Tallinna Ülikool
Psühholoogia Instituut
Irma Mäss SPSin2
EREKTIILNE DÜSFUNKTSIOON e. EREKTSIOONIHÄIRE
Referaat
Õppeaine: Tervisepsühholoogia
Juhendaja : Kristiina Uriko
Tallinn 2009
SISUKORD
Sissejuhatus.........................................................................................................................................3
Normaalne erekteerumine
Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine
Erektsioonihäire põhjused.................................................................................................................4
Neurogeenne põhjus
Vaskulaarne põhjus
Hormonaalne põhjus
Põletikuline põhjus
Psühhogeenne põhjus
Ravimitest tingitud põhjused
Diureetikumid
Antidepressandid ja uinutid
Digoksiin
Alkohol
Suitsetamine
Traumad
Arstlik tegevus
Diagnoosimine.....................................................................................................................................8
Milliseid uuringuid võidakse teha ja miks
Ravimeetodid......................................................................................................................................9
Seksuaalteraapia
Tablettravi
Vaakumpump
Peenise protees
Vaskulaarne rekonstruktiivkirurgia
Rahvalikud ravimised
Kokkuvõte.........................................................................................................................................11
Kasutatud kirjandus........................................................................................................................12
2
SISSEJUHATUS
Suur osa mehi peab seksuaalseid võimeid mehelikkuse peamiseks näitajaks, seetõttu elavad nad
tõrkeid selles osas valuliselt läbi. Mõnele mehele tähendab impotentsuse diagnoos võimetust
teistelgi aladel ja nad püüavad oma seksuaalse nõrkuse ilminguid kõigi, aga pahatihti iseendagi eest
kiivalt varjata. Ebakindlat seisundit üritatakse peita väsimuse, soovimatuse, halva enesetunde või
kehva meeleolu taha. Kui suguline nõrkus süveneb, muutub see mehele tavaliselt kinnisideeks, aga
tegelikult on impotentsus peaaegu alati ravitav.
Normaalne erekteerumine
Erektsioon ehk peenise jäigastumine toimub seljaaju alaosas tekkivate parasümpaatiliste impulsside
toimel, mille tulemusena laienevad peenise korgaskehade ja käsnkeha väikesed arterid .
Korgaskehade verevarustuse iseärasuseks on, et tsentraalsetesse kavernidesse (korgaskehadesse e.
urgetesse) avanevad arterite väänilised harud – tiguarterid, mis tavalises olukorras on suletud.
Erektsiooni puhul tiguarterite ja kavernide seinte silelihaskiud lõtvuvad, tiguarterid avanevad ja veri
täidab suure rõhu all kavernid. Korgaskehad suurenevad, tekitavad samaaegselt kavernide
täitumisega äravoolu takistuse veenides ja suruvad veenid kinni. Lisaks erektsioonile tekitavad
parasümpaatilised impulsid limaproduktsiooni ja suurendavad seemnevedeliku tootmist ja
väljutamist lisasugunäärmetes.
Erektsioonihäire sümptomid ehk avaldumine
Erektsioonihäire avaldub erektsiooni ehk suguti jäigastumise mittetekkimisena või ei õnnestu
erektsiooni säilitada piisavalt kaua sugulise vahekorra läbiviimiseks. Samuti on oluline, et
eelpoolnimetatud kaebused oleksid kestnud pikemat aega. (1,2,3)
Korgaskehade eesmisi, välja ulatuvaid otsi katab suguti pea ( glans penis), tagumised otsad
lahknevad sugutijuure piirkonnas ja kinnituvad häbeme- ja istmikuluule. Korgaskehade vahel
paikneb osaline vahesein . Suguti käsnkehal asuvad mõlemas otsas laiendid . Tagumist, sugutijuure
piirkonnas paiknevat laiendit nimetatakse suguti sibulaks ja eesmise osa laiendit suguti lukiks.
10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 12 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2013-05-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
IrmaMass
Õppematerjali autor
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3. fetaalkuu l
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvainest koosnevad paksendid
BIOMEDITSIIN Biomeditsiin - teaduste kogum, mis uurib 1) inimese bioloogiat 2) haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: morfoloogia, füsioloogia, patoloogia Morfoloogia: õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus Patoloogia on haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest pathos (haigus), logos (teadus) Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, koe (histo) ja rakkude (tsüto) tasandil Bios elu; Pathos kannatused, haigused Ontogenees ehk isendi arenemine ehk individuaalne areng: on üksiku organismi areng organismi tekkimisest küpsuseni Inimese ontogenees jaotub: 1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataal
1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad 3. Skeletilihaste ja aju veresooned - ahenevad 4. Hingamine – aeglustub. Bronhid ahenevad. 5. Seedenäärmete talitlus – intensiivistub, samuti seedeelundite motoorika intensiivistub 6. Peenis – laieneb peenise ergaskeha, soodustab erektsiooni. 7. Silmaava e pupill – aheneb. Pupilli ahendajalihas teeb selle töö ära. 8. Kusepõis – parasümpaatikus domineerib kusepõie tühjenemise faasis. Kui täitunud põie seinad venituvad, tekib parasümpatikuse erutuse ülekaal. Kui venituse peale inimene ajukoorest saadab ka positiivse signaali ristluu segmentidele, siis põie seina lihased tõmbuvad kokku ja mõlemad sulgurid lõõgastuvad.
1. Südametegevus – aeglustub. Kokkutõmmete ulatus väheneb ja südame pärgarterid saavad ka vähem verdsüdame enda verevarustus ka halveneb. 2. Seedeelundite veresooned – laienevad Skeletilihaste ja aju veresooned - ahenevad 3. Hingamine – aeglustub. Bronhid ahenevad. 4. Seedenäärmete talitlus – intensiivistub, samuti seedeelundite motoorika intensiivistub 5. Peenis – laieneb peenise ergaskeha, soodustab erektsiooni. 6. Silmaava e pupill – aheneb. Pupilli ahendajalihas teeb selle töö ära. 7. Kusepõis – parasümpaatikus domineerib kusepõie tühjenemise faasis. Kui täitunud põie seinad venituvad, tekib parasümpatikuse erutuse ülekaal. Kui venituse peale inimene ajukoorest saadab ka positiivse signaali ristluu segmentidele, siis põie seina lihased tõmbuvad kokku ja mõlemad sulgurid lõõgastuvad.
paiknevate lisasugunäärmete sekreetide eritumist, 2)kusitisulgurlihas, mis ahendab tahteliselt kusitit ja tuppe. 3. pindmise kihi moodustavad 1)välimine pärakusulgur, mis ahendab tahteliselt pärakut, 2)pindmine lahkliha-ristilihas, mis fikseerib lahkliha kõõlustsentrumi, 3)istmikuluu-korgaskeha lihas, mis surub kinni kõdisti veenid, mistõttu tekib kõdisti suurenemine ja erektsioon, 4)sibulakäsnkeha-lihas, mis naisel ahendab tupeesikut. Süva kihi lihased koos sidekirmetega moodustavad vaagnavahese (diaphragma pelvis) ning keskse kihi lihased kusesuguvahese (diaphragma urogenitale). Sünnituse korral venitab loote eesasetsev osa kogu vaagna põhja lihaste süsteemi ja viimane moodustab lihastest toru, mis on sünnituskanali pikenduseks. Normaalse vaagna mõõtmed Normaalseks vaagnaks peetakse sünnitusabis niisugust, mis ei osuta tunduvat
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
RAVIM Kineetika & dünaamika Toimemehhanism Kasutus ja kõrvaltoimed N-KOLINOMIMEETIKUMID Atsetüülkoliin (M ja N) Ei läbi HEBi ega PBd Laialdane toime üle kogu organismi, kiire Ei kasutata meditsiiniliselt Laguneb GI-s, mõttetu manustada lammutumine ACh-esteraasi toimel, N- ja I.v. toime tugev, lühiajaline M-kolinomimeetikum Retseptorid Nn ganglionides, Nm neuromuskulaarsel lõpp-plaadil, M1-KNS, M2-süda, M3-näärmed, silelihased, veresooned
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid