Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist






ERIALA TERVISTKAHJUSTAV MÕJU TÖÖTAJALE JA MÕJU VÄHENDAMISE MEETODID
Referaat




  • SISUKORD


    SISUKORD 2
    SISSEJUHATUS 3
    1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES 4
    1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised 4
    1.2. Lõikevahendid 4
    1.3. Põletused 5
    1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused 5
    1.5. Müra 6
    1.6. Ohtlikud ained 7
    1.7. Surugaas 8
    1.8. Kuum keskkond 9
    KOKKUVÕTE 10
    KASUTATUD KIRJANDUS 12







    2
  • SISSEJUHATUS


    Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimuvad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid . Töökeskkonna ohuteguriteks võivad olla müra, tolm, kahjulikud gaasid, valgustuse puudused, õhu temperatuur, füüsilise töö raskus. Tööõnnetust võivad põhjustada ka masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad. Ohutegurite olemasolu sõltub töö ja tehnoloogiliste protsesside iseloomust, kasutatavate seadmete korrasolekust, kaitsevahendite piisavusest ja kasutatavate materjalide omadustest. Käesolevas referaadis on juttu toitlustuse valdkonnas töötamise tervistkahjustavatest mõjudest ning nende vähendamise meetoditest.






  • 3
  • 1 TERVISTKAHJUSTAVAD MÕJUD JA NENDE VÄHENDAMINE TOITLUSTUSES

  • 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised


    Kõige tavalisemaks tööõnnetuseks toitlustussektoris peetakse libastumisi, kukkumisi ja komistamisi. Neid põhjustavad peamiselt toidujäätmete, õli ning samuti ka vee tõttu libedaks muutunud põrandapinnad. Lisaks suurendab ohtu ka ebasobilike jalanõude kandmine, samuti ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine. Segavateks teguriteks on trepikäsipuu mittekasutamine.
    Vähendamise meetodid:
    • Kasutada libisemist takistavaid matte
    • kanda asjakohaseid jalanõusid
    • kontrollida, et valgustus oleks nõuetekohane
    • hinnata riske konkreetsetest olukordadest lähtudes
    • teha töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoida need alad takistustest vabad
    • sulgeda ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed
    • Kõndida, mitte joosta
    • Trepid peavad olema hästi valgustatud ning neil peavad olema tugevad käsipuud

  • 1.2. Lõikevahendid


    Köökides kasutatakse väga palju lõikureid, hakkureid, miksreid ja nuge. Enamik köökides juhtunud tööõnnetustest on lõikehaavad, mis saadakse kas nimetatud vahendite kasutamisel või puhastamisel.
    5
    Vähendamise meetodid:
    • noad peavad olema teravad ja heas töökorras, pesta nuge ükshaaval
    • kasutada ülesandeks sobivat nuga
    • kasutada sobivat libisematut lõikalauda
    • õpetada töötajaid seadmeid ohutult kasutama
    • nuge peab hoidma noahoidikus, asjakohasel noariiulil, seinale kinnitatud magnetribal
  • 1.3. Põletused


    Kuum õli on eriti suureks ohuks töötajatele, kes kasutavad fittereid. Töötajad võivad saada ränki põletushaavu, kui õlil või rasval ei lasta enne kasutamist piisavalt jahtuda või kui ei kasutata õigeid seadmeid.
    Vähendamise meetodid:
    • tõsta kuumi esemeid kuiva räti abil
    • kontrollida, et pannikäepidemed ja potisangad ei ulatuks pliidiservast üle
    • õpetada töötajatele õigeid kuumade esmete käsitsemise viise, näiteks et potikaas tuleb avada endast eemale
    • varustada köögiuksed akendega, et tagada teenindajate ohutu liikumine
    • hoiatada teenindajaid ja kliente kuumade taldrikute eest
    • kasutada kuumade vedelike, taldrikute ning nõude kandmisekskandikut või käru

  • 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused


    Paljud restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: täis pottide ja pannide ning nõudepesumasinarestide tõsmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi.
    Esemete käsitsemist tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris väga sagedased. Luu- ja
    6
    lihaskonna vaevused on tööga seotud lihase-, liigese-, kõõluse-, seideme- ja närvikahjustused. Enamik tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevusi on kumulatiivsed ning tulenevad pika aja jooksul korduvast suure või väikese intensiivsusega koormusest. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad , näiteks luumurrud . Luu- ja lihaskonna vaevused esinevad tavaliselt seljas , kaelas, õlgades, kätes, kuid mõnikord ka jalgades.
    Restorani- ja toitlustustöötajatel on suurem luu- ja lihaskonna vaevuse kujunemise risk, sest nende töö sisaldab tihti seismist pika aja väletel ja töötamist ebamugavas asendis. Suur osa nende tööst on füüsiliselt koormav , stressirohke ning tööpäevad on pikad. Lisaks kasutatakse palju hooajalisi ja noori töötajaid, kellel ei ole aega tööga kohaneda või kes ei ole veel tööelus kogenud.
    Vähendamise meetodid:
    • hindama kõiki töö aspekte , et teha kindlaks luu- ja lihaskonna vaevuste riskid ning eelkõige see, kas tõstmist ja kandmist on võimalik vältida
    • kasutama nii palju mehhaanilisi abivahendeid kui võimalik, näiteks kahe- või neljarattalisi kärusid
    • kohandama töökoha planeeringut, pidades nõu töötajatega, ning tagama, et töötajaid õpetatakse mehhaanilisi abivahendeid kasutama
    • esemeid tõstes või kandes hoidma koorma kehale võimalikult lähedal
    • Ostma tarnjatelt kaupa kergemate saadetistena ning väiksemates kogustes
    • Ladustama varud riiulitele ohutult
  • 1.5. Müra


    Söögitegemise hääled, piiksuvad signaalid, nõudepesumasinad, köögiseadmed, ventilatsioon , kohviveskid, koristamishääled, pesupesemine, muusika ning looomulikult töökaaslaste või klientide jutuvada kuuluvad hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris töötamise juurde.
    Müra on liiga vali, kui lähedal seisva inimesega rääkimiseks peab häält tõstma. Korduv kokkupuude müraga pika aja jooksul võib kahjustada kuulmist .
    7
    Vähendamise meetodid:
    • eemaldama töökohast ohtlikud müraallikad
    • kandma asjakohaseid kuulmiskaitsevahendeid

  • 1.6. Ohtlikud ained


    Ohtlikud ained võivad põhjustada vigastusi ja haigusi, kui töötaja nendega vaetult kokku puutub või ei kasuta neid nõuetekohaselt. Hotelli-, restorani-, ja toitlustussektoris kasutatakse aineid, mis on töötajatele väga ohtlikud, sh nõudepesuvahendid, nõudepesuained ja -loputusvedelikud, kanalisatsioonipuhastid, ahjupuhastid, desifitseerimisained, WC-puhastid, valgendid, hügieenitarbed ning katlakivieemaldid. Kõige tavalisem risk on nende sattumine nahale või silma, nende sissehingamine või neelamine .
    Paljud puhastuskemikaalid on ohtlikud selle tõttu, et nad sööbivad ja võivad nahale või silma sattumisel tekitada söövituse. Asjakohaste kaitsemeetmeteta võivad ohtlikud ained tekitada dermatiiti (kui valulik kestendav nahk) või muud nahaärritust, astmat või hingamisraskusi. Dermatiiti põhjustab lisaks kokkupuude toiduainetega: puu- ja köögiviljade mahlas või kalas , karploomades, lihas ja jahus sisalduvate valkudega. Muud ärritustegurite ja ohtlike ainete allikad on söögitegemisel eralduvad aurud ning passiivne suitsetamine .
    Vähendamise meetodid:
    • puhastusained tuleb hoida mahutites, mille kuju või märgistus näitab selgelt, et need ei sisalda toiduaineid
    • puhastusainete mahutid tuleb märgistada nii, et nende ohtlikkusest saavad aru kõik kasutajad
    • ohtlike puhastusainete kasutamisel tuleb kasutada kaitsevahendeid
    • isikukaitsevahendite hulka peab kuuluma kaitsemask või kaitseprillid, vajaduse korral respiraator, kaitsekindad, kummipõll ning kaitsejalatsid
    • koostada tuleb tegevusjuhendid, milles kirjeldatakse ohtlike puhastuainete tervise- ja keskkonnaohte, samuti vajalikke ennetusmeetmeid ja käitumisjuhiseid
    • Kõige tõhusam viis töötajate kaitsmiseks passiivse suitsetamise eest on suitsuvabade piirkondade loomine või asjakohane ventilatsioonisüsteem
    8
  • 1.7. Surugaas


    Restorani- ja toitlustussektoris kasutatakse väga sageli jookide annustamiseks surugaasi. Sellised seadmed sisaldavad gaasiballoone ja torustikku, samuti reguleerimis- ja segamisseadeid. Paljudes restoranides ja pubides asuvad surugaasiseade ja gaasiballoonid halva ventilatsiooniga keldris. Surugaasina kasutatakse lämmastikku, süsinikdioksiidi ning mõnikord suruõhku. Kõige levinum on süsinikdioksiid, mis on lõhnatu ja värvitu, aga tõrjub ruumist välja hapniku.
    Sõltuvalt süsinikdioksiidi kontsentratsioonist ja kokkupuutekestusest võib töötajale tekkida peavalu, higistamine , hingeldamine, pulsi kiirenemine , õhu puuduse tunne, peapööritus, depressioon , nägemishäired ning külmavärinad. Suurema konsentratsiooni korral tõrjub gaas välja hapniku, mille tulemuseks on hapnikupuudus. See võib põhjustada otsustusvõime halvenemist, minestamist või isegi surma.
    Vähendamise meetodid:
    • tööandja peaks teatama töötajatele gaasi kasutamise konkreetsetest riskidest
    • paigaldama uued süsinikdioksiidimahutid avatud ruumi põrandale
    • võimaluse korral paigutada põrandast kõrgemal asuvad mahutid mujale
    • kohas, kus võib tekkida suurem gaasileke, peab olema piisav ventilatsioon, et hoida õhk ohutuna, ning sinna tuleks paigaldada gaaiandurid koos hoiatusseadmetega; süsteem peaks töötama alaliselt ning hoidma ohutsooni sisenejaid heli- või valgussignaaliga
    • panema kohtadesse , kuhu võib koguneda palju gaasi, välja asjakohased hoiatussildid
    • tagama nõuetekohane valgustatus
    • kinnistesse ruumidesse peaks olema õigus siseneda üksnes selleks ettenähtud töötajatele; gaasiseadet käsitsevatele töötajatele tuleb seadme kasutusjuhendi järgi õpetada ohutut käsitsemist
    • koostada hädaolukorra plaan ja õpetada töötajaid seda täitma
    • balloonide tarne tuleks korraldada nii, et gaasiballoonide arv ja suurus oleks võimalikult väike
    • kontrollima regulaarselt kõiki torusid , voolikuid ja ühendusi, ning hooldama süsteemi vastavalt tootja suunistele; kord aastas tuleb lasta teha professioonaalne kontroll

    9
  • 1.8. Kuum keskkond


    Restorani- ja toitlustussektori töötajaid ohustab kuumastress kauba maha laadimisel, töötamisel köögis ning teenindades kliente. Köögis muudab söögi tegemine õhu kuumaks ja niiskeks; suvel võivad tingimused olla veelgi halvemad.
    Liigne kokkupuude kuumusega võib tekitada mitmesuguseid vaevusi. Higivilliklööve (kuumalööve) ja minestamine on kuumast tingitud kurnatuse esimesed sümptomid. Kui kuumast tingitud kurnatust ei ravita kiiresti, voivad olla sellel rasked füüsilised tagajärjed, mis lõppevad kuumarabanduse, ülekuumenemise või kuumakrampidega.
    Vähendamise meetodid:
    • Hindama riske konkreetsest olukorrast lähtudes, viima ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teatama sellest töötajatele
    • paigaldama üldventilatsioon; kasu võib olla kliimaseadmest või paiksest õhujahutusest; köökides on kõige tõhusam viis temperatuuri alandada ja vähendada see, kui paiguldada ohtlikke aineid sisaldavaid söögitegemise aure eemale juhtiv ventilatsioon
    • kasutama induktsioonpliiti, mis kuumutab magnetvälja abil; puudub lahtine leek
    • vähendama niiskust, kautades kliimaseadet ja õhukuivatit ning vähendades niiskuse allikaid , näiteks lahtisi veeanumaid, trappe ning lekkivaid auruventiile
    • Aklimatiseerumine võib vähendada kuumast tingitud kurnatust
    • Võimaldama töötajatele puhkepause jahedamates kohtades, et leevendada kuumastressi
    • Kuumas keskkonnas töötamisel tuleb vähendada füüsilist koormust, et vältida esemete tarbetud käsitsemist
    • Tagama tööpiirkonna lähedal jaheda joogivee , et töötajatel ei tekiks vedelikupuudust
    • Kasutama asjakohaseid isikukaitsevahendeid; kanda tuleks kergeid, mugavaid ja õhku läbilaskvaid riideid , et ei hakkaks umbne ning higi saaks aurustuda
    • Selgitama töötajatele kuumas keskkonnas töötamise ohte ning asjakohaste kaitsemeetmete ja töötavate rakendamise kasulikkust

  • 10
  • KOKKUVÕTE

    Tööõnnetusi on väga palju erinevaid. Neid võib tekkida kõikidel erialadel, samuti ka hotelli- ja toitlustusteeninduses. Toitlustusteeninduses on enamjaolt kõige tavapärasemateks tööõnnetusteks lõikehaavad ja põletused, kuid leidub ka muid töö tegevusest tingitud tervistkahjustavaid mõjusid, nagu luu- ja lihaskonna vaevused, igapäevane müra, kuid samuti ka kukkumised, libastumised. Kõige efektiivsem viis tööõnnetuste ärahoidmiseks on eelkõige tööohutusnõuete täpne järgimine.




    11
  • KASUTATUD KIRJANDUS


    1. file:///C:/ Documents %20and%20Settings/Admin/ Desktop /accident_prevention_html.htm#1








    12
  • Vasakule Paremale
    Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #1 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #2 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #3 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #4 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #5 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #6 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #7 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #8 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #9 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #10 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #11 Eriala tervistkahjustavad mõjud ja nende vähendamise meetodid #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-12-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor darkangel005 Õppematerjali autor
    toitlustuse alal läbi töötatud tervistkahjustavad tegurid ja nende vähendamise vahendid ja mooduses

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    odt

    Tööohutus

    200 000-eurose aastakäibega restorani kokk libastus katkisel põrandaplaadil. See toimus kõrghooajal ja tema asendaja leidmine võttis aega. Kahju oli kokku 11 830 eurot. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või vähemalt minimeerides nende mõju. Libastumised, komistamised ja kukkumised Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina?

    Turism
    thumbnail
    6
    docx

    Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused

    · Kontrolli, et pannikäepidemed ja potisangad ei ulatuks pliidiservast üle. · Tõsta kuumi esemeid kuiva räti abil. Raskuste käsitsemine ning luu- ja lihaskonna vaevused Paljud hotelli-, restorani- ja toitlustussektori tööd hõlmavad raskuste käsitsemist: täis pottide ja pannide ning nõudepesumasinarestide tõstmine, taldrikuvirnade tassimine, kummardumine fritterite kohale nende puhastamisel ja tolmuimeja kasutamine. Vigastused võivad tekkida äkki, tööõnnetuse tagajärjel, kuid sagedamini tulenevad vigastused koormuse ja pinge talumisest pika aja jooksul. Raskuste tõstmine ja teisaldamine on peamine seljavalu põhjus ning jõu rakendamist nõudvad ja korduvad liigutused ning halb tööasend põhjustavad käe- ja õlavigastusi. Esemete käsitsemisest tulenevatest vigastustest ning korduvliigutustega tööst tingitud luu- ja lihaskonna vaevused on hotelli-,

    Tööohutus
    thumbnail
    14
    docx

    Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju

    VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju reguleerivad seadusandlikud aktid EV-s Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööandjatel on õiguslik ja moraalne kohustus tagada ohutu ja tervislik töökoht. See on ka rahaliselt otstarbekas ­ väärtusliku töötaja kaotamine vigastuse tõttu on ärile halb ning samuti

    Töökeskkond
    thumbnail
    8
    docx

    Toitlustuse erialaga seotud tervise riskid, referaat

    KOKK Ave Kiiber TOITLUSTUSE ERIALAGA SEOTUD TERVISE RISKID Referaat Juhendaja: Ariaane Truu Viljandi 2012 Sissejuhatus Toitlustussektor on üks kõige kiiremini kasvavaid sektoreid Euroopas. See on eriala, kus tuleb väga palju tähelepanu pöörata tervisele. Euroopa liidus töötab hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris umbes 7,8 miljonit inimest. Töötingimused võivad sageli olla rasked ning esitada töötajatele suuri nõudmisis: olla füüsiliselt koormavad, ajutised või ebakorrapärase tööajaga. Suurte nõudmiste alla võib kuulude eeskätt klientidega otsene kokkupuude. Seetõttu võivad kaasneda tõsised terviseprobleemid.

    Kokk
    thumbnail
    14
    doc

    Kutsehaigused ja tööõnnetused

    Kutsehaigused, mis on põhjustatud järgmistest töökeskkonna keemilistest ohuteguritest: 1) akrüülnitriil; 2) arseen ja selle ühendid; 3) berüllium ja selle ühendid; 4) süsinikmonooksiid; 5) süsinikoksükloriid (karbonüültrikloriid, fosgeen); 6) vesiniktsüaniidhape; 5 Kutsehaigused ja tööõnnetused 7) tsüaniidid ja nende ühendid; 8) isotsüanaadid; 9) kaadmium ja selle ühendid; 10) kroom ja selle ühendid; 11) elavhõbe ja selle ühendid; 12) mangaan ja selle ühendid; 13) lämmastikhape; 14) lämmastikoksiidid; 15) ammoniaak; 16) nikkel ja selle ühendid; 17) fosfor ja selle ühendid; 18) plii ja selle ühendid; 19) tsink ja selle ühendid; 20) vask ja selle ühendid; 21) vääveloksiidid; 22) väävelhape; 23) süsinikdisulfiid; 24) vanaadium ja selle ühendid; 25) kloor; 26) broom; 27) jood;

    Tööohutus ja tervishoid
    thumbnail
    14
    docx

    Tööohutus ja töötervishoid piletid

    jalgadega. HIviiruse korral hakkavad seened vohama organismi siseselt, näiteks söögitorus. Parasiidid on elusorganismid, kes elavad soolestikus, veres, nahas või juustes ja toituvad inimese kehavedelikest või kudedest. Välisparasiidid on täid, puugid, kirbud ja sügelislestad. Siseparasiidid on sooleparasiidid nagu paelussid ja naaskelsabad, kes elavad inimese soolestikus ja toituvad kehavedelikest. Algloomad, ussnugilised ja lülijalgsed, samuti nende komponendid ja toksiinid, on võimelised tekitama nakkushaigusi. Parasiidiks on ka malaariatekitaja. Pilet 2 1.Töökeskonna ohutegurid ja ohutusjuhendid- Töökeskkonna ohutegurid on füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised. Ohutusjuhendid on esmaabijuhend, sissejuhatav juhendamine ja tuleohtusjuhend. 2. Tööga seotud kaela ja ülajäsemete- Tööga seotud kaela- ja ülajäsemete vaevused on organismi

    Töökeskkond
    thumbnail
    16
    doc

    Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused

    TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL Hooldustöötaja õppekava Kersti Muru, Ly Pihkanen, Merike Habe Töö käsitsi raskuste teisaldamisega seotud riskid ja nende riskide vähendamise võimalused Referaat Võru 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 INDIVIDUAALSED RISKID..............................................................................................

    Aktiviseerivad tegevused
    thumbnail
    5
    odt

    Riskianalüüs

    teha sirutus-, venitus- ja painutusharjutusi kätele ja kogu kehale. Suuremate vaevuste korral suunata töötajaid luu- ja lihaskonna tervisliku seisundi kontrolli. Majja juhuslikult sattunud inimeste (inspektor, ajakirjanik, klient või muu) terviseriskide tase on minimaalne. 8. Riskide ohjamine Erinevate ohutegurite riskitaseme alusel tuleb koostada tegevuskava riskide ohjamiseks. Eelkõige tuleb tegeleda nende ohtudega, mille riskitase on kõige kõrgem (hinnang V) ja jätta plaanist välja vähese riskitasemega (hinnang I) ohud. Igale ohutegurile, mille riskitase on kõrgem, kui I, tuleb ette näha abinõud riskitaseme vähendamiseks, täitmise tähtaeg ja täitmise eest vastutaja. Järgneb valik meetmetest, mida olulisemate ohtude puhul nende riskitaseme alandamiseks oleks võimalik töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskavva lülitada. 8.1. Talumatu riskiga ohud (riskitase V)

    Töökeskkond




    Kommentaarid (1)

    Jacobi110 profiilipilt
    Jacobi110: Väga asjalikult koostatud. Soovitan kõikidele, kes peavad teemaga kokku puutuma.
    09:00 14-03-2013



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun