Referaat Harjadeta elektrimootor Õppeaines: Elektrotehnika Transporditeaduskond Sisukord 1. Elektrimootor 1.1. Asünkroonmootor 1.2. Asünkroonmootori rootor 1.3. Sünkroonmootor 2. Püsimagnetiga sünkroonmootor 2.1. Suurevõimsuselised sünkroonmootorid 2.2. Väiksevõimsuselised sünkroonmootorid 3. Harjadeta alalisvoolumootorid 4. Samm-mootorite tööpõhimõte 4.1. Unipolaarne mootor 4.2. Bipolaarne mootor 4.3 .Lainetalitus 4.4 .Samm-mootori koormamine 5. Kasutusalad 1.Elektrimootor Elektrimootor on seade, mida kasutatakse elektrienergia muundamiseks mehaaniliseks tööks.Enamik elektrimootoreid töötab tänu elektromagnetisminähtusele. Kuid on ka mootoreid millede töö baseerub teistel elektromehaanilistel nähtustel nagu näiteks piesoelektrilisel efektil ja elektrostaatilistel jõududel. Elektromagnetisminähtusel
2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon Täiturmehhanisme võib liigitada energialiigi järgi, millega nad töötavad. Nendeks on elektrilised, elektromehaanilised, elektromagnetilised, hüdraulilised ja pneumaatilised täiturid [1]. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kasutada teatud materjalide omadusi jõu rakendamiseks, mida kutsub esile deformatsioon magnetvälja või soojuse rakendamisel. Vaatleme nüüd lühidalt igat täiturmehhanismide gruppi. Elektrilisteks täituriteks on erinevad elektriga juhitavad lülitid, näiteks dioodid, transistorid, türistorid jne. Neid juhitakse juhtseadme poolt väikese võimsusega elektriliste signaalidega ning kasutatakse mootorite, ventiilide, soojendite jm sisse- ja väljalülitamiseks Elektromehaanilised täiturid muundavad elektrilise energia mehaaniliseks. Sellisteks täituriteks on erinevad elektrimootorid, millest tuleb pikemalt juttu järgnevates punktides.
kool eriala nimi klass ELEKTIMOOTOR Referaat Juhendaja: õpetaja linn 2015 SISSEJUHATUS Mis on elektrimootor? Kes oli leiutaja elektrimootoril? Milleks seda kasutatakse ja millised on elektrimootori alaliigid? Millised on erinevad mootoritüübid? Neile küsimustele ma saan vastuse referaadi koostamise käigus. 2 Elektimootor Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektri mehaaniliseks energiaks ehk tööks. Elektrimootori leiutas mees nimega Michael Faraday. Faraday kõige tähtsamad leiutised olid elektriga seotud, sest ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri, mis olid kõik elektriga seotud
17 · Sel juhul on tegemist reaktiivse sünkroonmootori ehk reluktantsmootoriga (reluctance motor), mille töö põhineb õhupilu magnetilise takistuse (reluktantsi) muutumisel sõltuvalt rootori asendist Käivitamine ja reguleerimine · Sünkroonmootorit ei saa vahetult võrku lülitada, kuna staatoriväli ei suuda seisvat rootorit koheselt kaasa vedada (puudub libistus)! · Mootor tuleb eelnevalt viia sünkroonkiirusele lähedasele kiirusele · Peamiselt kasutatavad käivitusviisid on: 1)abimootoriga käivitamine kasutatakse eraldi mootorit (taval. faasirootoriga asünkroonmootor), suurtel võimsustel; 2)asünkroonne käivitamine kasutatakse peamiselt. Rootori poolusekingades on eraldi asünkroonmähis, mis annab libistuse · Sünkroonmootori kiiruse reguleerimine toimub toitepinge sageduse reguleerimisega sarnaselt asünkroonmootoriga:
Samal ajal lülituvad ümber ka KM1 või KM2 abikontaktid sulguvad abikontaktid (hoide- ehk omatoitekontaktid) sulguvad, shunteerides surunuppude S2 või S3 sulguvad kontaktid, avanevad abikontaktid (blokeerimiskontaktid) aga avanevad vältimaks mõlema suunakontaktori üheaegset rakendumist (lühis !). Joonis 1.1 Mootori reversseerimiseks (pöörlemissuuna muutmiseks) tuleb vajutada vastassuuna surunupule. Kui mootor töötas näiteks pöörlemissuunas, mis on määratud suuna- kontaktori KM1 rakendunud seisundiga, siis vajutades surunupule S3 katkestab tema avanev kontakt suunakontaktori KM1 mähise ahela. Selle tulemusena avanevad KM1 peakontaktid mootori jõuahelas, avaneb ka KM1 surunupu S2 sulguvat kontakti shunteeriv hoidekontakt, sulgub aga KM1 avanev blokeerimiskontakt suunakontaktori KM2 mähise ahelas, valmistades sellega ette ahela KM2 rakendumiseks. Viimane
.........................................................................5 Sümbolid .................................................................................................................................. 5 Lühendid................................................................................................................................... 6 Sissejuhatus ....................................................................................................................7 1. Mootorite toiteallikad..................................................................................................13 1.1. Vahelduv/alalisvoolu muundurid alaldid ....................................................................... 13 1.2. Alalis/vahelduvvoolumuundurid vaheldid ..................................................................... 23 1.3. Vahelduvvoolumuundurid regulaatorid......................................................................... 34 1.4
26 · säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikal alles veel kindel osa (näiteks 90%) mahtuvusest; säilitamise piiraeg on elemendile märgitud · kasutegur (akudel) laadimisel kulutatud energia suhe tühjendamisel saadavasse energiasse Kuivelemendid Tänapäeval enamlevinuimaks on väikse sõrme jämedused AA või R6 tähistusega elemendid. Kuigi kõik on 1,5 V nimipingega, erinevad nad omavahel siiski ehituselt, mahtuvuselt, säilivuselt ja kasutusalalt. Klassikaline kuivelement on tsink-süsielement (nn. Leclanché element), mille positiivseks elektroodiks on keskel asuv söepulk, negatiivseks tsinktops, mis odavamatel on ühtlasi kestaks, kallimatel aga ümbritsetud plastist või isoleeritud terasest mantliga. Elektroodide vahel on elektrolüüdiks ammoonium- kloriid. Süsielektrood (+) Tsinktops ( elektrood)
Kõik kommentaarid