Eric Berne'i tasandid (0)

Sarnased õppematerjalid

21

docx

SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA

te soovite väga, et rääkija jõuaks ,,õige" lahenduseni teil on parasjagu endal väga aktuaalseid ja häirivaid probleeme, mis ei lase teil jäägitult rääkija murele keskenduda. in. vajab lihtsalt teavet, mida teie valdate ja tema mitte rääkija sõnastab probleemi või tunded niivõrd selgelt ja üksikasjalikult, et nende tagasipeegeldamine mõjukus kohatult ja üleolevalt (sellisel puhul on parem vaikida või vestluspartnerit tunnustada) 1.7. Minatasandid Eric Berne väidab, et igal inimesel on 3 minatasandit: laspevanem, täiskasvanu ja laps. Iga päev oled sa mõnda aega igal minatasandil ja kõik kolm mõjutavad sinu käitumist. Sinu reaktsioonid ja edasine käitumine probleemsetes olukordades sõltubki sellest, kas räägid parajasti lapsevanema, täiskasvanu või lapse tasandilt. Lapsevanem: siia kuulub suur hulk reegleid, moraalinõudeid ja juhtnööre, mis on pärit sinu enda vanematele

Suhtlemis psühholoogia

133

pdf

Suhtlemispsühholoogia - Sotsiaalpsühholoogia 1

Kuressaare Ametikool Sirje Pree 2001 / 2006  Sisukord Sirje Pree Suhtlemispsühholoogia 2  Sisukord SISUKORD Sisukord ............................................................................................... 3 Sissejuhatus ......................................................................................... 5 Kas suhtlemisoskus on vajalik? ............................................................. 7 Kontakt ............................................................................................... 12 Pertseptsioon ehk isikutaju ................................................................. 15 Välistunnuste taju ........................................................................... 24 Tundeseisundi taju ..............................................

Suhtlemis psühholoogia

65

doc

Rüdiger Penthin, AGRESSIIVNE LAPS 2003

SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25

Avalikud suhted

152

docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks  1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika

44

doc

Läbirääkimiste psühholoogia

enesekindla ja agressiivsena (suhtlus "ülevalt"); täiskasvanu positsioonil ­ korrektselt ja vaoshoitult (suhtlus "kõrvalt"). Sel juhul võib vaadelda iseloomude erinevust ka nii: missuguses positsioonis on kellelegi rohkem omane esineda ­ kas lapse, lapsevanema või täiskasvanu positsioonis? Rolli positsioon mille võtab üks kontakti partnereist on teise jaoks suure informatiivsusega ­ isegi kui pole veel mitte midagi öeldud, on käitumise muutmise protsess juba alanud. Suhtlemise tasandid I Konventsionaalne tasand Kontakti faaside sisu määrab ära tasandi millel kulgeb suhtlemine. Alustame tasandist, mis kujutab endast täisväärtuslike inimeste vahelist suhtlemist ­ just äsja nimetasime selle konventsionaalseks tasandiks. Vastastikuse suunatuse faas omab selle jaoks kes läheb välja konventsionaalsele suhtlemistasandile järgmist tähendust: inimene tunneb kontakti vajadust, tal kerkib esile

Läbirääkimised

46

doc

LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov LASTE JA VANEMATE SUHTED PEREKONNAS Õpimapp Aineõpetaja: Anu Leuska Mõdriku 2009 1 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................................................................................4 1. VANEMAROLLI TÄHTSUS..................................................................................................................................5 1.1 Vanemaks olemine..................................................................................................

Perepsühholoogia

30

docx

PSÜHHOLOOGIA ARVESTUS

Sisuliselt tähendab see seda, et inimene lähtub oma tegelikest mingitest tungidest, mitte sellest, mis ühiskond peale surub. 9. K. Horney NEOFREUDISTID Neofreudism on järgmine põlvkond psühhoanalüütikuid, kes erinevalt Freudist pidasid isiksuse kujunemisel oluliseks ka ühiskonna ja kultuuri osa. Nad ei eitanud seda, mida Freud ütles, vaid nad pidasid lihtsalt oluliseks ka sotsiaalset poolt. Kõige tuntumad nimed neoferudistidest on Erich Fromm, Eric Ericson ja Horney. HORNEY · 1885 Hamburg juudi päritolu; suri 1905 New Yorgis · Isa oli kaubalaeva kapten ja võttis tütre kaasa pikkadele eksootilistele reisidele, usutakse et sealt pärineb tema suur huvi kultuuride vastu. Õppis Berliinis meditsiini ja hakkas tegelema psühhoanalüüsiga; imigreerus Usa'sse. Freudi surmani oli ta Freudi vaadete jälgija, pärast hakkab kritiseerima eriti seksuaalteooriat.

Psühholoogia

524

doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007  ‗ 2  Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (0)