Marju Peärnberg 10.1.13 Ohutegurid Füüsikalised Keemilised Bioloogilised Füsioloogilised Psühholoogilised Töö laad- öötöö, töö kuvariga üle 50% tööajast Muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid Müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus), elektromagnetväli Õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur, suhteline õhuniiskus, Kõrge ja madal õhurõhk Seadmete ja masinate liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht, muud samalaadsed tegurid Füüsikalised ohutegurid- õigusaktid "Töökeskkonna füüsikaliste ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord" 25.jaanuar 2002
Tööõnnetus Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt on tööõnnetus töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetuse peamiseks tunnuseks on, et see juhtub töö käigus ning põhjustab füüsilist või vaimset kahju. Väljend ,,töö käigus" tähendab, et õnnetus on seotud tööga, olenemata sellest, kus see aset leiab, või tööaja vahemikku, mille kestel täidetakse tööülesandeid. Tööõnnetus hõlmab töö käigus toimunud ägedaid mürgistusjuhtumeid ja teiste ettekavatsetud vägivallategusid. Tööõnnetused pole aga tahtlikud
TALLINNA TEENINDUSKOOL Jevnika Samofalova 011KM VIBRATSIOONI KAITSED JA JAOTUSED Referaat Juhendaja:Heikki Eskusson Tallinn 2009 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused SISSEJUHATUS........................................................................................3 1 VIBRATSIOON 1.1ÜLDVIBRATSIOON................................................................................4 1.2 KOHAVIBRATSIOON 1.3 VIBRATSIOONITÕBI...........................................................................5 1.4 VIBRATSIOONI VÄHENDAMINE.........................................................6 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE 2 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI.......................................................7 2.1 KAITSEKS MÜRA JA VIBRATSIOONI MEETODIT 2
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus LABORATOORNE TÖÖ NR 9: MEHAANILISE VIBRATSIOONI UURIMINE: KOHT - JA ÜLDVIBRATSIOONI MÕJU TÖÖTAJA TERVISELE Kuupäev: Nimi: Joonas Hallikas Mehaaniline vibratsioon: koht ja 19.02.2014 Kellaaeg: üldvibratsiooni mõõtmine ning hindamine Kursus: MAHB-41 10.00 TÖÖ EESMÄRGID Tutvuda vibratsiooni kahjulikkuse hindamise põhimõtetega. TÖÖVAHENDID Vibromeeter, vibratsiooni tekitavad seadmed. TEOREETILINE OSA Vibratsiooniks nimetatakse jäikade kehade mehaanilisi võnkumisi. Vibratsiooni ilmnemise peamisteks põhjusteks tööstuses on: masinate mitteküllaldane dünaamiline tasakaalustatus;
Harjutustöö 2: Euroopa Liidu direktiivid 1.1 Council Directive 89/391 - "Framework Directive" Tööandja kohustused: Artikkel 5 Üldsäte 1. Tööandja kohustus on tagada töötajate ohutus ja tervis kõikides tööga seotud aspektides. 2. Kui tööandja kasutab artikli 7 lõike 3 kohaselt pädevaid majaväliseid teenistusi või isikuid, ei vabasta see teda kõnealuses valdkonnas vastutusest. 3. Töötajate kohustused töötervishoiu ja -ohutuse valdkonnas ei mõjuta põhimõtet, et tööandja vastutab. 4. Käesolev direktiiv ei piira liikmesriikide võimalust näha ette tööandja vastutusest vabastamine või tema vastutuse piiramine juhul, kui sündmused toimuvad ebatavalistel ja ettenägematutel asjaoludel
OÜ Parim Puit TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Objekt: Freespink Koostas: Välja antud: 30.12.2017 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüsi ühe osana on käesolevaga hinnatud freespingil töötavate töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid: 1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid; 2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust; 3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas: 3.1 sisekliima ja valgustatus; 3.2 müra; 3.3 vibratsioon; 3.4 libisemis- ja kukkumisoht; 3.5 töökorraldus; 3.6 kokkupuuted kemikaalidega; 3.7 elekter; 1. Ettevõtte iseloomustus OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel
Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Juhendamine................................................................................................................................4 Olulisteks sammudeks juhendamise teostamisel on:..............................................................5 Müra ja vibratsioon.....................................................................................................................6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Kasutatud materjal:.....................................................................................................................8 2 Sissejuhatus
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: · Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine · Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine · Töötajate tervise kontrollimise korraldamine · Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine · Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.)
Ergonoomika kokkuvõte 1. Töökeskkond – ümbrus, milles inimene töötab 2. Tööandja kohustused: Töökeskkonna terviseriskide hindamise läbiviimine Süstemaatilise töökeskkonna sisekontrolli teostamine Töötajate tervise kontrollimise korraldamine Töötajate töökeskkonnas valitsevatest riskidest teavitamine Töötajate isikukaitsevahenditega varustamine 3. Töökeskkonnavolinik – töötajate poolt valitud isik, kes esindab töötajate arvamust läbirääkimistel tööandjaga (<4 a.)
Referaat Ohutegurid minu töös Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja: Raino Käär 28.01.2013 Sissejuhatus FÜÜSIKALISED OHUTEGURID MÜRA VIBRATSIOON MIKROKLIIMA Füüsikalised ohutegurid Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müratugevust mõõdetakse detsibellides (dB). Inimkõrvale on ebasoodne pidev müratugevus alates 60 dB. Lubatud maksimaalne müra tugevus on vastavalt kehtivale tööohutusstandardile 85 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava müratugevuse
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse
KUIDAS TAGADA TERVISLIK SISEKESKKOND/TÖÖKESKKOND? Töökeskkonnas peavad olema täidetud väga paljud tingimused, enne kui saame seda nimetada tervislikuks töökeskkonnaks. Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaoluTöökoht ja töövahendid peavad olema tehniliselt heas seisukorras ja korrapäraselt hooldatud. Ohtude vältimiseks ettenähtud kaitsevahendid ja ohutusseadised peavad olema korrapäraselt hooldatud ja kontrollitud. Kõik leitud puudused, mis võivad mõjutada töötajate ohutust ja tervist, tuleb kõrvaldada võimalikult kiiresti. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 1. Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2. Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3. Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4. Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5. Vähenevad kulud töövõimetusega; 6. Vähenevad kulud seoses pensioniga. 2
töökorralduslike, tervishoiu- ja sotsiaalsete meetmete ning vahendite kogum töökeskkonnas tekkida võivate ohtlike ja kahjulike mõjurite vältimiseks ning inimeste töövõime tagamiseks. Töökaitseseaduse eesmärk on luua õiguslikud alused tervisele kahjutu ja ohutu töökeskkonna tagamiseks kõigile töösuhetes osalevatele isikutele. 2. Töökaitse korraldus ettevõtetes Töökaitse üldise seisukorra eest vastutab tööandja. Tööandjale alluvate haldus- ja tehniliste töötajate töökaitsealased õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks ametijuhendites või muudes dokumentides. Rohkem kui 300 töötajaga ettevõttes on tööandja kohustatud ametisse võtma töökaitse peaspetsialisti. Eriti ohtlike ja kahjulike tootmismõjuritega või normidele mittevastavate töötingimuste korral on peatööinspektoril õigus nõuda töökaitse peaspetsialisti ametissevõtmist ka siis, kui töötajaid on alla 300
TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Töötervishoiu eesmärgiks on: ennetada tööõnnetusi ja kutsehaigestumisi nii palju kui see vähegi võimalik on. Lähtepunkt on töökohal töötav töötaja, tema tervise ja töövõime säilitamine. Tööõnnetusete ja kutsehaigestumiste ärahoidmine on nii riigi, tööandja kui töötaja huvi. Ettevõtete oskuslikud investeeringud sellel eesmärgi saavutamiseks tasuvad alati ära ja toovad ühiskonnale kasu. 1.1. TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Vastu võetud 16.06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. Redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2011 Redaktsiooni kehtivuse 31.12.2013 lõpp: www.riigiteataja.ee otsing Töötervishoiu ja tööohutuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/13329552
Õppeaine TLM 320 „Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid“. Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; 2. Tööandja ennetustegevus tööõnnetuste ja kutsehaiguste ärahoidmiseks; 3. Tööandja kohustused, õigused ja vastutus; 4. Töötaja kohustused, õigused ja vastutus; 5. Töökeskkonnavolinik: kes ta on, valimise kord. Kohustused ja õigused; 6. Töökeskkonnanõukogu: millal peab ettevõttes olema, tema koosseis ja tegevused; 7. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärgid, millised tööandja tegevused järgnevad peale riskianalüüsi töötajate suhtes; 8. Töötajate tervisekontrolli suunamise alused. Kes teostab tervisekontrolli ja tervisekontrolli teostamise sagedus. 9
......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine.................................................
Euroopa Liidu töökeskkonna alased direktiivid 1.1 Direktiivi eesmärk on kehtestada meetmed, et soodustada töötajate töötervishoiu ja ohutuse parandamist. Tööandja kohustused on riskide vältimine, riskide tõrjumine nende tekkefaasis. Vastav Eesti Vabariigi õigusakt on Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. 1.2.01 Direktiiv sätestab miinimumnõuded töökoha ohutuse ja tervishoiu kohta. Tööandja kõige suurem kohustus on muuta töökoht nendele nõuetele vastavaks. Peab tagama, et iga töötaja jaoks on evakuatsiooni tee kogu aeg vaba. Tagada kinniste ruumide piisava õhutamise. Kõigi ruumide temperatuurid peavad olema normi piires. Tagama igale töötajale maksimaalselt loomulikku valgust, sest kunstlik valgus pole silmadele kasulik. Ma arvan, et see on täiesti normaalne ja iseenesestmõistetav, et meestele ja naistele tuleb võimaldada eraldi
Mõisted 1. Riskianalüüs Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille abil tööandja selgitab välja, hindab ja kontrollib võimalikke töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötajat tema töökohal ohustada. Riskihindamise eesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskianalüüs on kohustuslik kõigile ettevõtetele. 2. Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju töötaja tervisele (õnnetuse või tervisekahjustuse näol) või ettevõtte varale. 3. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. 4. Sisekontroll Töökeskkonna sisekontroll on tööandja järjepidev tegevus, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes vastavalt Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 5
SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1. FÜÜSIKALISED JA TEHNILISED OHUTEGURID.....................................................4 2. MÜRA...............................................................................................................................4 2.1 MÜRA OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE........................................................5 3. VIBRATSIOON................................................................................................................5 3.1 VIBRATSIOONI OLEMUS JA OHTLIKUS INIMESELE.........................................6 4. VALGUSTUS...................................................................................................................7 5. MIKROKLIIMA...............................................................................................................8 6. UV KIIRGUS.........................
Tisleri erialatööga kaasnevad ohud ja terviserikked Füüsikalised ohutegurit on müra, vibratsioon, töökoha sisekliima, kiirgused ja valguse puudused. Müra on heli, mis koosneb suurest hulgast erineva kõrgusega ja tugevusega lihtsatest toonidest ning avaldab häirivat või tervistkahjustavat mõju organismile. Müra tugevust mõõdetakse detsibellides. Müra päevase kokkupuutetaseme piirnorm on 85 dB(A), meetmete rakendusväärtus 80 dB(A). Kindlate masinate poolt tekitatava mürataseme saab teada müra mõõtmisel, mille teostamist organiseerib tööandja. Müra otsene toime on kuulmiselundile – müra tagajärjel tekib kuulmislangus. Kuulmine võib hakata alanema mürarikkas töökeskkonnas juba 3...-6 aastase töötamise järel. Esialgu langeb kuulmisteravus aeglaselt ja kõrgemate sageduste osas, mistõttu töötaja esialgu ei märkagi kuulmise halvenemist
riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta)? Ohutegur: Näited: · Kiirgus Füüsikaline · Vibratsioon · Müra üle 80dB · Plii või selle ühend · Asbest Keemiline · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud
Tallinna Teeninduskool Müra Referaat Anna Popova HT13-KE Tallinn 2013 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11
Müra Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................3 Mis on müra.................................................................................................................4 Müra allikad..................................................................................................................5 Mürast tingitud tervisehäired........................................................................................8 Tööandja kohustused seoses müraga........................................................................11
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju suurused ja ridadeks tõenäosused. Projekti
F1 Töötervishoiu kordamisküsimused: 1) MÕISTED Töö - vaimset v. füüsilist pingutust eeldav tegevus, mille siht on midagi ära teha Töötervishoid - kompleksne teadusharu, mis uurib töö ja inimorganismivahelisi suhteid. Tööohutus - distsipliin, mis tegeleb tööõnnetuste, tööga seotud haiguste sh kutsehaiguste ärahoidmisega ning töötajate tervisliku seisundi parandamisega. Oht - kõik, mis võib tekitada kahju (nt müra, halb valgustus, kemikaalid, mikroobid, töötamine pöörlevate seadmetega, töötamine redelil jne) Risk - suurem või väiksem võimalus, et keegi saab ohu tõttu kannatada. Töökoht - on ettevõte, kus töötaja töötab;töötervishoiu ja tööohutuse seaduses mõistetakse ka kogu ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb.
.......................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus......................................................................................................14 LISAD..........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Risk on ohuteguriga kokkupuutest tingitud vigastuse või tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töötajat töökeskkonnas kahjustatavad ohutegurid. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna ohutegurid OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restorani koka ametikohal ning hinnata nende mõju töötaja tervisele, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks.
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
XII: 93/103/EEC kalalaevad XIII: 92/29/EEC parandused meditsiiniabis kalapüügialuste pardal XIV: 93/104/EEC tööaja organiseerimine 94/33/EEC noorte töötajate kaitse 80/1107/EEC ohtlikud tegurid: keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohtudega kokkupuutumine 82/605/EEC ohtlikud tegurid: metallilise plii ja selle komponentidega kokkupuutumine 83/447/EEC asbestiga töötamine 86/188/EEC kahjustav müra 88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid : - vältida riske - hinnata riske, mida ei saa vältida - võidelda riskidega nende tekkeallikates - kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd)
aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised, tuberkuloos, HIV jne) lammutustööde tegijad – hallitusseened tavalised inimesed – leegionääri haigus põllumajandus – kokkupuude loomadega Ohuklassid Määramise aluseks on: oht inimese tervisele nakkusohu tõenäosus elanikkonnale tõhusate ennetus ja ravivahendite olemasolu Ohurühmad 1. ohurühm - ei põhjusta inimese haigestumist 2. ohurühm - võivad põhjustada inimese haigestumist. Nende vastu abivahendid. 3. ohurühm – inimeste rasket haigestumist. Olemas tõhusad ravivahendid. 4. ohurühm – inimeste raske haigestumine (Ebola viirus). Ravivahendid puuduvad. Riskianalüüs
Õppeaine TLM 320 ,,Tööõigus, tööohutus ja töötervishoid". Võimalikud küsimused hindelise arvestuse jaoks. 1. Töötajate töövõime säilitamise eesmärk riigi ja ettevõtte tasandil; Riigi tasandil Väiksemad ravikulud ? Ettevõtte tasandil 1) Paraneb töötaja ja kogu töökollektiivi suutlikkus teha mõtestatud tööd; 2) Paraneb ettevõtte tegusus ja tootlikkus; 3) Töötajad õpivad kasutama ja arendama iseendas ja keskkonnas peituvaid ressursse töövõime säilitamiseks; 4) Töökollektiivid õpivad iseseisvalt valitsema ning arendama tervist ja töövõimet mõjutavaid faktoreid; 5) Vähenevad kulud töövõimetusega;