Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • MILLEKS VAJAME TOITU ?
  • Milleks seda keelata ?
 
Säutsu twitteris
Valga Kutseõppekeskus
Dana Makejenko
KS 14

VÕRDLUSTABEL
erivajadustega klientide kohta
eripärat toitlustamisel


Referaat
juhendaja : Klaire Vaher
VALGA 2014
Dana Makejenko Võrdlustabel
SISUKORD:
lk 3 Sissejuhatus
lk 4 Toidupüramiid
lk 5 Taldrikureegel
lk 5 Valgusfooritabel
lk 6, 7 Võrdlustabel
lk 8 Kõik on nii lihtne
lk 9 Oma arvamus; Allikad:
2
Dana Makejenko Võrdlustabel
SISSEJUHATUS
MILLEKS VAJAME TOITU?
Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine , aga ka seedeelundite töö ja hingamine ) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde.
 TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST
Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne.
 TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST
Toitained on süsivesikud , rasvad , valgud (ka alkohol ), mineraalained , vitamiinid , vesi.
 ENERGIAKULU JA VAJADUS
Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana.
Toidu energiat moodetakse kilokalorites ( kcal ) voi kilodzaulides (kJ).
1 kcal = 4,2 kJ
Toiduained sisaldavad energiat väga erineval hulgal. See sõltub toiduaine rasva-, süsivesikute- ja valgusisaldusest. Iga inimese energiavajadus on individuaalne ning oleneb väga paljudest teguritest (näit. soost, vanusest , kehakaalust, füüsilisest koormusest).
Tavaliselt on energiavajadus 20-35 kcal kehakaalu kilogrammi kohta. See tähendab, et 60 kg kaaluv inimene vajab oma energia tasakaalu säilitamiseks ööpäevas 1300 - 2100 kcal. Füüsilise koormuse puhul energia vajadus suureneb, vananedes aga väheneb.
Kehakaalu langetamiseks on vajalik, et päevas saadav energiahulk oleks väiksem kulutatava energia hulgast. Näiteks süües iga päev 500 kcal ettenähtust vähem, langeb teie kehakaal 1 -3 kg kuus ning vastupidi. Kaloraazi arvestamine on üsna keeruline ülesanne ka asjatundjatele, seetottu on kõige lihtsam oma kehakaalu jälgida. Kui kehakaal on püsiv, võite olla kindel, et teie toidust saadav energia ja kulutatud energia on tasakaalus. Diabeedi puhul peab veresuhkru tasakaalu säilitamiseks kindlasti arvestama süsivesikute hulka toidus.
3
Dana Makejenko Võrdlustabel
Toidupüramiid
Toidupüramiid näitab, kui palju ja mida süüa, et toituda tervislikult ja tasakaalustatult. Püramiidis on välja toodud erinevad toidugrupid , mida organism vajab. Püramiidi alumises osas on need toidud, mis peavad moodustama kõige suurema osa meie menüüs ning mida ülespoole, seda vähem tuleb neid süüa. 
4
Dana Makejenko Võrdlustabel
Taldrikureegel
erinevad salatid või aurutatud - hautatud -keedetud köögiviljad peaksid moodustama koguseliselt pool taldrikust;
põhitoit, nagu kala, kana või liha peab moodustama veerandi;
lisand , näiteks riis , kartul , tatar, makaronid jms ülejäänud veerandi.
Kui tegemist on segutoiduga, nt risoto, lasanje või vormiroog, siis peaks segutoit moodustama pool ja salatid-köögiviljad samuti pool taldrikust.
Valgusfooritabel
Et lihtsustada valikuid toidugrupi siseselt, on koostatud valgusfooritabel. Toite ei saa jagada tervislikeks ja ebatervislikeks. Oluline on jälgida seda, kui sageli ja kui suurtes kogustes üht või teist toitu süüakse. Oluline on ka hea maitseelamus. Valgusfooritabelis esitatud toidud on jagatud rohkem ja vähem soovitatavateks. Kindlasti ei ole tegemist lõpliku loeteluga toitudest, vaid ainult abivahendiga ehk näitliku tabeliga, mida eeskujuks võttes võiks oma valikuid teha toidugrupi siseselt. Mõne inimese jaoks mõni toit paikneda hoopis teises lahtris , kui seda on esitatud konkreetses tabelis - seda lähtuvalt selle inimese toitumisest, konkreetsest tootest ja kriteeriumist, mille suhtes ta seda toitu hindab. Enam soovitatavad on need toidud, mida peaks sööma sagedamini ja/või suuremates kogustes (paljusid iga päev), kuna need sisaldavad organismi toimimiseks ja tema vastupanuvõime suurendamiseks vajalikke aineid. Vähem soovitatavad
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #1 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #2 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #3 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #4 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #5 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #6 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #7 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #8 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #9 Erivajadustega klientide kohta eripära toitlustamisel #10
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 11 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor frensis2014 Makejenko Õppematerjali autor

Lisainfo

.......Ükskõik kuidas valida toidu, peab alati olemas piisav kogus valku, raud, kaltsium, tsink ja vitamiin B-12........

SISSEJUHATUS

MILLEKS VAJAME TOITU?
Kõikideks igapäevasteks toiminguteks (liikumine, magamine, rääkimine, aga ka seedeelundite töö ja hingamine) vajab inimene energiat. Energiat saadakse toidust. Lisaks on söömine veel nauditav ja meeldiv tegevus, mis annab ka rahulolutunde.
TOIT KOOSNEB TOIDUAINETEST
Toiduained on näiteks leib, või, vorst, kurk jne.
TOIDUAINED KOOSNEVAD TOITAINETEST
Toitained on süsivesikud, rasvad, valgud (ka alkohol), mineraalained, vitamiinid, vesi.
ENERGIAKULU JA VAJADUS
Energia on vajalik igapäevaseks eluks. Energiat saame rasvadest, valkudest ja süsivesikutest. Mineraalained, vitamiinid ja vesi energiat ei anna . Toidust saadav liigne energia talletub organismis rasvana.
Toidu energiat moodetakse kilokalorites (kcal) voi kilodzaulides (kJ).
1 kcal = 4,2 kJ........
.........Diabeeti on kõige kergem diagnoosida vere glükoosisisalduse järgi, mis.........
........

Toidupüramiid , Taldrikureegel , Valgusfooritabel , Tsöliaakiast , Laktoositalumatus , Veganism , Diabeet , Toiduallergia , menüü Lastele , Suhkruhaigetele , gluteenivabu tooteid , toitumine

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

13
pptx
Erivajadustega inimeste toitlustamine
652
pdf
Asjaajamise alused
14
pdf
Võrdlustabel toitlustusettevõtte supi ja prae kohta
32
docx
Tervislik toitumine
193
docx
Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt
26
docx
Koka eksamiküsimused vastustega
33
docx
Koka kutseeksami küsimused ja vastused
80
docx
Toidukauba õpimapp





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun