Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like


Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“ (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mille nimel endasi võidelda ?
  • Mis peab meist saama ?
  • Kui palju on raamatu autori ja raamatu peategelase vahel sarnasusi ?
  • Mis on Sinu arvates loetud raamatu kõige kandvam idee ?
  • Miks oli kirjaniku laud väga puhas ?
  • Miks Remarque Sinu arvates hoidus autobiograafia ( eluloo ) kirjutamisest ?
  • Miks valis kirjanik oma teoste keskmesse ühe inimese ?
  • Kuidas on asjalood tegelikult ?
 
Säutsu twitteris
ÕPETAJAKONSPEKT 
Erich Maria  Remarque  „Läänerindel muutuseta“ (1929). 
Kätlin Kask  
 
Modernismist üldiselt 
  Modernismi   defineeritakse   üldiselt  kui  uuenduslikkust  taotlevat  suunda 
kirjanduses, kunstis, muusikas kui ka teistes eluvaldkondades. Seda võb vaadelda 
ka  kui  esteetiliste  väärtushinnangute  pööret  ning  mõtlemise  muutumist  Esimese 
maailmasõja  järgsel  ajal.  Paraku  ei  suutnud  19.  sajandil  valitsenud  stabiilne  ja 
korraldatud  maailmavaade  olla  kooskõlas  20.  sajandi  kaasaegse  ajalookasutuse  ja 
anarhiaga.  Modernismi  teke  märgib  tugevat  piiri  viktoriaanliku  kodanliku  moraali 
ning 20. sajandi alguse moraalse allakäigu vahel.  
  Kirjanduses  võib  modernismi  teket  seostada  selliste  nimedega  nagu  Virginia 
Woolf ,  Franz   Kafka ,  Knut   Hamsun .  Need  autorid  üritasid  eemalduda  realistlikust 
kirjandusest 
ning 
tuua 
sisse 
uuenduslikke 
meetodeid
Kui 
19. 
sajandi 
romaanikirjanikud   pühendusid  peamiselt  loo  jutustamisele,  ilma  et  nad  oleksid 
seejuures  lugejat  tegelase  siseelu  või jutustamisstiiliga koormanud. Muutus toimus 20. 
sajandi  alguses,  mil  romaanikirjanikud  hakkasid  tähelepanu  pöörama  inimese 
käitumise  keerukamatele  ja  varjatumatele  külgedele.  Modernism  seadis  oma 
ülesandeks  kirjeldada,  analüüsida  ja  hinnata  muutunud  ühiskonda  ning  sageli  tegid 
kirjanikud  seda  mittetraditsioonilistel   viisidel ,  kasutades   kirjutamisel   näiteks 
sümboleid ja müüte.  
  Võib  öelda,  et  modernismi   olulisteks   märksõnadeks  on  manipuleerimine, 
uuenduslikkus, katsetamine ning mõistmine, et teadmine pole kunagi absoluutne.  
   Moderniseerumine  toimus ka tehnikas, filosoofias ja loodusteadustes. Üks olulisi 
mõisteid  modernismi  (ja  ka  moderniseerumisprotsessi)  juures  on  tehnika  areng  ning 
inimeste  liikumine  maalt  linnadesse.  Moderniseerumisprotsessi  juurde  käib  ka 
industrialiseerimine  ning  talupoegkonna  vähenemine  erinevates  maades.  Paigutaksin 
moderniseerumise  juurde  muidugi  ka  naiste  õiguste  kasvu  ((millega  kaasnes  20. 
sajandi  alguses  mitmetes  maades  ( Kanada ,  Saksamaa,  Eesti,  Läti,  Leedu  ja  mitmed 
muud),  naistele valimisõiguse andmine)). Kindlasti andis naistele iseseisuvust juurde 
ka  I.   maailmasõda .  Rääkides  I.  maailmasõjast,  siis  oli  ka  paljude  kirjanike 
maailmavaatelise  murrangu  põhjuseks  I.  maailmasõda  ning  viimane  pani  aluse  ka 
uuele  žanrile,  nn  sõjaromaanile,  mida  võib  nimetada  ka  sõjavastaseks  romaaniks. 
Pärast  I.  maailmasõda  sündis  ka  nn  kadunud  põlvkonna  mõiste,  mille  moodustasid 
need noored mehed, kes läksid sõtta väga noorena ning kelle kasvatas meheks sõda.  
 
Oleme  nagu   hüljatud   lapsed  ja  elutargad  nagu  vanad  inimesed,  oleme  julmad  ja 
kurvad ja pealiskaudsed  – ma usun, me oleme kadunud.  
 
           Tuntumad kadunud põlvkonna esindajad ongi Hemingway ja Remarque.  
  Kirjanduses katsetati piiride murdmist, poeetikas näiteks vabavärssi, kasutati ka 
meetodeid,  kus  ühte  raamatut  kirjutasid  mitmed  autorid.  Ajalugu  seati 
kirjanduses   kahtluse   alla/küsitleti  ajaloolisi  tõdesid.  Psühholoogias  ilmusid  uued 
teooriad,  teaduses  uued  teoreemid  ning  tehnika  arenes  enneolematu  kiirusega  (oma 
tõuke   tehnika  arenguks  andis  ka   sõjatööstus ,  mis  nõudis  järjest  uuenduslikumaid 
vahendeid vaenlase elimineerimiseks).  
Seega võib modernismi kujutada mõttediagrammina: 
 
 
Erich Maria Remarque ( 1898 -1970)
 
  Erich Maria Remarque (kodanikunimega Erich Paul  Remark ) sündis 22. Juunil 1898. 
Aastal  Osnabrückis  raamatuköitja  pojana.  Kirjaniku  kaugemad   esivanemad   olid 
prantslased   ja   perekonnanimi     selle  tõttu  ka  prantsusepäraselt  Remarque,  kuni 
kirjaniku vanaisa nime kirjapildi 19. sajandi alguses saksapärastas.  
  Autori  perekonnas  oli  lisaks  emale,   isale   ja  kirjanikule  endale  veel  kaks  last. 
Kirjanikul  oli kaks nooremat õde:  Elfriede ja Erna. Peres olevat olnud ka neljas laps, 
kes suri imikueas.  
  Varases noorukieas asus Remarque  klaverit  mängima (ja hiljem ka õpetama) ent läks 
ema soovil katoliiklikus õpetajate harjutuskoolis õpetajakutset omandama.  
  Aasta  enne  autori  harjutuskooli  lõpetamist  puhkes  I.  maailmasõda  ning  paljud 
koolikaaslased läksid vabatahtlikena sõjaväkke.  
  1915. aastal moodustas kirjanik oma sõpradega „esteetikaklubi“, kus hakati arutlema 
kultuuri,  kunsti  ja  kirjanduse  üle.  Grupeeringu  nimeks  sai  „Traumbude“  (Unistuste 
tuba?).  Sealsed  mõttevahetused  olid  kirjanikule  suureks  inspiratsiooniks  alustamaks 
oma kirjanikuteed.  
  1916.  aastal  kutsuti  kirjanik  sõjaväkke,  kus  tema  peamisteks  ülesanneteks  oli 
kaevikute korrashoid, punkrite ehitamine ning okastraattõkete rajamine. Samal aastal 
sai  kirjanik  rindel  ka   haavata   (kokku  viiest  kohast)  ning  ta  saadeti  haiglasse.  Kuigi 
haavad paranesid jõudsasti, otsustas Remarque, et sõda pole tema jaoks ning kasutas 
ära   igat   võimalust,  et  rindele  naasmine  võimalikult  pikaks  ajaks  edasi  lükata. 
Kõigeealt toimetatigi kirjanik Tournout’ hospitali ning sealt edasi Saksamaale, kus ta 
veetis ülejäänud sõjaaja St. Vincenzi haiglas Duisburgis.  
  1917  aastal  suri    Remarque’i  ema  pärast  pikaajalist  võitlust  vähiga  ning  pool  aastat 
hiljem ka kirjaniku ebajumal. Mees, kellega loodi „Traumbude“.  
  Kirjanik lülitus tsiviilellu 1919. aastal ning jätkas õpinguid õpetajate seminaris, mille 
samal aastal ka lõpetas. Õpetajana kirjanik tööle ei jäänud ning suundus 1922. aastal 
tööle Hannoveri, kus ta asus tööle reklaamkirjutajana ning 1925. aastal kolis kirjanik 
omakorda  Berliini  ning  asus  tööle  ajalehetoimetajana.  Berliinis  abiellus  kirjanik  ka 
esimest korda, kuid see ei jäänud püsima.  
  1929.  aastal  ilmus  kirjaniku  teos  „Läänerindel  muutuseta“  ning  sellest  sai  peaaegu 
koheselt  ka   hitt .  Esimene   trükk   müüdi  läbi  ühe  päevaga  ning  sellest  ei  saanud  hitt 
mitte  ainuüksi  Saksamaal,  vaid  kogu  maailmas  ning  kuulsusega  kaasnesid  nii  omad 
võlud kui ka pahupooled. Remarque on oma raamatu kohta  öelnud järgmist: 
 
„Ma   kirjutasin   „Läänerindel  muutuseta“  selleks,  et  pääseda   millestki ,  mis  mind 
masendas  ja  kui  ma  kirjutamise  lõpetasin,  siis  tundsin,  et  olen  neist  kohutavatest 
sündmustest vabanenud“ on ta pihtinud  ajakirjanikele . „Ent nüüd ripub mu kohal see 
uus   terror .  Ma  ei  saa  põgeneda  selle  huvi  eest  omaenses  isiku  vastu.  Inimesed..., 
käsikirjad ...., kirjakandja..., igaüks, kellega kohtun, kuhu ma ka ei läheks“ (Tims 2003 
: 73).  
 
  Pärast  teose  ilmumist  alustas  kirjanik  ka  järje  kirjutamist  ning  selle  nimeks  sai 
Tagasitee “. 
  1933.  aasta  alguses  põgenes  Remarque   Šveitsi ,  kuna   kartis   oma  julgeoleku  pärast. 
Enamus  kirjanikke  ja  teadlasi  kuulutati  lindpriideks  ning  peagi  algasid  ka  raamatute 
põletamise   aktsioonid .  Tuleasemele   lendas   enamik  kirjanike  teoseid,  ka  juutide 
kirjutatud raamatud ning mitmedki ajaloolise väärtusega ürikud.  Hirmus  kinni peetud 
saada,  lahkusid  Saksamaalt  paljud  intelligendid.  Paljud  tolle  aja   kuulsad   ja  edukad 
inimesed  kasutasid  võimalust  ning  lahkusid  kas  siis  neutraalsesse  Šveitsi  või 
Prantsusmaale.  Vähe  ei  olnud  neidki,  kel  õnnestus  saada  laevale  Ameerikasse. 
Remarque kajastab neid põgenemisi mitmes oma teoses („ Triumfikaar “ ja „Lissaboni 
öö“).  
  Pärast Saksamaalt põgenemist elas kirjanik mõnda aega Šveitsis, kust ta hiljem liikus 
edasi Ameerikasse. 
  Kuna kirjanik asetati pärast Saksamaalt põgenemist pagusasestaatusesse ning keelati 
sissesõit  oma   kodumaale ,  ei  olnud  kirjanikul  võimalik  näha  ka  oma  järelejäänud 
perekonnaliikmeid. Romaan „ Elusäde “, mille Remarque kirjutas valmis kuu  ajaga  on 
otseselt põhendatud viimase õele, kes hukati repressiivorganite poolt 1943. aastal. 
  1947.  aastal  võttis  kirjanik  endale  USA  kodakondsuse  ning  väljus  sellega  ka 
kodakondsuseta isiku staatusest . Ta polnud enam emigrant.  
  Kirjaniku elu ilmestasid mitmed  pikemad  ja lühemaajalisemad  armusuhted  erinevate 
väljapaistvate ja edukate  naistega , millest ehk kummalisim ja kõige rohkem kõneainet 
on  pakkunud  suhe   Marlene   Dietrichiga.  Naisele  arvatakse  olevat  pühendatud  ka 
kirjaniku teine üks edukamaid teoseid „Triumfikaar“.  
  1970. aastal suri kirjanik insulti, nägemata viimast korda oma kodulinna, Osnabrücki.  
  Kirjaniku ilmunud teosed kronoloogilises järjekorras: 
1.  „Traumbude“ kirjutatud aastal 1924, avaldatud 1998.  
2.  „Jaam silmapiiril“ kirjutatud aastal 1928.  
3.  „Läänerindel muutuseta“ ilmunud 1929. aastal kirjaniku esikteosena. 
4.  „Tagasitee“, mis ilmus eesti keeles 1994. aastal ning saksa keeles 1931
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #1 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #2 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #3 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #4 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #5 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #6 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #7 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #8 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #9 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #10 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #11 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #12 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #13 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #14 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #15 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #16 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #17 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #18 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #19 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #20 Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta #21
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 21 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor katlinka Õppematerjali autor

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

14
doc
Erich Maria Remarque konspekt
2
docx
Erich Maria Remarque-Läänerindel muutuseta
6
doc
Erich Maria Remarque- Läänerindel muutuseta-peatükkide kaupa
13
docx
E M Remarque  Läänerindel Muutuseta
3
docx
Erich Maria Remarque i teose-Läänerindel muutuseta-lühikokkuvõte
99
doc
11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted
82
doc
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
8
odt
Läänerindel muutuseta





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima

Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun