50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-31
Kuupäev, millal dokument üles laeti
278 laadimist
Kokku alla laetud
5 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
tibenz
Õppematerjali autor
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Erivajadustega laps Referaat Juhendaja: Tallinn 2011 Sisukord Kes on erivajadustega laps? 2 Varajane sekkumine 3 Laste arengu hindamine ja eripärade märkamine 4 Erivajadustega laste arendamise põhimõtted 5 Erivajadustega laste arengu toetamine 6 Erivajadustega laste õpetamise võimalused 7 Kasutatud kirjandus 8 Kes on erivajadustega laps? Erivajadustega lapsed on need, kes erinevad teistest eakaaslastest vaimsete, neuromuskulaarsete või kehaliste omaduste, sensoorsete või kommunikatsioonivõimete, sotsiaalse või emotsionaalse käitumise või liitpuuete poolest sedavõrd, et vajavad eripedagoogilist abi, millega luuakse tingimused nende maksimaalseks arenguks. Nad erinevad eakaaslastest oma võimetelt, kultuuriliselt või sotsiaalselt taustalt või isiksuseomadustelt nii palju, et vajavad oma arengupotensiaali
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ EESTI KEELE LEKTORAAT Marina Buinitskaja ERIVAJADUSTEGA LAPSED TAVALASTEAIAS artikkel Juhendaja Elena Nõmm Narva 2015 I Sissejuhatus Eesti Vabariigi põhiseadus ja haridusseadused on kehtestanud kõikidele lastele võrdse õiguse saada võimetele vastavat haridust. Samas kõik inimesed erinevad mõningal määral üksteistest, nii ka lapsed. Erivajadustega lastele lasteaias käimise võimaldamiseks on kasutusel kaks viisi: kas kohandada tavalasteaedasi neile sobivamaks, samas säilitades sobivuse ka teistele lastele või siis saata erivajadustega lapsed neile juba sobivasse lasteaiakeskkonda, erirühmadesse ja erilasteaedadesse. Erivajadustega laste(ga) hakkama saamine ja arenguvõimalused tavalasteaedades on aktuaalne teema paljudele peredele ja lasteaia õpetajatele. Erirühmades on
ERIVAJADUSTEGA LASTE ARENGU TOETAMINE ENNE KOOLIIGA Erivajadustega laps vanuses 0-8 aastat, arengukeskkonna mõjutegurid. Eripedagoogika kui erinevad metoodikad mitte-eakohase arenguga laste õpetamise jaoks. 0 – 1 a. – imik. 1st on vastsündinu. Kooli tuleb panna kui lapls saab 1 okt seitsmeks. Sekkumine 2.aastast , kuna enne toimub kohandamine keskkonnaga. Tavaline areng : Juhtiv psüühiline protsess 0-4a : taju (uurimiskäitumine, mitmekesised mänguasjad) 5-7a ; mälu (piisab pildimaterjalist) Algklassides : verbaalne mõtlemine
arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja arengutaset. Kooliealine vaimupuudega laps on tavaliselt oma arengulise vanuse poolest 3 eelkooliealise lapse eas. Seda silmas pidades tuleb valida sobiva raskusastmega tegevused ja meetodid lapse õpetamiseks. (Rästas, 2000, 4.) Vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja sama palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki, ning kedagi, kes usub lapsesse, kes juhendab ja õpetab teda. 4 1. VAIMNE ALAARENG Vaimne alaareng pole eraldi kliiniline sündroom ega haigus, kuigi see võib tekkida haiguse või trauma tagajärjel. Wechsler kirjutas poolsada aastat tagasi, et vaimne alaareng „pole
raamistikuks igasuguste puuetega ja erinevas vanuses inimeste toetamiseks. Alusharidust puudutavatest seadustest kehtestati 2001. aastal määrus, millega sätestati tasuta alusharidus 6- aastastele lastele lasteaedades ja eelkoolides. Pärast 2004. aastat toimusid järgmised muudatused: 2005. aastal võeti vastu lähisugulaste hoolekandetoetuse seadus ning 2009. aastal lisati 1987. aasta puuetega inimeste tugiteenuste seadusele isikliku abistaja ja isiklike teenuskavade võimalus erivajadustega inimestele. (Raport 2010: 54) Agentuur tegi 2010. aastal kokkuvõtte liikmesriikide varajase märkamise ja sekkumise süsteemist, antud valdkonna edusammudest ja muudatustest. Raporti (2010: 5,8) järgi on süsteemis viis olulist aspekti, mis ühtlasi kehtivad ka Soome riigis: - teenuse kättesaadavus: igale abivajajale võimalikult varajane toe pakkumine. - teenuse lähedus: tugiteenuste jõudmine kõigi abivajajateni, toe pakkumine võimalikult abivajaja kodu lähedal.
................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b.Arendusrühma tegevused.......................................................................................................23 Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud
Erivajadustega laste arengu toetamine enne kooliiga Erivajadustega laps vanuses 0-7a, arengukeskkonna mõjutegurid: Mõnikord erinevad lapsed võimetelt, taustalt ja isiksuseomadustelt sedavõrd, et nende arenguvajadusi on keeruline rahuldada harjumuspärasel viisil või tavakeskkonnas. Sel viisil avalduvaid erinevusi nimetataksegi laiemalt erivajadusteks. Kui erivajadused ilmnevad enne kooliiga, siis nimetatakse neid pikemalt arengulisteks erivajadusteks, koolieas aga hariduslikeks erivajadusteks. Seega on lapse erivajadusi võimalik määratleda üksnes tema
..................................................................... 7 Sissejuhatus Erivajadustel on kõigil üks ühine oluline joon: need on igaüks sügavalt individuaalsed, pole olemas üht keskmist erivajadust või universaalset viisi samalaadse erivajaduse rahuldamiseks. Siin tuleb igale lapsele läheneda eraldi ja isiklikult, lähtuda konkreetse isiku iseärasustest, loomuomadustest ja tarvidustest. [1] 2 Erivajadusega lapsed erinevad oma võimetelt, tasemelt ja isikuomaduselt teistest lastest sedavõrd, et nende vajadusi on raske rahuldada harjumuspärasel ja kergesti kättesaadaval viisil, neile spetsiaalselt kohandamata õpikeskkonnas. Erivajadusega laps on: füüsilise puudega laps, vaimse puudega laps, kõnepuude või – häiretega laps, psüühiliste või käitumuslike häiretega laps, füüsilise või vaimse arengupeetusega laps,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid