Epilepsia (0)

Sarnased õppematerjalid

1

odt

EPILEPSIA

närvisüsteemiga inimesel tekivad lühikesed mitteprovotseeritud krambihoogude perioodid ja pea hakkab ringi käima ning silme eest kaob pilt. Epilepsia on haigus, mille puhul haigusnähud avalduvad ootamatult ja seega tekitab haigus inimeses pideva kindlusetustunde. Haigus võib olla väga erineva raskusastmega alates väga sageli esinevatest krambihoogudest kuni üksikute kordadeni elu jooksul. Epilepsia ei ole üldjuhul päritav. Siiski on mõnede epilepsia vormide puhul tähendatud pärilikkuse esinemist. Samuti on kindlaks tehtud, et ühemunakaksikutel on haigestumine epilepsiasse tunduvalt sagedasem kui erimunakaksikutel. Põhjamaades ja Ameerika Ühendriikides esineb epilepsiat 100 000-st elanikust 700-l. Epilepsia puhul eristatakse kahte liiki hootüüpe: osalised ehk paiksed ja generaliseerunud ehk ulatuslikud hood. Mõlemale tüübile võivad eelneda iiveldus-

Bioloogia

8

pptx

Epilepsia ja sellega seonduv

EPILEPSIA ehk LANGTÕBI  Teemad Millise haigusega tegu on ? Haiguse põhjused Sümptomid Mida teha kui sul on Epilepsia ? EPILEPTILISE HOO ESMAABI Millise haigusega tegu on ? Epilepsia ehk langetõbi on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Haiguse põhjused ! Raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused Kaasasündinud ainevahetushaigused Peaajutraumad Ajukasvajad ehk ajuhaigused Mürgitused Süptomid

Inimese füsioloogia

37

doc

KUMMALINE HAIGUS – EPILEPSIA

TALLINNA ÜHISGÜMNAASIUM KUMMALINE HAIGUS ­ EPILEPSIA Uurimustöö bioloogias Koostaja: Agnes Poom 11.C klass Juhendaja: Leili Järv Tallinn 2012 Mõisted...................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................4 Epilepsiast.......................................................................

Bioloogia

20

pptx

EPILEPSIA

EPILEPSIA Mis on epilepsia? • Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks korduvalt esinevad krambihood. • Epilepsia on peamiselt krampidega kulgev tervisehäire, mille põhjuseks on peaaju närvirakkudes tekkivad haiguslikud elektrilised potentsiaalid. Mis on epilepsia põhjused? • Epileptilisi hooge põhjustab peaaju närvirakkude samaaegne epileptiline aktiivsus, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse — tekib epileptiline hoog. • Epilepsiat võivad põhjustada raseduse või sünnituse ajal tekkinud ajukahjustused, kaasasündinud ainevahetushaigused, peatraumad, ajukasvajad, mürgitused jms. • Sageli aga ei suudeta ka kõige põhjalikuma uurimisega põhjust kindlaks teha. Umbes 61% haigusjuhtude puhul ei

Bioloogia

14

odt

Epilepsia

Vana-Antsla kutsekeskkool  SISUKORD: 1)Sissejuhatus 2)Mis on epilepsia? 3)Epilepsia ja ravi 4)Kas epilepsia on pärilik 5)Epilepsia ja ohutus 6)Naineja epilepsia 7)Epilepsiaga laps koolis 8)Kokkuvõtte  Sissejuhatus Hakkan uurima epilepsiat ,kuna tahan teada mis see haigus endast kujutab ja kuidas seda ravida? Kas seda on võimalik ravida? Mida pean teadma epilepsia haigete kohta ja kuidas saan mina neid abistada.  MIS ON EPILEPSIA Epilepsia on närvisüsteemi krooniline haigus, mille tunnuseks on iseenesest tekkivad ning korduvaltesinevad epileptilised hood. Epilepsia teine eestikeelne nimi on langetõbi, mis on aga vana, ebatäpne ja eksitav termin. Epilepsia on närvihaigus, mitte vaimuhaigus. Epileptiliste hoogude põhjuseks on epileptiline kolle peaajus, mis aeg-ajalt saadab valesid

Erivajadustega laste pedagoogika

33

doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

Binasaalne hemianopsia- vaateväljade ahenemine keskelt Homonüümne hemianopsia- vaateväljade ahenemine mõlemapoolselt paremalt või vasemalt. Kortikaalne amauroos e pimedus ajukoore kahjustusest (nt insuldi või kasvaja tagajärjel) Optilised hallutsinatsioonid- jagunevad fotopsiad (lihtsate valgus- või värvinähtudena) ja fotoomid (kujutustena, näiteks pilvedena, varjudena, lainetena jne.). Optilisi hallutsinatsioone võib põhjustada epilepsia. Psüühiline pimedus e optiline agnoosia- inimene ei identifitseeri, kuigi näeb. Hüsteeriline pimedus 7 Silmaliigutajanärvide kahjustused: III (silmaliigutajanärv), IV (plokonärv) ja VI (eemaldajanärv) kraniaalnärv kui silmamuna lihaste innerveerijad moodustavad funktsionaalse terviku. III ­ Silmaliigutajanärv:

Neuroloogia

39

pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

..................23 15.5. SEENEMÜRGITUS .......................................................................................26 16. ELEKTRITRAUMA..............................................................................................27 16.1. VÄLGULÖÖK ...............................................................................................28 17. SOKK.....................................................................................................................29 18. EPILEPSIA ............................................................................................................30 19. PUTUKAHAMMUSTUSED ................................................................................31 20. MAOHAMMUSTUS.............................................................................................32 21. TEADVUSETUS...................................................................................................33 22. ELUSTAMINE ........................................

Esmaabi

54

docx

LASTEHAIGUSED

OAE (Otoacoustic emission) - Kuulmisskriining enne haiglast välja kirjutamist. Aitab tuvastada ummistusi välimises kuulmekanalis või vedeliku olemasolu keskkõrvas Milles seisnevad EA neuroloogilised probleemid? EA on ohustatud kognitiivsest defitsiidist, sellele lisanduvatest õpiraskustest ning madalamast akadeemilisest võimekusest  ● Sünnivigastused: HIE – hüpoksilis-isheemiline ajukahjustus, IVH – intraventrikulaanre hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on

Meditsiin

Meedia

Kommentaarid (0)