Erakondade kujunemine tänapäeva poliitikas (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

wps

Poliitilised ideoloogiad

Majanduses pooldavad segamajandust. Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil. Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika elatustaseme. Uusvasakpoolsus leiab, et heaoluriik peab muutuma paindlikumaks ja konkurentsivõimelisemaks ning nõudma indiviidilt suuremat panustamist. Heaolu tuleb tagada koostöös era- ja kolmanda sektoriga. Erakonnad tänapäeva poliitikas: Erakondade funktsioonid: koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve, propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Erakondade kohanemine ühiskonna arenguga 20.sajandil: 1950.-1960. aastate erakondi hakati nimetama massiparteideks. Parteid jagunesid äratuntavalt vasak- ja parempoolseteks, mis vastas selgesti tolle perioodi suhteliselt selgepiirilisele klassijaotusele. 1970.aastast hakkasid kujunema populistlikud parteid, kes väitsid end esindavat kogu rahva, mitte mõne klassi huve

Ühiskonnaõpetus

6

docx

Vabad valimised

Valimistel on vaba konkurents Konkurents ja õigus teha oma valik sõltumatult kuuluvad avatud ühiskonna kõikide valdkondade juurde. Valimiste korraldamisel tähendab see ,,vabadust kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi. Kandidaatide ülesseadmise õigus on igal legaalselt tegutseval parteil, kodanik võib ka iseenda kandidatuuri esitada. Tavaliselt tegutseb riigis 4-5 tugevat erakonda ja hulk pisiparteisid , mis loobki konkurentsi erakondade vahel. Valimised on ühetaolised või võrdsed Valimiskampaaniaga saab hääletajate eelistusi mõjutada , seepärast on oluline tagada kõigilekandideerivatele parteidele ja üksikkanditaatidele võimalikult võrdsed tingimused oma vaadete propageerimiseks. Valimiste ühetaolisus seisneb ka selles ,et kõik hääled on kaalult ühetaolised ning igal valijal on ainult üks hääl. Et valimised on salajased ning bülletäänid

Ühiskond

58

docx

"Kodanikud, huvid ja demokraatia"

..........................................................11 4.Valimiskäitumine ja valimistulemus...................................................................11 4.1Riigi ülesanded valimiste läbiviimisel...........................................................11 4.2Mis mõjutab valijate käitumist?....................................................................12 4.3Hääletamine ja valimistulemused................................................................14 5.Erakonnad tänapäeva poliitikas.........................................................................15 5.1Miks on erakondi vaja?................................................................................. 16 5.2Parteide kohanemine ühiskonna arenguga...................................................16 5.3Eesti erakondade asetus vasak- parempoolsuse skaalal..............................17 6.Survegrupid ja sotsiaalsed liikumised kui huvide vahendajad...........................18 6

Ühiskond

5

doc

Demokraatia

4, president iga 4-6 aasta tagant. Erakorraliste valimiste põhjus on parlamendi laialisaatmine; Teine funktsioon on vahendada võimudele kodanike nõudmisi; Valimised on rahva usalduse indikaatoriks. Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal. Kõrge ja stabiilne osalus valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest; Hariv funktsioon, kampaaniaperioodil tarbivad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi kodanikuõiguste ning erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted. Valimisõigus on üldine. Kodakondsuspiirang kohalikel valimistelei kehti, küll aga parlamendivalimistel. Vanusepiirang valimisel 18. aastaselt, riigikokku kandideerimisel 21. aastaselt, presidendiks 40. aastaselt. Valimistel on vaba konkurents. Vabadus kandideerida ning hääletada oma isiklike veendumuste järgi, kartmata survet või tagakiusamist. Kandidaatide ülesseadmise õigus on

Ühiskonnaõpetus

5

docx

Valimised

Demokraatia- valitsemisvorm, mille tunnusteks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatud, seaduse ülimuslikkus ning inim-jakodanikuõiguste austamine. Referendum ehk rahvahääletus- tänapäevane otsene demokraatia põhivahend, kus hääleõiguslikud kodanikud saavad hääletada mingi kindla küsimuse poolt või vastu. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve, ka valimisringkonnale eraldatud saadikukoht. Populism- erakonna tegutsemisstiil; rahva poolehoidu oüüdmine massidele meelepäraste lubaduste ja demagoogiga.

Ühiskond

4

doc

Vabad valimised ja parteid

· Valimised on ka rahva usalduse heaks indikaatoriks Madal osalusprotsent tunnistab, et riigivõimu legitiimsus tervikuna on madal, valitsuspartei lüüasaamine näitab kodanike eitavat suhtumist senisessse poliitikasse. Suhteliselt kõrge ja stabiilne osalemine valimistel annab tunnistust demokraatia kindlusest. · Valimistel on ka hariv funktsioon, kuna kampaaniaperioodil kasutavad inimesed rohkem poliitilist teavet, viivad end kurssi oma kodanikuõigustega ja erakondade vaadetega. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisi hinnatakse eeskätt selle põhjal, kas nad on demokraatlikud või mitte. Mittedemokraatlikud valimised võivad toimuda totalitaarses riigis, kus kogu poliitilist elu kontrollib ainupartei. Demokraatlike valimiste eelduseks on vaba ühiskond, selleks nimetatakse neid ka vabadeks valimisteks. Naiste osalus poliitikas Austria 31,3% Holland 31,0% Island 33,3% Taani 45,0% Soome 44,4% Norra 42,1%

Ühiskonnaõpetus

7

doc

Poliitilised ideoloogiad, peamised heaolu režiimid, vabad valimised, Eesti Vabariik kui unitaarriik ja KOV Eestis

2)sotsiaalne õiglus ja võrdsus majadusse 3)vähene efektiivne avalik sektor 2)Peamised heaolureziimi mudelid Nüüdisaegsele ühiskonnale on iseloomulik arusaam, et inimese toimetulek ei ole ainult tema eraasi, vaid mõjutab kogu ühiskonna toimetulekut ning arenguvõimet. Sellest on tingitud heaoluriigi sünni ja sotsiaalpoliitika tähtsuse tõus. Tänapäeva demokraatlikud rigid on heaoluriigid. Heaoluriik ei ole külluseriik, kus kõigil oleks muretu elada, ta peab korraldama oma elu piiratud võimaluste juures, 1 seetõttu ei ole kõik ühiskonnagrupid võrdselt soositud. Erinev võib olla ka avaliku ja erasektori vahekord heaoluteenuste pakkumisel ning teenuse kaubastatuse aste, st kui palju teenuseid saab tasuta, kui palju tuleb osta raha eest. Peamised heaolureziimid: 1.Põhiväärtused 2.maj taotlused 3.sots taotlused 4

Ühiskonnaõpetus

6

rtf

Kodanikud, huvid ja demokraatia

demokraatia. Selle tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Mandaat saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust edendab haridust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades olla inimestel informeeritud ja osaleda poliitikas tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust, kuna kõigil on õigus osaleda otsustamises edendab ühist ja individuaalset heaolu tagab poliitilise stabiilsuse Demokraatia ohud: kõik inimesed pole võrdselt haritud, seega võib üldine valimisõigus tuua võimule harimatu massi enamuspõhimõte võib põhjustada "51% türannia", kus enamuse nimel tallatakse vähemuse huvid jalge alla

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)