Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Erivajadustega laste kõnearendus. Häälikute harjutamine (0)

1 Hindamata
Punktid
Erivajadustega laste kõnearendus-Häälikute harjutamine #1 Erivajadustega laste kõnearendus-Häälikute harjutamine #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-11-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor piretkala Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
docx

Erivajadustega laste kõnearendus. Käände harjutamine.

Erivajadusega laste kõnearendus KÄÄNDE HARJUTAMINE Alalütlev: Kellel? Millel? Kus? Millel istub kaisukaru? Kaisukaru istub kapil. Millel istub siniste pükstega jänku poiss? Jänku poiss istub toolil. Kellel on silmad kinni? Kassil on silmad kinni. Millel istub roosade pükstega jänku tüdruk? Jänku tüdruk istub vaibal. Kus ripuvad pildid? Pildid ripuvad seinal. Osastav: Keda? Mida? Mida vaatab jänku tüdruk (roosade pükstega)? Jänku tüdruk vaatab raamatut. Mida vaatab jänku poiss (siniste pükstega)? Jänku poiss vaatab arvutit/pilti? Keda näeme ülemisel voodil? Ülemisel voodil näeme kassi. Mida joonistas jänku tüdruk oma raamatusse/vihikusse? Jänku tüdruk joonistas sinna lipsu. Mida mängib jänku seinal oleval pildil? Pildil mängib jänku jalgpalli?

Pedagoogika
thumbnail
4
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE KÕNE ARENDAMINE

(Muru) 3.Mille peal on roosa kala? (Liiva) 4.Mille peal hüppab tüdruk hüppenööriga? (Tee) 5.Kelle käes on sinine auto? (Poisi) Kaasaütlev: kellega/millega? 1.Millega hüppab tüdruk? (Hüppenööriga) 2.Kellega mängib tüdruk palli? (Poisiga) 3.Millega mängib triibulise pluusiga poiss? (Sinise autoga) 4.Millega kaevab poiss liivakastist liiva? (Kühvliga) 5.Kellega mängib poiss palli? (Õega/tüdrukuga Ülesanne 2. Pildi alusel jutuke, laps lõpetab laused 1. Pildil seisab (tüdruk) 2. Tema kõrval on (koer) 3. Tema käes on (jäätis) 4. Jäätise pallid on värvuselt Roheline, roosa ja (lilla) 5. Taevas on sinised (pilved) 6. Tüdruku kleit on (triibuline) 7. Pilve tagant tuleb välja (päike) 8. Jäätis hakkab vaikselt (sulama) 9. Tüdruk nägu muutub (kuraks) 10. Kutsu vaatab (jäätist) 11. Taevas on nüüd suur kollane (päike) 11. Jäätis on täiesti (sulanud) 12

Eripedagoogika
thumbnail
31
doc

Erivajadustega laste Identifitseerimine

Nad peaksid märkama, hindama (selle tulemusena saab teada, kas lapse areng on eakohane või mitte), siis on ka sekkumine/nõustamine olemas neil. ErI peaks andma infot kuidas last toetada vüi aidata homme, ülehomme ja pikemas perspektiivis. Peame saama spetsiifilisemad teadmised, mis tasemel laps on (ta võimed), mis tasemel täpselt nad on, mis sorti abi nad vajavad täpselt. ErI on laiem kui lihtsatl lapse arenfutaseme hindamine! nt millele peaks rohkem TP pööram aasta vanuse ja nt 15 a lapse puhul...nt noorematel motoorikat ja kuidas kõnest aru saab + ka kõne moodustamine (lalin ka). Vanemate laste puhul aga nt abstraktset mõtlemist (kuidas mõistab erinevate nähtuste seoseid jne). Lastel probleemide alged on suure tüenäosusuega näha, ilmnevad juba lasteaia eas 2. LOENG Igaühel on õigus haridusele (ütleb põhiseadus). Nii ka erivajadustega lastel. Kas nt alusharidus

Erivajadustega laste...
thumbnail
18
docx

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA

ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine Juhtiv tegevus – selle kaudu laps õpib, hõlmab arengu terviklikult (L. Võgotski koolkond) 0-1a emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga (nõustada kõige lähed. täiskasvanut) 1-3a esemeline tegevus (emotsionaalne suhtlemine täiskasvanuga ei kao, väheneb mitte funktsionaalne tegevus) 3-7a rollimäng (kõige varem avastatud! Oluline on suhtlemiskomponent. )

Psühholoogia
thumbnail
6
docx

Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes. Õppekavade võrdlus

Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Koolivalmidus ja õppimine põhikooli I astmes Õppekavade võrdlus Iseseisev töö Piret Kala Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2016 Antud töö ülesandeks oli võrrelda Koolieelse lasteasutuse riiklikku õppekava (edaspidi lasteaia seadus) 2008 ja Põhikooli riiklik õppekava (edaspidi kooli seadus) 2010. Koostan võrdlust meetodil tuua esmalt välja erinevused ja seejärel sarnasused. 1. Erinevused:  Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava määrab kindlaks koolieelse lasteasutuse õppe- ja kasvatustegevuse alused, siis Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi, mis rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides.

Pedagoogika
thumbnail
132
pdf

Sidusa kõne arendamine SKAP lapsel

TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev)

Erivajadustega laste...
thumbnail
12
doc

Düsleksia

Tallinna Ülikool Düsleksia kui kaasaegne probleem ­ kuidas abistada lugemishäirega last Referaat Tallinn, 2011 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Ajalugu........................................................................................................................................4 Mis on düsleksia?..............................

Koolipedagoogika
thumbnail
21
doc

Psühholingvistika kujunemise eeldused

Kõnetegevus 1. loeng, sissejuhatus. 14.02 Psühholingvistika kujunemise eeldused Psühholingvistika kujunes peale II MS, tekkis vajadus võõrkeeleõppeks- tekkisid küsimused: · mis vanusest oleks vaja õpetada keelt? Kindlat vastust pole · Kuidas keelematerjali organiseerida? Kas enne pikem tekst või lühem, enne raskem osa või kergem? · Kui inimene õpib teist keelt, kas tema mõtlemine muutub või ei? Uued teadmised, sh kultuuri valdkonnas. Kas mõeldakse nt enne emakeeles ja siis kirjutatakse võõrkeeles. Arvutid- mis on nende roll? · Põhiidee-Arvuti peaks tõlkima meie tekste (USA idee). Oli vaja keeleteadmisi. Suur vigastatute hulk, ajukahjustused. Afaasia Kõnepuue ajukahjustuse tagajärjel- kuidas kõnet taastada? Kõnevõime

Pedagoogika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun