Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erlised materjalid ja nende omadused (1)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Erlised materjalid ja nende omadused #1 Erlised materjalid ja nende omadused #2 Erlised materjalid ja nende omadused #3 Erlised materjalid ja nende omadused #4 Erlised materjalid ja nende omadused #5 Erlised materjalid ja nende omadused #6 Erlised materjalid ja nende omadused #7 Erlised materjalid ja nende omadused #8 Erlised materjalid ja nende omadused #9 Erlised materjalid ja nende omadused #10 Erlised materjalid ja nende omadused #11 Erlised materjalid ja nende omadused #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor haiflaier Õppematerjali autor
PowerPointi esitlus, mis kirjeldab erilisemaid materjale ja nende omadusi

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
7
odt

Jaapani kunsti referaat

pühendanud oma aedadele ja parkidele ( aiaarhitektuur nt. kääbuspuude pügamine). Pargikunst on samuti kaalutletud, kuid ei taotle geomeetrilist reeglipära, vaid maalilist, üllatusterohket, muinasjutulist keskkonda. Nt. on liiv tehtud sageli merelaine mustriliseks. Skulptuur Tavaliselt puust või metallist. Eelkõige on skulptuurportreedes kujutatud juhte, preestreid või patriarhe. Olulised on läbi sajandite olnud skulptuurid jumalatest ja nende meeleoludest. Nende läbi on tahetud näidata jumalate kurjust ja headust. Pärast 1400 hääbub budistlik skulptuur, sest Hiina zen-budismi usuvool muutub sellest mõjukamaks. Maalikunst Maalitakse, nagu Hiinaski, pintsliga ja vesivärvidega siidile või paberile. Tusimaal on algselt munkade pärusmaa, muudatused Kano koolkonnas u. 1500. Maalitakse makimonosid (põikrullid) ja kakemonosid (ripprullid). Lisaks leidub dekoratiivset maali albumilehtedel, liikuvatel vaheseintel ja paarissirmidel.

Kunstiajalugu
thumbnail
3
doc

Madisepäeva lahing

ehk Paala lahing, mis oli üheks eestlaste vabadusvõitluse käigus toimunud lahingutest. Ehkki Eesti alad olid endiselt sakslaste ja venelaste rünnakute ohvriteks, ei kavatsenud Lembitu veel püssi põõsasse visata, vaid plaanis terve maaga vaenlasele vastu astuda. Nii saadabki ta saadikud naabermaakondadesse, kutsuma neid üles astuma ühisesse heitlusse vaenlase vastu. Ka venelastelt palutakse abi, saates neile rikkalikke kinke, eesmärgiks nende enda poole meelitamine võitluses sakslaste vastu. Nii tulidki saadikud Novgorodist ning kinnitasid venelastepoolset nõusolekut, lubades appi tulla suure sõjaväega. Samal ajal õnnestub Lembitul kokku koguda seninägematu 6000-meheline armee, mis asub Paala (Navesti) jõe ääres venelasi ootama. Kahjuks jäävad aga venelased hiljaks. Sakslased, saades teada Eesti plaanist, ruttavad aga sooritama pealetungi, enne kui venelased kohale jõuavad.

Ajalugu
thumbnail
2
doc

Hispaania

http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html '+++ http://209.85.129.132/search?q=cache:Szj0gYiRsCIJ:www.estemb.es/est/ariinfo/aid-174+ %22hispaania+rahvaarv+seisuga+2009%22&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee http://www.meeri.org/Tekstid/Hispaania.doc http://209.85.129.132/search?q=cache:FNEbANtGLX4J:www.asiarooms.com/travel- guide/spain/spain-overview/spain-economy-and- politics.html+spain+branch+of+economy&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html#Econ Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 91,4 elanikku ruutkilomeetri kohta (2008. a.) Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat linnastu

Geograafia
thumbnail
13
odt

I. MAAILMASÕDA

c) Impeeriumide lagunemine: Saksa, Austria-Ungari, Vene, Türgi. d) Sõjast sai suurt majanduslikku kasu USA, kes andis sõdivatele Euroopa riikidele (Antantile) laene ja kelle kaupadele avanes Euroopas piiramatu turg. e) Saksamaa kaotas kõik oma koloniaalvaldused ja osa oma Euroopa valdustest. f) Sõda kiirendas tohutult teaduse ja tehnika arengut. g) Sõda näitas suurriikide nõrkust ja tekitas nende kolooniates iseseisvuspüüdluseid. Negatiivsed tagajärjed: a) 10 miljonit hukkunut, 20 miljonit haavatut. b) Tohutud materiaalsed kaotused. c) Vene revolutsioon. d) Euroopa kaotas juhtpositsiooni USA-le. e) Mõned riigid varisesid sõja tõttu kokku. f) Perest meeste sõtta minek tegi koju jäänud naiste elu raskemaks. g) Tööstus tuli ümber korraldada sõjavarustuse.

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Lühireferaat: Etna vulkaan

Etna vulkaan 1. Paiknemine Etna vulkaan on tegevvulkaan Sitsiilia idaranniku lähedal, Euroopa kõrgeim vulkaan. See on Itaalia kõrgeim tipp Alpidest lõuna pool. Punasega märgitud Etna. 2. Millest on tulnud selline nimi? Etna tähendab mäge. Sitsiilias tuntud Muncibeddu ja Itaalias Mongibello nime järgi, mõlemad nimetused tähendavad mäge. 3. Kas tegemist on aktiivse või kustunud vulkaaniga? Kui aktiivne vulkaan, siis millal viimati purskas? Kui on toimunud mõni eriti tugev purse, siis sellest veidi pikemalt. Etna vulkaan on üks aktiivsemaid vulkaane maailmas.Viimati purskas Etna suitsu ja laavat välja 13.aprillil. Käesoleval aastal on Etna pursanud juba 6 korda, need on sundinud küll lähedal asuvat lennujaama sulgema, kuid geoloogide sõnul need pursked inimestele ohtu ei osuta. Viimane tõeliselt suur purse toimus 1669. Aastal, seda on nimetatud viimase 300 aasta tugevaimaks p

Geograafia
thumbnail
9
pptx

Neoon - Power Point, Keemia

· Pole teada, kas seda looduses esineb. Omadused · Värvitu · Lõhnatu · Üheaatomiline · Tihedus: 0,9 kg/m3 Üks kergematest väärisgaase · Sulamistemp.: -248,60C · Keemistemp.: -246,080C · Inertne · Hõõgub punakalt oranzilt Kasutamine · Neoonvalgustid, -lambid · Neoonvärvid · Plasmateleri ekraanides · Lasrites · Vaakumtorudes Huvitavat · Toodetakse tööstuslikult vedelal kujul · Väga kallis gaasi ja vedelikuna 55x kallim kui vedel heelium Kasutatud materjalid · Pildid: · https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSX0X8KWHNvPpOaOWt5yjcyEec 4n3V0JBPpySBSs9rBjN2B54RmSw · http:// www.intl-lighttech.com/sites/default/files/images/catalog/Neon_Lamps-ILT_Sources_Catalog_pg2 2-color-web.jpg · https://cache.osta.ee/iv2/auctions/1_1_16266445.jpg · https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/f/f8/Neon-glow.jpg · Informatsioon: · http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/neoon.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Neoon

Keemiline Element
thumbnail
12
pptx

Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad

Filmimise põhiplaanid ja kaamera nurgad Kristjan, Priit, Jaan ja Ardi Superüldplaan Subjekti pole näha, kasutatakse tavaliselt järgneva stseeni sissejuhatuseks. Näiteks sobib alustada plaaniga linnavaatest. Üldplaan Filmitav objekt on näha täies mõõdus. Üldplaan näitab tegelast täispikkuses ja ümbrust parasjagu niipalju, kui mahub. Nii ümbrus kui tegelane on võrdse tähtsusega. Keskplaan Tegelast või objekti kujutatakse ainult osaliselt. Selle kadreeringu puhul on näha nii objekti suhet tausta või teiste objektidega kui ka mõnesid väiksemaid detaile, nagu näoilmed. Keskplaaniga kinokaadris võib näitleja olla nähtaval poolfiguurina ehk peast vöö või põlvedeni. Suurplaan Objekti kujutatakse tervikuna, kuid suurelt, nii et see täidab peaaegu kogu kaadripinna. Näiteks portree puhul võib olla suureks plaaniks kaader, millel on kujutatud peaaegu ainult nägu. Kinos kasutatakse keskplaani ja suure plaani vahel veel ühte portreeplaan

Kirjandus
thumbnail
4
doc

Vesinik

Vesinik Referaat Koostaja: Vesinik Vesiniku tegi esmakordselt kindlaks 1781. aastal inglise teadlane Henry Cavendish, kui ta põletas suletud nõus värvuseta, maitseta ja lõhnata gaasi, mida sel ajal nimetati ,,põlevaks õhuks", ning avastas, et põlemisproduktiks oli vesi. Cavendish ei uskunud algul saadud tulemust, ent sooritanud rea katseid ,,põleva õhu" põlemisel, veendus ta, et põlemisproduktiks oli ainult vesi, millel ei olnud maitset ega lõhna ning kuivaksaurutamisel ei jätnud kõige väiksemat nähtavat jääki. Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on teda paigutada mõlemasse rühma. Vesinik on väga kergesti aurustuv. Sulamistemperatuur on -255C ja keemistemperatuur -253C. Vesinik esineb mitme isooobina nagu näiteks: tavaline vesinik prootium, raske vesinik deuteerium ja üliraske vesinik triitium. Omadust

Keemia




Meedia

Kommentaarid (1)

kas1ak profiilipilt
Lauri Kasak: tku villu Kõrbojale peremeheks kuid isa oli sellele vastu. Kui villu haiglast tagasi tuli, rääkisid ema ja isa talle Anna kavatsusest kutsuda villu Kõrbojale peremeheks
19:11 25-02-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun