BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTEG A LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED 1. ERIVAJADUSTE PSÜHHOLOOGIA AINES, ÜLESANDED JA UURIMISMEETODID. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu
on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Juba nende oskuste omandamine võtab oluliselt rohkem aega kui lastel, kelle IQ on kõrgem. Nii et mida madalam IQ, seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega on probleemid. Mida IQ kõrgemaks läheb, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist. Mõnes mõttes on seltskond suhteliselt üksteisega sarnane kui võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam, kellel on mõõdukas või raske VAA, seal tulenevalt üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju lisaprobleeme ja selletõttu kui lapsel on
AINE KOOD SHHI.03.009 ÕPIVÄLJUNDID Aine läbinud üliõpilane - on kursis õpiraskuste tänapäevaste käsitlustega; - on kursisõpiraskuste psühholoogilise olemuse ja käitumuslike väljendustega; - on kursis tunnetusprotsesside arengu erisustega õpiraskustega lastel; - on kursis õpiraskustega laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu erisustega; - tunneb õpiraskustega laste arendamise põhimõtteid. ÕPPEMATERJALID World Health Organization (1999). F81 Õpivilumuste spetsiifilised häired. Raamatus RHK-10 V peatükk. Tartu: Tartu Ülikool. Lk 234243. World Health Organization (1999). F82 Motoorika spetsiifiline
konkreetsemate oskuste omandamisega probleemid ilmnevad. IQ alla 70’ga lastel on keeruline õppida lugema ja arvutama, aga kui minna veel allapoole, siis näiteks IQ 50 on raske lastel juba eneseteenindusoskusi omandada. Nii et mida madalam IQ seda konkreetsemate, lihtsamate asjade õppimise omandamisega probleemid tekivad. Mida kõrgem IQ, seda lihtsam on konkreetsete asjade õppimine. Mida raskemaks info läheb, seda keerulisem on seda omandada. Edaspidi räägime üldistest ÕR nende laste puhul, kelle IQ jääb 50 ja 70 vahele. Ehk kerge vaimse alaarenguga lapsed. Nad on kõik üldiste ÕR-tega. Neid lapsi on kõige enam uuritud, nende taju, mälu, mõtlemist. Mõnes mõttes on seltskond üksteisega suhteliselt sarnane kui võrrelda nende lastega, kelle IQ on oluliselt madalam. Kellel on mõõdukas või raske VAA (vaimne alaareng), seal üldistest häiretest, geneetilistest sündroomidest tulenevalt on palju
Arengupsühholoogia Kuldvillak: Nii nimetatakse kõnest arusaamist: retseptiivne kõne Nii nimetatakse u. 4. elukuul tekkivat täis- ja kaashäälikute kombineerimist: lalisemine Need on eesti laste esimesed sõnad: emme, aitäh, nämm-nämm Selles vanuses hakkab laps kasutama kahesõnalisi lausungeid: 2aastaselt Chomsky lõi selle kõne omandamise teooria: kõneorgani teooria Dekontekstualiseeritud kõne viitab sellele: rääkimine asjadest, mida ei ole siin ja praegu See on kuulsaim lapse kiindumusstiili mõõdik: võõra situatsiooni katse Seda kasvatusstiili iseloomustab kõrge nõudlikkus ja madal soojus: autoritaarne kasvatusstiil
Lapseea häirete etiloogia Lapseea häirete põhjused Pole ühtset põhjust · Orgaanilised · Füüsilised haigused/kahjustused · Temperament · Keskkond Häirete epidemioloogia ·Käitumishäired > emotsionaalsed probleemid ·Psühholoogilised probleemid P > T ·Emotsionaalsed probleemid T > P ·T käitumishäirete ja depressiooni esinemise sagedus vanusega ·Phäirete levik 10. Ja 20. Eluaasta vahel järk ärgult vaibub (v.a depressioon) Cohen jt (1993), Laste ja noorukite...(2006) Vanus ja arenguhäired Tõusud: 6-7-a (kooliminek), 9-10-a, 14-15-a ·Vastsündinu ja imikuiga raske eristada somaatilistest ·Väikelapsed seotud kommunikatsiooniga ·Eelkooliiga emotsioonid, arenguhäired ·Koolilapsed käitumine ja õpivilumus, emotsioonid ·Noorukid emotsioonid, isiksus, käitumishäired, ainete tarvitamine jne. Soolised erinevused ·Poiste probleemid on seotud noorema eaga
kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista. Toetamine Koostöö Õpilase eripäraga arvestamine Suultlugemise lihtsustamine Taustamüra ja selle vähendamine Klassisisene taustamüra Klassiväline taustamüra Kaja Kuulmislangusega õpilast toetavad õpetamisstrateegiad Hooliv õhkkond Sobiv keelekasutus Sobiv sõnavara LASTE TSEREBRAALPARALÜÜS Tekivad püsiva ajukahjustusega. Tagajärjeks on eelkõige füüsiline puue. 0,1 0,2 % võivad olla tseerebraalparalüüsiga. Mõisted Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.) Cerebral palsy (ingl. k.) Laste tserebraalparalüüs (PCI) Tekkepõhjused Sünnieelsed põhjused hüpoksia hapnikuvaegus lootel ema alkoholitarbimine nakkushaigused tsütomegaloviirus; herpes, HIV Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks sünnitrauma,
Kõik kommentaarid