatud naisepea motiiv on arvatavasti laenatud ateenlastelt, kes kasutasid Pallas Athena kujutisega münte. Ent miks? Athena ei olnud Korintose kaitsejumaluste seas. Võimalik, et mündil kujutatu on hoopis Aphrodite, Korintose peamine kaitsejumalanna. Kas tiivuline hobu on identifitseeritav Pegasosena? Motiiv kujunes ilmselt linna logoks. Probleem seisneb selles, kas mütoloogiast laenatud kujundite sümbollik kasutamine oli t

Ajalugu

Kommentaarid (0)