restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vaid kõnni. · Redel peab olema töö jaoks sobiva pikkusega ning redeli külglattide üla- ja alaotstes peavad libisemiskindlad otsakud
...............4 1.1. Libastumised, komistamised, kukkumised...............................................................................4 1.2. Lõikevahendid..........................................................................................................................4 1.3. Põletused...................................................................................................................................5 1.4. Luu- ja lihaskonna vaevused.....................................................................................................5 1.5. Müra..........................................................................................................................................6 1.6. Ohtlikud ained...........................................................................................................................7 1.7. Surugaas..................................................................................
TT-11 Erialaga seotud tervistkahjustavad tegurid ja tegurite mõju reguleerivad seadusandlikud aktid EV-s Referaat õppeaines ,,Töökeskkond" Juhendaja õpetaja Aivar Kalnapenkis Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tööandjatel on õiguslik ja moraalne kohustus tagada ohutu ja tervislik töökoht. See on ka rahaliselt otstarbekas väärtusliku töötaja kaotamine vigastuse tõttu on ärile halb ning samuti on asendustöötaja värbamine ja väljakoolitamine kulukas. Enamikku tööõnnetusi on võimalik ennetada tõhusa koolitusega ühendatud hea juhtimise ja järelevalve abil. Tööõnnetuste ennetamine on lahutamatu osa eduka ettevõtte juhtimisest. Tööandjad saavad enamikku tööõnnetusi ja kutsehaigusi ennetada, tuvastades ja kõrvaldades töökoha ohud või vähemalt minimeerides nende mõju.
4. Selles sektoris töötab palju hooajatöötajaid, kes ei jõua tööga kohaneda 5. Kasutatakse palju noori, kellel puuduvad vajalikud oskused ja teadmised Toitlustuse erialal töötavatel inimestel on füüsiline töökoormus suur. Uuringutes on välja selgitatud, et ligi pooled inimesed, kes töötavad toitlustuasutuses on sunnitud töö tõttu olema valulikus ja väsitavas asendis. Kõige sagedam terviserisk toitlustussektoris on luu- ja lihaskonna vaevused. Mis on luu- ja lihaskonna vaevused? Tööga seotud luu- ja lihaskonna vaevused on peamiselt tööst. Töökeskkonna mõjust tingitud või nende tõttu halvenevad lihaste, liigeste, närvide, sidemete, kõõluste, luude ja kohaliku vereringe häired. Peamiselt on haiguse vaevused seotud selja, õlapiirkonna ja käte, harvemini ka jalgadega. Luu- ja lihaskonna vaevused võivad enamasti välja kujuneda eelkõige füüsilise töö tegijatel. Riskitegurid
Kutsehaigused ja tööõnnetused SISSEJUHATUS : Käesolevas töös on kirjeldatud peamised tööõnnetuse põhjustajad, ning erinevad kutsehaigused. Samuti on ära toodud viisid kuidas neid ennetada ning vältida. 2 Kutsehaigused ja tööõnnetused TÖÖÕNNETUS Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid mis ei ole põhjuslikus seoses töötaja töö või töökeskkonnaga. Tööõnnetus liigitatakse raskusastme järgi kergeks, raskeks või surmaga lõppenud tööõnnetuseks
Tööohutus ja töötervishoid Pilet1 1.TÖÖKESKKOND- on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel. TÖÖVAHEND- Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Töövahendi kasutamine sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport,
Riskianalüüs on läbi viidud Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restoranis, köögis ja laoruumides, järgides koka ametijuhendit, ettevõttes olemasolevat riskianalüüsi ja kasutades olemas olevaid ohutusjuhendeid ning juhindudes kursuse loengumaterjalidest ja Tööelu portaalist www.tooelu.ee. Riske hinnnati standardi BS 8800 riskimaatriksi alusel. Hotelli restorani köögis töötab 2 kokka, 2 abikokka ja hommikusöögikokk, kelle tervist mõjutavad ohutegurid on müra, õhutemperatuur ja liikumine, sundliigutused ja asendid, kukkumisoht jms. 1. RISKIANALÜÜSI METOODIKA Riskianalüüs on teostatud vaatluse käigus tööruumide eripära, töövahendeid ning töökorraldusest tuleneva tervisele võimaliku kahju tõenäosust ja tagajärgi arvesse võttes. Riskide suuruse hindamiseks on kasutatud standardi BS 8800 riskimaatriksit. Tabel 1. Terviseriskide hindamiseks kasutatud üldine riskimaatriks
2) temperatuuri reguleerimise võimalus puudub, ruumide temperatuur sõltub kütmise intensiivsusest; üldiselt normi piires 3) lubatud alumise piirnormi tasemel (temperatuur tööruumides peab jääma vahemikku 18-25 kraadini) Õhuniiskus Piirnormidega lubatud tasemel, kuid kuivem Kõik ruumid II optimaalsest Õhuvahetus- 1) ventilatsioon puudub kõik ruumid; II üldventilatsioon 2) Ei võimalda reguleerida õhuvahetust, töötab koridor III ilma eelsoojendatud õhu pealevooluta, mistõttu III tõmbe töötamise ajal imetakse ruumides saastatud õhku koridorist või külma õhku (talvel) akna kaudu. Tekib tuuletõmbus, suureneb tervisekahjustuse oht
Istuva elustiili tõttu muutuvad kõhu- ja reielihased nõrgaks. Lihased aga, mis on tugevamad, ei lase kehal saavutada oma optimaalset vormi Ebaproportsionaalsed lihased sunnivad inimesi tegema korduvaid liigutusi. Nii jaotub aga jõu kasutus seljas valesti ja see võib põhjustada verejooksu selgroo diskides. Üks levinumaid raskuste teisaldamisest tulenevaid terviseprobleeme on samuti kaela ja ülejäsemete tööga seotud vaevused, mis moodustavad lausa 45% Euroopa kutsehaigustest. Sümptomid võivad ilmneda pikema aja jooksul. Nendeks võib olla valu, ebamugavustunne, kangestus, surin, turse, nahavärvuse muutus, liikumisvõime ja haardetugevuse vähenemine. Kaela ja ülajäsemete tööga seotud vaevusi võidakse nimetada nikastusteks, ülekoormusvigastusteks või kumulatiivseteks traumaatilisteks kahjustusteks. Konkreetsete
TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised. Sisseehitatud parameetrid ventilatsioon on efektiivne. Tööohutusjuhendid Puudub tööohutus- ja töötervishoiujuhendid. Töökeskkonnaspetsialist Töökeskkonnas on valitud Töökeskkonnavolinik töökeskkonnaspetsialist ja volinik. Nad on läbinud 24 tunnise tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 2009a detsembri kuus. 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs
TKNE-5/1999]. Valgustusnõuded: koridor- 100 lx, puhkeruum 100 lx. Valgustus tuleb kujundada selliselt, et see looks sobiva õhkkonna. Kontoriruumi hea nähtavus: üldvalgustus 300 lx, kohtvalgustus 500 lx . Töökoha seisundit On tehtud õhuvahetuse parameetrite iseloomustavad mõõtmised. Sisseehitatud parameetrid ventilatsioon on efektiivne. Tööohutusjuhendid Puudub tööohutus- ja töötervishoiujuhendid. Töökeskkonnaspetsi Töökeskkonnas on valitud alist töökeskkonnaspetsialist ja – volinik. Töökeskkonnavolini Nad on läbinud 24 tunnise k tööohutuse ja töötervishoiualase koolituse. Tervisekontroll Töötataje tervisekontroll toimub 7 2009a detsembri kuus. 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs
5) Olemas ruumis nr Ruumis nr Puhketuba Akendest kaugemad töökohad Müra 1) Intensiivne müra, mida tekitavad Tootmistsehh, II tootmismasinad II II Vibratsioon 1) Tootmismasinatest tekkiv vibratsioon Tootmisruumid II Õhu liikumine Ruume õhutatakse akende ja uste kaudu Kui toimitakse nii II-III Tolm 1) Tootmisel eralduv puidutolm; Tootmisruumid II
o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20 o Ehitus 23
o Kontroll-loend nr 3: Liikuvad masinaosad 12 o Kontroll-loend nr 4: Elektriseadmed 13 o Kontroll-loend nr 5: Tulekahju 14 o Kontroll-loend nr 6: Plahvatus 15 o Kontroll-loend nr 7: Kemikaalid 16 o Kontroll-loend nr 8: Müra 17 o Kontroll-loend nr 9: Vibratsioon 18 o Kontroll-loend nr 10: Valgustus 19 IV OSA: OHUTEGURITE TUVASTAMINE JA ENNETUSMEETMETE VALIMINE ERI SEKTORID JA TÖÖVALDKONNAD o Kontoritöö 20 o Ehitus 23
paigutamiseks laual, sundasend, korduvad liigutused. · Psühholoogilised ohutegurid tööaeg, töökoormus, emotsionaalsed pinged ning vaimne ülekoormus. Terviseriski hindamine Riskihindamise eesmärgiks on välja tuua olulisuse järjekorras töökeskkonna ohuteguritest põhjustatud terviseriskid töötajatele kui ka ettevõtte varale (nt. tuleohutus). Töökeskkonna riskianalüüsi käigus hinnati ohutegurite mõju töötaja tervisele. Käesolevas töös võeti riskimaatriksis oleva ohuteguri mõjulepääsemise tõenäosuse hindamisel arvesse järgmist: ohuteguri ekspositsiooniaega (töötajate reaalset kokkupuutekestust ohuteguriga pikema tööperioodi jooksul); töötajate poolseid ohutus- ja ergonoomikanõudeid; töötervishoiu ja tööohutusalast olukorda ettevõttes (ohutusabinõude rakendamine). 4
hooldamiskohustuse eiramine, mille tõttu seade muutub ohtlikuks; · seadme kasutaja puudulik informeerimine, juhendamine ja koolitamine. Riskide väljaselgitamisel võta arvesse: · töövõtteid seadme ja muu töövahendiga töötamisel ning ka töövõtteid seadme paigaldamisel, hooldamisel, remondil, rikete ja takistuste kõrvaldamisel; · töövahendi ja seadme kasutajat, tema kogemust ja koolitustaset ning uuele töötajale toimunud väljaõpet, töötaja kogemust antud tööülesande täitmiseks ja seda, kas töötajal võib olla teatud probleeme, nt. piiratud liikumisvõime; · töötajat, kes on hoolimatu ning võib tegutseda etteaimamatult; · turvapiirete või ohutusabinõude konstruktsiooni ja kasutusmugavust või võimalust neid välja lülitada (see võib õhutada töötajat asjatult riskeerima); · seadme ajami liiki (elektriline, hüdrauliline või pneumaatiline) - igaühel neist on oma
valikul, keemiliste ainete või valmististe kasutamisel ja töökohtade sisustamisel. Pärast hindamist ja vastavalt vajadusele peavad ennetusmeetmed ning tööandja rakendatavad töö- ja tootmismeetodid: -- tagama töötajatele pakutava ohutuse ja tervise kaitse taseme paranemise, -- olema kaasatud ettevõtte ja/või asutuse kõikidesse tegevusaladesse kõikidel hierarhilistel tasanditel; b) töötajale ülesannet andes võtma arvesse töötaja sobivust tervise ja ohutuse seisukohast; c) tagama, et enne uute tehnoloogiate kavandamist ja rakendamist konsulteeritakse töötajate ja/või nende esindajatega küsimustes, mis käsitlevad seadmete valiku, töötingimuste ja töökeskkonna mõju töötajate ohutusele ja tervisele; d) võtma asjakohaseid meetmeid tagamaks, et aladele, kus esineb tõsine ja konkreetne oht, pääseksid ainult asjakohaseid juhiseid saanud töötajad. 4
4 Töökeskkond Ülevaade õigusaktidest Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Valdkonda reguleerib eelkõige töötervishoiu ja tööohutuse seadus. Seaduse tähenduses mõistetakse töötervishoiuna töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja tegevus
· Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta)? Ohutegur: Näited: · Kiirgus Füüsikaline · Vibratsioon · Müra üle 80dB · Plii või selle ühend · Asbest Keemiline · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained
· Riigiteatajat http://www.riigiteataja.ee ; · töö küsimustes mainitud seadusi; · Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Ohutegur: Näited: · müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli; Füüsikalised · õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja -niiskus, kõrge ohutegurid või madal õhurõhk;
a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahendid on peaaegu kõik, mida kasutatakse töö tegemiseks, näiteks seadmed ja tööriistad. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikalised · Ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus · Vibratsioon · Masina liikuvad osad · Müra Keemilised · Plii või selle ühend · Asbest · Kemikaaliseaduse kohaselt ohtlikud ained Bioloogilised · Alaealisi ei tohi rakendada gaasi tootmiseks tööle · Mürkloomad · Muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. · Mikroorganismid Psüholoohilised (Psühholoogilised ohutegurid on töötaja ) · võimetele mittevastav töö · halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda 1
Tähtaeg: 19. veebruar, 2014. Hindamine: OSA I: iga õige vastus 2 punkti (v.a. ohutegurite jaotus, mis on väärt 3 punkti) (kokku 65 p); OSA II: : õiged vastused küsimusele 5 p (kokku 35 p). OSA I Töötervishoiu ja tööohutuse seadus Mis on töövahend? Töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet igaühe kohta)? Füüsikaline- müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus Keemiline- looduslik või tootmismenetluse teel saadud keemiline element või keemiline ühend Bioloogiline- bakterid, viirused, seened Füsioloogilised ja psühholoogilised füüsilise töö raskus, halb töökorraldus, pikaajaline üksinda töötamine Millised nõuded on puhkeruumile? Puhkeruum peab olema küllaldase suurusega ning sisustatud laudade ja seljatoega istmetega. Puhkeruumis ei tohi suitsetada.
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................4 I Töökeskkonna ohutegurite väljaselgitamine...............................5 1.Töötamiskohale esitatavad nõuded.........................................................5 1.1. Hooned ja Tööruumid...................................................................5 1.2. Uksed ja väravad..........................................................................5 1.3. Ventilatsioon..............................................................................5 1.4. Valgustus..................................................................................5 2.Töövahendile esitatavad nõuded............................................................6 2.1. Konstruktsioonielemendid...............................................................6 2.2. Juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadmed................................................6 2.3
2000, 4, 30 SURVESEADMED RT I 2002, 49, 309 ELEKTRIOHUTUSSEADUS RT I 2002, 49, 310 TEGEVUSALADELE ESITATAVAD TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE NÕUDED RT I 1999, 60, 616 TÖÖÕIGUS TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUS Töökeskkond Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Töökoht Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu. Terviseriski vältimiseks või
Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat; 4) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse
......................................8 Töökoht................................................................................................................................8 Tööasendid...........................................................................................................................9 Töömeetodid ja töövahendid................................................................................................9 Füüsikalised ohutegurid, mis võivad kahjustada töötaja tervist:.........................................9 Keemilised ohutegurid.......................................................................................................11 LISAD................................................................................................................................13 Lisa 1. Ohutegurid, mis on aluseks töötaja tervisekontrolli suunamisel........................13 Lisa 2. Tegevuskava koostamine.................................................
nii iga üksiku riski suurust kui ka summaarse riski (erinevate riskide) suurust. TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8- tunnise tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ärijuhtimise õppetool Ä15 RISKIANALÜÜS Ainetöö Õppejõud: Mõdriku 2015Üldinetöökeskkonna, töökoha ja töötaja tööülesannete kirjeldus ning ametikoha nimetus Minu töökeskkonnaks on minu tuba ja kui täpsem olla siis laud või voodi, kus ma oma koolitöid teen. Valisin endale teema kuvariga töötaja riskitegurite hindamise ja seda just sellepärast, et enamus koolitöid on vaja teha arvutis. Kodus ja kui veel täpsem olla siis enda toas on mul väga hea töökeskkond õppimiseks. Mul on siin piisavalt ruumi ja ka piisavalt vaikne, et tegeleda õppimisega. Nagu ma algul mainisin siis minu töökohaks on kaks erinevat kohta, ma teen kas tööd laua taga või oma voodis. Toas on piisavalt ruumi, tuba on avar ja ruumis olev valgus on piisav
· Tööinspektsiooni kodulehte http://www.ti.ee . Töötervishoiu ja tööohutuse seadus 1. Ohutegurite jaotus (nimetada grupid ning 3 näidet iga grupikohta)? Ohutegur: Näited: · Valgustus Füüsikalised · Vibratsioon · Müra · Kemikaalid Keemilised · Asbest · Mürgistus · Kokkupuutejuhtum Bioloogilised · Niiskus · Hallitus
XII: 93/103/EEC kalalaevad XIII: 92/29/EEC parandused meditsiiniabis kalapüügialuste pardal XIV: 93/104/EEC tööaja organiseerimine 94/33/EEC noorte töötajate kaitse 80/1107/EEC ohtlikud tegurid: keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste ohtudega kokkupuutumine 82/605/EEC ohtlikud tegurid: metallilise plii ja selle komponentidega kokkupuutumine 83/447/EEC asbestiga töötamine 86/188/EEC kahjustav müra 88/364/EEC teatud spetsiifiliste tegurite ja tegevuste keelamine Eurodirektiivi 89/391/EEC art. 6.2 sätestab preventsiooni põhiprintsiibid : - vältida riske - hinnata riske, mida ei saa vältida - võidelda riskidega nende tekkeallikates - kohandada töö inimese võimetele vastavaks (arvestada nõudeid töökoha kujundamisel, töövahendite, -meetodite, -viiside valikul, et vähendada monotoonset ja arütmilist tööd)
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus Esmaabi Keskkond ja säästuareng
OÜ Parim Puit TÖÖKOHA RISKIANALÜÜS Objekt: Freespink Koostas: Välja antud: 30.12.2017 SISSEJUHATUS Töökeskkonna riskianalüüsi ühe osana on käesolevaga hinnatud freespingil töötavate töötajate töökeskkonna võimalikke alljärgnevaid ohutegureid: 1) töötaja nägemist ohustavaid tegureid; 2) töötamisel tekkida võivat füüsilist või vaimset ülekoormust; 3) töökeskkonna ohutegureid, sealhulgas: 3.1 sisekliima ja valgustatus; 3.2 müra; 3.3 vibratsioon; 3.4 libisemis- ja kukkumisoht; 3.5 töökorraldus; 3.6 kokkupuuted kemikaalidega; 3.7 elekter; 1. Ettevõtte iseloomustus OÜ Parim Puit on puidutooteid valmistav ettevõte. Ettevõttes töötab 15 töötajat. Töötamine toimub vahetustes, summeeritud töögraafiku alusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
