Erivajadustega laste hoolekanne (0)

Sarnased õppematerjalid

36

doc

Erivajadustega õppija

kuulmislangusega isikul kõnet paremini mõista. Toetamine  Koostöö Õpilase eripäraga arvestamine Suultlugemise lihtsustamine Taustamüra ja selle vähendamine Klassisisene taustamüra Klassiväline taustamüra Kaja Kuulmislangusega õpilast toetavad õpetamisstrateegiad Hooliv õhkkond Sobiv keelekasutus Sobiv sõnavara LASTE TSEREBRAALPARALÜÜS Tekivad püsiva ajukahjustusega. Tagajärjeks on eelkõige füüsiline puue. 0,1 ­ 0,2 % võivad olla tseerebraalparalüüsiga. Mõisted Paralysis cerebralis infantilis (ld. k.) Cerebral palsy (ingl. k.) Laste tserebraalparalüüs (PCI) Tekkepõhjused Sünnieelsed põhjused hüpoksia ­ hapnikuvaegus lootel ema alkoholitarbimine nakkushaigused ­ tsütomegaloviirus; herpes, HIV Sünniaegsed ja -järgsed riskifaktoriteks sünnitrauma,

Pedagoogika

30

odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

BA eksami kordamisküsimused ja vastused ERIVAJADUSTEG A LASTE PSÜHHOLOOGIA ALUSED 1. ERIVAJADUSTE PSÜHHOLOOGIA AINES, ÜLESANDED JA UURIMISMEETODID. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)

Eripedagoogika

52

pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima ­ kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha);

Eripedagoogika

83

docx

Psühhopatoloogia

ekslikes ajalistes ja ruumilistes seostes Intellekt - Võime aru saada, mäletada, mobiliseerida ja konstruktiivselt integreerida varem õpitut uutes situatsioonides - Inimese intellekt on mitmedimensionaalne tulenevalt vaimse tegevuse dimensionaalsusest - Iseloomustavad arusaamisvõime, taiplikkus jne Intellektihäired - Dementsus – tagasilangus - Vaimne alaareng – sünnipäraselt madal intellekt; võivad raskustes olla abielu ja laste kasvatamisega - Kahe häire vaheline vanuseline piir on tinglik - Dementsus võib juhtuda ka peale 3. eluaastat - Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil Dementsus e nõdrameelsus Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus Vaimne alaareng Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired Õpivilumuste spetsiifilised häiredes Motoorika spetsiifilised häired Mõõdukas vaimne alaareng

Psühhomeetria

48

docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

Tähtis on, kuidas lapsevanem suhtub kõrvalseisjate püüdlustele nende tähelepanu juhtida oma lapse erivajadustesse. Oluline on lapsevanemat toetada, nõustada ja mõista selles olukorras. http://www.teatoimeta.ee/Erivajadusega_laps_lasteaias_680.htm d. Andekas laps lasteaias ja individuaalsed tegevused eriandekatele. Andekuse komponentide ja andekate laste eripärade tundmine aitab meil neid andeid paremini avastada. Tavaliselt märgatakse lapse andekust lihtsalt last jälgides. Igale lapsele tuleb läheneda individuaalselt. Andekatele lastele soovitatakse tegevusi, mis arendaksid leidlikust, loovust, mälu. Hea kõneoskuse arendamise eesmärgil tähtsustatakse pidevat suhtlemist lastega. Heaks arendajaks peetakse praktilisi käelisi tegevusi.

Alushariduse pedagoog

88

doc

Liigutustegevuse tunnetuslikud ja käitumuslikud alused

 Peamiselt isiksuse ja vaimse võimekuse uurimine. 2. intelligentsuse erinevused Et mõista inimeste käitumist antud olukorras. IQ ja isiksus mõjutavad käitumise viisi ja intensiivsust, eluga toime edukust. 3. Arenguline psühholoogia: Arenguprotsesside mõistmine hilisema käitumise mõistmiseks ja ennustamiseks Arenguliste protsesside mõju hilisemale käitumisele - kognitiivne areng, sotsiaalne areng. Et mõista ja toetada lapse arengut ja mõista laste käitumise eripärasid. Ja mõista täiskasvanute käitumise eripärasid lapsepõlvekogemuste raamistus. Soodustada ja toetada teiste tervet arengut. 4. Sotsiaalpsühholoogia: Intraindividuaalsed protsessid ja indiviididevaheline interaktsioon: Hoiakud, Uskumused, Sõprus, Armastus, Konflikt, Grupiprotsessid. Inimesed on sotsiaalsed loomad. Enesetaju ja teiste taju moonutused. Inimesed mõjutavad üksteist. 5. Patopsühholoogia: - miks inimestel kujunevad välja psüühilised häired.

Psühholoogia alused

68

docx

Arengupsühholoogia loeng

1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) ­ Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) ­ tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus

Arengupsühholoogia

148

docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

Ehk nad ei Ajutrauma korral on mälufunktsioon kahjusttaud, aga .....trauma korral kahjustatud püsi reeglites. tähelepanu (8. Min). Frontaalsagar tegeleb ka töömäluga. Kui teile asi meeldib, tegelete sellega piisavalt (ehk närviteed on aktiivsed ja kuumad info liikumisest), siis jääb paremini Aga kui tulevad ootamatud külalised, siis kas jääte kurvalt vaatama või tegutsete või meelde. Et ei tohi rooste laste neid närviühendusi!! Akson juhib infot. Dendriidid võtavad rakendate kedagi teist ka. infot vastu. Kohtamispunktid neil kahel on sünapsid! Kui saab see müeliinikiht saab Täidesaatva funkid – oskame paindlikult käitumis muuta, teame, mis võimalusi saame kahjustatud, siis info ei liigu nii kiiresti. (Sclerosis Multiplex on et müeliniikihti hävitab keha kasuatda. Siia kuulub ka plaani tegemine peas/või ka väljakirjutatult), aga oskame vaadata,

Psühholoogia

Kommentaarid (0)