Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Erivajadustega õppija (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on kaasamine?
  • Kus on lapsel kõige parem õppida?
  • Mis on kaasav õpe?
  • Kus on lapsel kõige parem õppida?
  • Mida võiksime teha?

Lõik failist

ERIVAJADUSTEGA ÕPPIJA
Lapsel on hariduslikud erivajadused , juhul kui
  • tal on märkimisväärselt suuremad raskused õppimisel, võrreldes eakaaslastega;
  • tal on raskused, mis takistavad sellele eale iseloomulike õpivõimete kasutamist tavakoolis.

HEV laps erineb nn tavalapsest (eakohaselt arenenud laps)
  • vaimsete omaduste poolest
  • sensoorsete võimete poolest
  • neuromuskulaarsete või kehaliste võimete poolest
  • sotsiaalse või emotsionaalse käitumise poolest
  • kommunikatsioonivõimete poolest
  • liitpuuete poolest

Hariduslikud erivajadused
  • hariduslikud erivajadused (HEV, ingl k SEN, special educational needs ).
  • arengulised erivajadused
  • toimetulekupiirangud – kui palju abi vajab, kuidas toime tuleb
  • psüühilised ja kehalised erivajadused

Kui HEVga isikuid tuleb siiski teataval määral märgistada, siis tuleks eelistada nimetusi,
  • mis osutavad mingile lisaomadusele, olemata seejuures isikunimed (nt vaimupuudega inimene, autismiga õpilane);
  • mida eelistavad puudega inimesed ise (nt liikumispuudelised).

Hariduslikke erivajadusi põhjustavad tegurid
  • vaesus koos kultuurinõrga kasvukeskkonnaga – vanematel on alkoholilembus , vähe haridust.
  • ebaadekvaatne ja/või vähetoimiv õpe ja kasvatus,
  • sünnipärased või omandatud puuded ,
  • õppekeelest erinev kodune keel koos eripärase kultuuritaustaga.

Hariduslikke erivajadusi liigitatakse
  • HEV sügavuse järgi;
  • nende levist lähtudes;
  • tekkepõhjustest ning avaldumise eripärast lähtudes.

Hariduslike erivajaduste põhitüübid
  • meelepuuded

kuulmispuuded (ingl hearing impairment )
nägemispuuded (ingl visual impairment)
  • vaimupuuded
  • kõnepuuded – kogelemine, rütmiga probleeme, r või s vale hääldamine
  • haigustest tingitud erivajadused

KAASAV ÕPE
Mis on kaasamine?
Vähim piirav keskkond
  • Kus on lapsel kõige parem õppida? - Kodu, kodu lähedal olev kool

ÕPIRASKUSED
Kirjalike tekstide kohandamine
  • arvestada õpilase keelelise tasemega;
  • kui mõni lõik selles sisaldab ebaolulist infot (nt põhiteemast kõrvalepõikeid);
  • kui tekstis on liiga palju tundmatuid ja raskeid sõnu või konstruktsioone.

Lugemistekstide valimisel
Vasakule Paremale
Erivajadustega õppija #1 Erivajadustega õppija #2 Erivajadustega õppija #3 Erivajadustega õppija #4 Erivajadustega õppija #5 Erivajadustega õppija #6 Erivajadustega õppija #7 Erivajadustega õppija #8 Erivajadustega õppija #9 Erivajadustega õppija #10 Erivajadustega õppija #11 Erivajadustega õppija #12 Erivajadustega õppija #13 Erivajadustega õppija #14 Erivajadustega õppija #15 Erivajadustega õppija #16 Erivajadustega õppija #17 Erivajadustega õppija #18
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-11-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annelirosman Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
odt

Erivajadustega laste psühholoogia alused (TÜ baka eksami kordamisküsimused)

täiskasvanute psüühikat. Hälbima – kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. Erivajaduste psühholoogia ülesanded:  Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha)  Õppida jälgima erivajadustega laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub  Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused  Tunnetuspsühholoogia  Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja

Eripedagoogika
thumbnail
52
pdf

Erivajadustega laste psühholoogia eksamiküsimused

sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis saab otsustada, millised muutused erivajadustega lastel on ootuspärased! Naaberteadused Tunnetuspsühholoogia Arengupsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia ­ kuidas tekivad muutused teadmistes, kuidas lapsed õpivad Pedagoogika ­ õpetamise alused, kuidas juhtida õppimisprotsessi Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia Õigusteadus Arengupsühholoogia on erivajadustega laste psühholoogia aluseks. Arengupsühholoogia püüab vastuseid leida küsimustele mille poolest erinevad lapsed täiskasvanutest ning mil moel arenevad laste võimed selliseks, nagu täiskasvanul. Kuidas, mida ja millal lastele õpetada? EV psühholoogia püüab vastust leida mille poolest erinevad EV lapsed tavalastest ja milline on EV laste arengupotentsiaal ja millistel tingimustel see realiseerub. Kuidas, mida ja millal EV lastele õpetada? EV psühholoogia toetub arengupsühholoogiale

Eripedagoogika
thumbnail
18
docx

Õpiraskuste psühholoogia

õnnestu, lapsel kaob mot. Tema maailmapilt Sarnase infotöötlusvõimekusega laste tegelikud tehakse maha, ei sobi, aga kuidas uus info õpitulemused võivad olla üsna erinevad sõltudes paremini paremini sobib, ei saa aru ja sellest nende motivatsioonilistest ja emotsionaalsetest tuleneb huvikaotus. näitajatest. ● Aktiivne ja iseseisev õppija Õpimotivatsiooni kujunemine ja kujundamine o Justnimelt õppija pole passiivne õpiraskustega lastel, sh. ennast-reguleeriva infovastuvõtja, vaid peab õppija kontseptsioon. midagi aktiivset tegema, et

Alternatiivpedagoogika
thumbnail
48
docx

ERIVAJADUSEGA LAPS LASTEAIAS 1

5. Koolijärgsed probleemid avalduvad sageli toimetuleku-piirangutena, hoolekandes eristatakse kehalisi ja psüühilisi erivajadusi.     TERMINOLOOGIA 1. puue - organismi, psüühika või motoorika mõne funktsiooni täielik puudumine 2. hälve - psüühika ja/või motoorika funktsiooni osaline puudumine 3. häire – mõne funktsiooni osaline puudumine, kergesti mööduv või kõrvaldatav hälve. HARIDULIK ERIVAJADUS Hariduslike erivajadustega õpilaseks on õpilane, kelle eriline andekus, õpi- või käitumisraskused, terviserikked, puuded või pikemaaegne õppetööst eemalviibimine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohendusi õppe sisus, õppeprotsessis või õpikeskkonnas.  KELA RÕK 1. Erivajadustega laps - kelle võimetest, terviseseisundist, keelelisest ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi

Alushariduse pedagoog
thumbnail
7
docx

PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED

PERVASIIVSED ARENGUHÄIRED Pervasiivsete arenguhäirete ( Pervasive developmental disorders ingl. k.; Perturbationes progressus pervadentes ld. k.) puhul on tegemist Enamikul juhtudel on lapse areng anomaalne juba imikueast ja vaid mõnel manifesteerub seisund esimese viie eluaasta jooksul.Tavaliselt (mitte alati) täheldatakse ka üldist kognitiivsete funktsioonide (taju, mälu, mõtlemise) kahjustust. Eelpool nimetatud tunnused on päsivad ning varieeruvad üksnes avaldumise intensiivsuse poolest. Pervasiivseid arenguhäireid määratletakse lapse käitumise muutuste alusel, võrreldes nende tegevust vaimsele vanusele iseloomuliku käitumisega (vaatamata sellele, kas on mahajäämust või mitte). Mõnikord on need häired seostatavad (arvatavasti sellest ka tingitud) mõne läbipõetud või olemasoleva haigusega (kõige sagedamini imikukrambid, üsasiseses perioodis läbipõetud punetised, tuberoosne skleroos, tserebraallipidoos või fragiil-x kromosoomianomaalia). Pervasiivseid aren

Inimeseõpetus
thumbnail
22
docx

Erivajadustega laste psühholoogia alused

Naaberteadused: Tunnetuspsühholoogia ­ mis psüühikas toimub? Arengupsühholoogia ­ Pedagoogiline psühholoogia ­ mis leiab aset õppimise ja õpetamise käigus? Kuidas lapsed õpivad? Pedagoogika ­ õpetamise alused annab pedagoogika Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia Neuroloogia ja neuropatoloogia Psühhopatoloogia ­ mis psüühikas võib valesti minna? Õigusteadus ­ annab alusteadmised sellest, millised on erivajadustega laste õigused. Annab planeerida sekkumist. 1 Seosed arengupsühholoogiaga - lapsi on süstemaatiliselt uuritud 19.sajandi lõpust Nüüd teatakse, et lapsed näevad maailma teistmoodi, on teistsugused kui täiskasvanud ­ Jean Piaget. Enne teaduse sündi suhtuti lastesse teisiti: puudus arusaam, kuidas lapsi kasvatada. Hakati otsima vastust küsimusele, kuidas lapsed õpivad.

Eripedagoogika
thumbnail
26
docx

Õpiraskuste psühholoogia konspekt

Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968.  National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic.  They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc…  They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi

Eripedagoogika
thumbnail
81
ppt

Hariduslike erivajadustega (HEV) laste õpetamine ja abistamine

· >Õpetajad on probleemi eest kaasvastutavad Vajadused ja erivajadused · Õpetamisel-kasvatamisel vaja arvestada laste erinevuste (individuaalsusega), siis õpetus efektiivsem · St: kõigil õpilastel on erinevad võimed, oskused, huvi, motiivid, vajadused · Mõnedele õpilastele ei sobi traditsioonilised, enamlevinud õpetamisviisid ­ st vajavad eriabi, eritoetust · St: hariduslikud erivajadused · Määratlused erinevad · (Hariduslike) erivajadustega on lapsed, kelle õpetamiseks- kasvatamiseks on vaja spetsiaalseid võtteid, programme jne. Erilisust võib defineerida normaalkõvera abil: tavalised keskel, erilised need, kes jäävad äärtesse. Mõnel eluetapil esinenud erivajadused 20-30% õpilastel. · Eriklass vs tavaklass Thomas Achenbach: 3 probleemide gruppi · Käitumishäirete ehk alakontrollitud käitumisega lapsed (eksternaliseeritud probleemid) · Tundeelu häiretega ehk ülekontrollitud

Arengupsühholoogia




Meedia

Kommentaarid (1)

katri3n0 profiilipilt
19:27 22-09-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun