Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Erizooloogia lühikonspekt (0)

1 Hindamata
Punktid
 
Säutsu twitteris
ERIZOOLOOGIA
LIIK AINURAKSED e protistid
Liikumisorganellid : • Kulendid• ViburidRipsmed
Toitumiselundid :
• Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik
• Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik
• Võime entsüsteeruda
HÕIMKOND : AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil
KLASS VIBURLOOMAD
1-8 viburit toitumisviisilt auto-(nagu taim), hetero (organilistest ainetest) ja miksotroofselt. roheline silmviburlane
enamasti kaetud tiheda elastse kestaga – pelliikulaga
Autotroofsed
– Heterotroofsed
– Miksotroofsed
KLASS JUURJALGSED
Võime moodustada ajutisi protoplasmaatilisi jätkeid – kulendeid ehk pseudopoode, rakusuu ja pärak puuduvad.
N Amööb , kambrilised
KLASS EOSLOOMAD
sügoot kattub kestaga – eosed
Siseparasiidid
Levivad eoste ehk spooridega
Malaaria plasmoodium
HÕIMKOND RIPSMEKANDJAD e infusoorid Kaetud ripsmetega, makro- ja mikronukelus
KLASS RIPSLOOMAD Kingloom , enamasti merevees , ka mage
KLASS IMIKLOOMAD, ripsed vaid varasel argenust, kombitastega, toituvad teistest ripsloomadest.
RIIK LOOMARIIK Alamriik: KÕRVALHULKRAKSED
HÕIMKOND KÄSNAD
Puuduvad spetsiaalsed koed ja organid. Kaks rahukihti: väline dermaalkiht ja siemine gastraalkiht. Sültjas vahekiht – vahehüüvend ehk mesoglöa. Vee ajavad liikuma kalusviburrakud. Okistest toes . Nn. irrigatsioonisüsteem. Sugutu kui ka suguline sigimine
KLASS KLAASKÄSNAD ränidioksiidist okised, hapra ehitusega, sageli klaasisarnased, süvamere loomad n. veenusekorv
KLASS LUBIKÄSNAD kaltsiumkarbonaadist okised, sageli vaasikujulsed, suhteliselt väikesed ja värvitud n viikkäsn
KLASS: PÄRISKÄSNAD 90% käsnadest, mitmesuguse välimusega , sageli värvilised n pesukäsn, järvekäsn, jõekäsn
Alamriik: PÄRISHULKRAKSED
Kahekihilised, enamikus radiaalsümmetrilised. Kehasein 2 kihiline: välimine ektoderm , sisemine entoderm . Vahel õhuke tugiõhik või paks mesoglöa ehk vahehüüvend. Ektodermis kõrvekapslid.
HÕIMKOND KÕRVERAKSED
Hüdraloom, karikloom , õisloom, ainuõõssed (kahekilised, enamik radiaals. Ektoderm(väljas), entoderm (sees), tugiõhik e mesoglöa. kõrvekapslid, hajus NS, röövloomad , enamus mereloomad )
KLASS HÜDRALOOMAD entoderm ulatub vahetult suuavani, polüüpide siseõõs terviklik, Suguproduktide kujunemine ektodermis N varshüdra, kurdhüdraline, obeelia meduus
KLASS KARIKLOOMAD Meririst. See klass hõlmab eestkätt suuri meduuse tugevasti hargnenud gastrovaskulaarsüsteemiga, hästiarenenud meeleelunditega ja nõrga polüpoidse põlvkonnaga. Suguproduk­tid tekivad neil entodermis. Karikloomad on eranditult meres elavad loomad, mõned neist on väga suured. Nii võib näiteks Põhja-Jäämeres elava meriseene (Cyanea arctica) kummiku läbimõõt ulatuda üle 2 m ja kombitsate pikkus kuni 30 m.
KLASS ÕISLOOMAD hobumeriroos, seenkorall
Sellesse klassi kuuluvad üksikud või koloniaalsed polüübid, kel on ektodermaalne neel, kambriteks jaotunud siseõõs ja entodermaalsed suguproduktid.
HÕIMKOND KAMMLOOMAD: Meritikker, veenusevöö, nudikammloom
õrnad, sültjad, suu, teises otsas aboraalelund (taaskaalulelund)
DIVISIO: bilateria (triplastica) – kahekülgsed (kolmelehtsed)
SUBDIVISO: protostomia- esmassuused
HÕIMKOND: LAMEUSSID
Tunnused: bilateraalne sümmeetria
keha lame
kehaõõs puudub
NS moodustub peatähn ja närviväädid
sooltoru umbne (kui esineb)
hingavad difusiooni teel või anaeroobselt
vereringesüsteem puudub
erituselunditeks umbtoruneerud
enamasti hermafrodiidid
Elavad praktiliselt kõikjal, kaasaarvatud kõrgemate organismide sisemus.
Suurus varieerub mikroskoopilistest vabalt elavatest organismidest kuni 20 m paelussideni.
Tuntakse u. 20 000 liiki. Osa vabalt elavad vormid (meredes, magevees , maismaal niisketes tingimustes), enamik on aga loomade parasiidid. Mõned vormid parasiteerivad ka inimesel.
KLASS RIPSUSSID e. turbellaarid
Vabaltelavad, välimuselt puulehte meenutavad mitmesuguse pikkusega (1 mm kuni 0,5 m) loomad. Enamik elab vees, kuid esineb ka maismaal elavaid liike. Nende keha katavad arvukad lühikesed liikumist tagavad ripsmed, millest ka klassi nimetus. palju limanäärmeid. Lima kasutatakse enesekaitesks, liikumiseks ja ka saagi püüdmiseks. Sooltorul on ka toidu jaotusfunktsioon , mistõttu on sellel kehas arvukalt jätkeid. Sigivad suguliselt ja vegetatiivselt. Neil on suur regeneratsioonivõime. röövloomad. Nad söövad paljusid ainurakseid (infusoore, juurjalgseid, viburloomi), pisivähke, surusääsklaste ja pisisääsklaste vastseid. Mõned liigid tungivad ka oma liigikaaslastele ja hüdradele kallale. Üsna suur hulk liike on üle läinud ka parasitismile. Seedeelundkond algab suuavaga keha kõhtmisel küljel. Hingamine toimub planaaril kehapinna kaudu.Ringeelundid puuduvad.Erituselunditeks protonefriidid.
Ripsmed
limanäärmed
silmad
suguline ja vegetatiivne sigimine
suur regeneratsioonivõime
laialt levinud
peamiselt röövloomad
N. Piimjas planaar (piimjas lamelane)
KLASS IMIUSSID e trematoodid
parasiidid, keha katab kutiikula , silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. suuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid
Süstikkakssuulane, kassi- kakssuulane , harilik vereimiuss
KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss , ehhinokokk- paeluss ja –põis
lülisised selgr sooleparasiidid . Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub.
HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külg kas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid.
HÕIMKOND KERILOOMAD ehk rotifeerid: mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser , protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st
HÕIMKOND SAMMALLOOMAD – meredes tavaline. Kinnistunud, enamikus koloniaalsed loomad, kellel mõnikord esineb massiivne lubitoes. Üksikisendid asuvad torukestes, millest nad võivad välja sirutada vaid keha eesosa , kus asub suuava. Suuava ümbritseb kombitsatest pärg. NS tugevasti redutseerunud. Hermafrodiid. Tavaline kamarlane (Electra crustulenta, varem Membranipora crustulenta).
HÕIMKOND KÄSIJALGSED Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad. Suuava äärest algab paar erilisi lisandeid – nn. käsijäsemeid. Mereloomad.
HÕIMKOND KÄRSSUSSID e nemertiinid: Keha piklik, väljaspoolt ripsepiteeliga ja suure hulga näärmetega kaetud. Pikkus 1 mm kuni üle 30 m. Mõnel vormil küllalt selgelt eristunud pea ja sissetõmmatav kärss. Kärssa kasutatakse saagi haaramiseks. Tihti on kärss varustatud veel pisteharjase ehk stiletiga ja mürginäärmetega, millega surmatakse ohvrid , eriti hulkharjasusse, mõnikord isegi väikseid kalu. Kehaõõs puudub, vahesid elundite vahel täidab parenhüüm. Hingamiselundkond puudub, hingamine toimub läbi kehaseina. Ringeelundkond hästi arenenud, suletud. Erituselundkond protonefridaalne ja ringeelundkonnaga tihedasti seotud. NS koosneb ajutängust, kärsstuppe ümbritsevast närvirõngast ja kahest külgmisest pikitüvest. Lahksugulised loomad. Suures enamikus merevormid, mõned liigid elavad magevees, mõned niisketes masimaatingimustes, rida liike on üle läinud parasitismile. Kirjeldatud u. 900 liiki.
HÕIMKOND: LIMUSED e molluskid: Iseloomulikud elundid : mantel , jalg, hõõrel ehk raadula. Närvisüsteemis toimub närvitänkude kontsentreerumine pea piirkonda. Seedeelundkonnas areneb seedenääre maks. Vereringesüsteem on avatud, süda kaheosaline (koda ja vatsake ). Hingamiselunditeks on kas lõpused või kops . Erituselunditeks on neerud . Esineb nii lahkugulisi kui ka hermafrodiitseid vorme N. teod. Kõrgematel vormidel esineb purjukvastne e veliger.
KLASS VAGELLIMUSED e kõhurennised: Usja kehakujuga limused. Koda puudub. Merevormid.
KLASS SOOMUSLIMUSED: Kaheksast eraldi plaadikesest koosneva kojaga limused. Merevormid.
KLASS KARBID e liistaklõpusesed: Bilateraalsümmeetrilised. Kahepoolmeline koda (konhioliin, portselan, pärlmutterkiht, kupp, lukusidemed, karbihambad, sulgurlihased, sissevoolusifoon, väljavoolusifoon). Mantli­õõs on hästi arenenud, selles asetsevad keha külgedel rippuvad liistaklõpused. Harilikult kiilukujuline jalg. Eristunud pea puudub. Puuduvad ka lõuad ja hõõrel. Esineb magu seedenäärme - maksaga. Süda koosneb vatsakesest ja kahest kojast. Üldjuhul on lahksugulised. Esineb vastne või on otsene areng. Mage- või merevees.
Mageveekarbid: järve- ja jõekarp, keras- ja herneskarp (mitme liigiga ) ja ebapärlikarp. Riimveelised: südakarp , rannakarp, liiva-uurikkarp, balti lamekarp, rändkarp .
Kammkarbid, austrid , laevaoherdi, pärlikarbid.
KLASS LASNJALGSED: Torujad. Mantel kasvab täiesti toruks kokku. Ringeelundkond Mereloomad.
KLASS: TEOD e kõhtjalgsed : Assümmetriline keha. Tavaliselt spiraalse kojaga. Mõnedel liikidel koda puudub. Jala eesosa kannab suuava ja meeleelundeid. Raadula. Mere-, magevee ja maismaaloomad . Viimastel esineb lõpuste asemel n.n. kops.Lahksugulised või hermafrodiidid.
  • Maismaateod: Viinamäetigu, põõsatigu, nabatigu ning vöötteod


    Veeteod: harilik mudatigu (mudakukk), väike mudatigu, jõe- ja järve-ematigu, lombi-keeristigu, sarvtigu, labatigu.
    Kojata teod – põllunälkjas ja suur seatigu
    KLASS PEAJALGSED: Koda välimine, sisemine või puudub. Keha jaotunud pea-ja kereosaks.Ümber suuava iminappadega kombitsad . Ruumikas mantliõõs. Peaaegu suletud ringesüsteem. NS väga kõrgelt arenenud. Lahksugulised. Merelised .
    Alamklass : Laevukeselised (Kambriteks jaotunud väline koda)
    Ülemselts: Kümnehaarmelised (10 kombitsat. Seepia , kalmaar.)
    Ülemselts: Kaheksahaarmelised (8 kombitsat. Kaheksajalad, paberlaevuke .)
    HÕIMKOND RÕNGUSSID ehk anneliidid
    bilateraalsümmeetrilised
    lülistunud kehaga
    nahklihasmõik
    NS nöörredeltüüpi
    meeleelundid : täppsilmad, kompimis- haistmis ja maitsmismeel
    kehaõõs sageli kambriline
    vereringe suletud
    avatoruneerud
    KLASS HULKHARJASUSSID e polüheedid: Parapoodidel arvukalt harjaseid. Mereloomad. Harjasliimukas, liivatõlv, merihiir , punane süstlõpuslan.
    Bylgides sarsi, kuni 6 cm, harva ka Eesti rannavetes
    KLASS VÄHEHARJASUSSID
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Erizooloogia lühikonspekt #1 Erizooloogia lühikonspekt #2 Erizooloogia lühikonspekt #3 Erizooloogia lühikonspekt #4 Erizooloogia lühikonspekt #5 Erizooloogia lühikonspekt #6 Erizooloogia lühikonspekt #7 Erizooloogia lühikonspekt #8 Erizooloogia lühikonspekt #9 Erizooloogia lühikonspekt #10 Erizooloogia lühikonspekt #11 Erizooloogia lühikonspekt #12 Erizooloogia lühikonspekt #13 Erizooloogia lühikonspekt #14 Erizooloogia lühikonspekt #15 Erizooloogia lühikonspekt #16 Erizooloogia lühikonspekt #17 Erizooloogia lühikonspekt #18 Erizooloogia lühikonspekt #19 Erizooloogia lühikonspekt #20 Erizooloogia lühikonspekt #21 Erizooloogia lühikonspekt #22 Erizooloogia lühikonspekt #23
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 23 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-03-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor at05 Õppematerjali autor

    Lisainfo

    ERIZOOLOOGIA
    LIIK AINURAKSED e protistid
    Liikumisorganellid: • Kulendid• Viburid• Ripsmed
    Toitumiselundid:
    • Kulendloomadel– kogu kehapind– toitevakuool ehk toitekublik
    • Vibur- ja ripsloomadel– rakusuu– rakuneel– toitevakuool ehk toitekublik
    • Võime entsüsteeruda
    HÕIMKOND: AINUTUUMSED Liikumisorganellid puuduvad või liiguvad kulendite või viburite abil
    KLASS VIBURLOOMAD....

    Erizooloogia , AINURAKSED , protistid , Liikumisorganellid , Kulendid , Toitumiselundid

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    19
    doc
    Erizooloogia Lühikonspekt
    69
    doc
    Zooloogia eksam 2012 konspekt
    84
    docx
    ELUSLOODUS
    74
    odt
    Ökoloogia konspekt
    40
    docx
    Eluslooduse eksami kordamine
    50
    doc
    Hüdrobioloogia konspekt
    98
    docx
    Kogu keskkooli bioloogia konspekt
    25
    docx
    BIOLOOGIA EKSAM-8-klass





    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun