teoseid ei ole säilinud. Küll leidub Diogenes Laertiose (III sajand p. Kr.) raamatus Kuulsate filosoofide elu ja arvamused kolm Epikurosele omistatud kirja, milles esitatakse tema filosoofiliste arusaamade ülevaade. Oluliseks allikaks Epikurose vaadete kohta on ka rooma luuletaja Lucretiuse (I sajand e. Kr.) poeem De rerum natura (Asjade loomusest), mis annab üksikasjaliku, eeldatavasti Epikurose enda tekstidele toetuva ülevaate tema füüsikast. Diogenes Laertiose järgi olevat Epikuros liigendanud filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste kanoonika. See termin tulenevat Epikurose teosest Kanon (mõõdupuu, mastaap), milles Epikuros esitab oma epistemoloogilisi arusaamu. Ta kõneleb seal kolmest “tõe kaanonist”, niisiis, tõe “mõõdupuust” või kriteeriumist. Nendeks on tajud ( aistheseis), “ettehaaramised” (prolepseis) ja afektid (pathe). Kaanon on instrument millega saab kontrollida arvamuste tõesust või väärust, nii nagu
veendumus, et vähenõudlikkus elus teeb filosoofi sõltumatuks ja skeptikutelt mõte, et filosoofia ei saa rajaneda mõistelistele spekulatsioonidele. Tähtis on aru saada, mis on tõeline hüve ja mis on kurjus. Tõelised hüved on voorused: vaprus, mõõdukus, tarkus ja õiglus. Kurjus on pahed: argus, arutus, rumalus ja ebaõiglus. Sellesse, mis inimese tahtest ei sõltu (elu ja surm, tervis ja haigus, nauding ja kannatus, ilu ja inetus, jõud ja jõuetus, rikkus ja vaesus, kuulsus ja kuulsusetus) tuleb suhtuda neutraalselt, ükskõikselt, stoilise rahuga (külmavereliselt). Epikuros (341270 eKr) liigendas filosoofia kolme distsipliini: kanoonika, füüsika ja eetika. Epikuurlaste arvates oli inimene tekkinud õnneliku juhuse läbi ja seisab koos juhuslike aatomite kompleksist. Kõige tähtsamaks pidas Epikuuros tuld ja tuult meenutavaid
Epikuros 9 Kokkuvõte 11 Kasutatud kirjandus 12 2 Sissejuhatus Selles referaadis räägin ma mõnede esimeste filosoofide elu kohta ja kirjeldan aatomit ja selle kujunemist. Sellest referaadist saab teada kõike põhilist aatomiõpetuse kujunemise kohta ja kes olid selles osalised. 3 Aatomitest üldiselt Aatomiks nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida ümbritseb negatiivselt laetud elektronkest. See omakorda jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist ja elektronkate määrab ära aatomi läbimõõdu. Vähima aatomi mass on suurusjärgus 10-27 kg ja läbimõõt suurusjärgus 10-10 m.
Levitades loodusõiguseõpetust, arvustasid nad enamasti iganenud ühiskondlike vaateid, kuid kaldusid seejuures sageli subjektivismi ja relativismi. Sokrates ja sokraatikud - Sokrates seadis endale esmaseks ülesandeks vabaneda suvalisusest õigeks tunnetuseks vajalike mõistete valdkonnas, sest tunnetuse õigsus oli tema arvates kõlbelise käitumise eeldus. Ta uskus inimese mõistusse ja tõestuse jõusse ning pidas igaüht võimeliseks kõlbeliselt käituma; tema eetika on sügavalt ratsionalistlik. Sokrates ise oli pärit lihtrahva seast, kuid pal jud tema õpilased pooldasid aristokraatiat. Sokraatikute koolkondadest allusid Megara (selle ra- jas Eukleides) ja tõenäoliselt ka Elise-Eretria koolkond veel tugevasti eleaatide ja sofistide mõjule, kuid ka nemad püüdsid ületada relativismi. Tulemusrikkamalt tegutsesid kürenaikud, kellele olid omased hedonism ja ka ateism, ning küünikud, kes
ka vaba armastust ning käsitlesid iseendid pigem maailmakodanike kui mingi konkreetse riigi kodanikena. Epikurism (või epikuurlus) ja stoitsism Epikuurlus ja stoitsism olid vastuseks skeptikute ja küünikute väidetele, et filosoofial ei olevat igapäevaelu kohta midagi mõistlikku öelda. Mõlemad suunad olid pühendunud inimeste moraalse tegutsemise ja käitumise teemale ning mõlemad tuginesid empiirilisest maailmast saadavatele kogemustele. Epikuurlus Epikuros (ca 341-270 e. Kr.) tugines oma filosoofias Demokritose atomismile, kuid eitas tollele omast determinismi. Epikurose järgi ei kaotavat aatomid, millest inimene koosneb, kunagi oma võimet vabalt liikuda; seega postuleeris ta vaba tahte olemasolu. Ta nõustus Demokritosega selles, et pärast surma ei ole mingit elu, kuna ka inimese hing koosnevat vabalt liikuvatest aatomitest, mis pärast surma lihtsalt kõik laiali pudenevad. Aatomid ei tekkivat ega hävivat kunagi, nad üksnes paigutuvad
Epikuurlus või stoitsism? Epikuurlus ja Stoitsism olid kaks filosoofia koolkonda, mis õitsesid antiik-Kreekas. Epikuurlus väidab, et ainus hea asi maailmas on nauding. Stoitsism aga väidab, et õnnelik elu eeldab ükskõiksust kõige suhtes peale vooruse. Elada tuleb kooskõlas loodusega, mille seadused määrab maailmamõistus. Epikuurluse asutaja Epikuros sündis aastal 342/341 eKr Samoses. Ta oli Demokritese pooldaja, ning aastal 310 asutas Lesbose saarel filosoofia kooli, mille viis aastal 306. Ateenasse, kus seda hakati nimetama aiaks ning Epikurose õpetust "aiafilosoofiaks". Stoitsismi rajas Zenon Kitionist kolmanda sajandi eKr esimesel poolel. Alates umbes aastast 301. eKr õpetas Zenon oma filosoofiat Ateenas. Zenoni ideed olid edasi arendatud küünikute omadest.
Jõud, mis · Teosed suunab selle nähtuse talle omasele eesmärgile. · Teaduste klassifikatsioon · Tammetõrust ei tule lepp vaid tamm. · Kolm teaduste rühma: · Füüsika · Teoreetilised: filosoofia, matemaatika, füüsika. · On võimalik eristada nelja liikumist: · Praktilised: eetika ja poliitika. · Suurenemine vähenemine · Loomingulised ehk poieetilised: kunst, käsitööharud. · Kvalitatiivne muutumine (muundumine) · Teadused moodustavad hierarhia, mida teoreetilisem · Tekkimine ja hävimine seda kõrgem, mida rakenduslikum seda · Ruumiline ümberpaiknemine vähemväärtuslikum. · Esimesed 3 taanduvad viimasele
Tallinn Ühisgümnaasium ,,Filosoofia raamat" Essee Liina Roosileht 11c 11. aprill 2009 Tallinn See raamat käsitleb mitmeid tänapäeva inimestele olulisi probleeme. Autor valis välja ajaloost kuus suurt filosoofi: Sokrates, Epikuros, Seneca, Montaigne, Schopenhauer, Nietzsche, kelle töödest loeb ta välja juhtnööre igapäevaeluks. Raamat jaotub omakorda kuueks alajaotuseks: lohutus ebapopulaarsetele, lohutus vaesetele, lohutus pettunutele, lohutusküündimatutele, lohutus murtud südametele ning lohutus raskustes olijatele. Alain de Botton toob välja igas alajaotuses mitmeid lohutusi, ta võtab ette ühe filosoofi ning pakub välja tema mõtted, mis peaks igale vaevlevale hingele rahuldust pakkuma. See kõik peaks
306 aastal ostis Ateenas aiaga maja, kuhu rajas kooli. Eluviis oli lihtne, kaldus vaesuse poole. Selles aias kogunes palju imelikud inimesed. Kool kaotas oma hea maine Epikurose filosoofia: Eesmärgiks on vabaneda kannatustest ja jõuda õnneliku häirimatu seisundini. Filosoofia kolm osa: Eetika ehk õpetus õnnest, selle tingimustest. Füüsika ehk teadus maailma loomulikest alustest ja seostest. Tunnetusteooria ehk kanooniks õpetus tõe kriteeriumitest. Tunnetusteoorias on Epikuros sensualist (meeleline, aistingutel põhinev). Sensualism väidab, et ei ole ühtegi teadmist, mis ei tugineks meelelisel kaemusel. Ka kõige abstraktsemad väited on alguse saanud meelelisest tunnetusest. Füüsika vabastab inimese mitmest hirmust eelkõige hirmust surma ees. Niisiis tõelise filosoofi jaoks pole surm probleemiks. Hirm jumalate ees: Epikuros arvab, et jumalad on olemas aga nad ei sekku inimeste ellu. Seda tõestab kurjuse olemasolu maailmas.
mida ta nimetas ,,määramatuseks" . Ta oli esimese teadaoleva maailmakaardi koostaja. Leiutas gnomoni. Apeiron on temajaoks algaineks, kui konkreetne mateeria omadustest lahti riietada. Anaximenes- näeb algainena õhku ( eluõhku või hinge) , kuna õhk on lõputu. Maailm= kosmos tõlkes kaunis kord. Kuulus Mileetose koolkonda. Demokritos- Kuulus atomistide hulka. ,, üksi asi ei teki planeeritult, kull aga hädavajalikkusest ka mõttest" väitis et olemas on aatomid ja tühujus. Aatom on jagamatu, tal ei ole osi. Pythagoras- Pythagoras kuulus Pythagorase koolkonda. Tema jaoks ei olnud tähtis matemaatika vaid arvud. Meelelise maailma aluseks on 4 elementi ja igale elemendile vastab geomeetriline keha. Zenon Kitionist oli stoikude koolkonna rajaja. Afektid takistavad tunnetamast tõelisi väärtusi: tabu, iha , mure , hirm. Apaatia-kiretus. Peab tähtsaks õiglust. Epikuros- kuulus epikurlaste koolkonda, Milline on Hea elu? Ta arvas et filosoofia ülesanne
-voorusliku tegutsemise aluseks on mõistuslik tunnetus-õiged arusaamad sellest,mis on hüved -tõeline hüve on see, mis on seesmiselt,loomu poolest hea: #tervis,nauding,ilu,tugevus,rikus,kuulsus ja kõrge sünnipära-väärtus sõltub kasutamisest #voorused(õiglus,mõõdukus,julgus) on seesmiselt head -Õnn tähendab kindlust hõve omamises, ent ainult tõelise hüve omamises saab olla kindel -Järeldus:õnn ja voorus on kattuvad mõisted Epikuurlaste vastus (kreeka filosoof Epikuros järgi) *Probleem:kas rattale tõmmatud vooruslik inimene on õnnelik? *Epikuurlased:ainus tõeline hüve on nauding (vastand-valu) *Õnn ei ole maksimaalne nauding, vaid eriline naudingutunne- ataraxia(hingerahu),mis seisneb valu ja vaimse rahutuse puudumises *Selline seisund saavutatakase vaid vooruse läbi: -häid sõpru -ihade ja ootuste piiramist, et vältida pettumusi *Kas poliitik saab olla õnnelik? Vahekokkuvõte: *Erinevad arusaamad sellest, kuidas õnne mõista
olemine ei saanud eimillestki tekkida. Ent ruumi täitev olev ei ole üks ainus alge, vaid koosneb lõputust arvust imepisikestest, meeltega haaramatutest osakestest aatomitest. Nendes osakestes ei ole tühjust ning nad täidavad ruumi täielikult. Neid ei saa ka jagada, mistõttu nimetab Demokritos nad 'atomiteks' e jagamatuteks. Leiab, et tõeline on vaid tühi ruum selles liikuvate aatomitega ning on olemas üksnes kaks alget: aatomid ja tühi ruum. Mateeria omadused tulenevad aatomite erinevast kujust, asetusest, suurusest ja korrast. Need on primaarsed omadused (raskus, tihedus, kõvadus). Kõik muu, mida samuti tajume omadustena, nagu värv, soojus, lõhn, maitse, ei astese mateerias, asjades endas, vaid meie meeltes ja vastuvõtmises. Taolised omadused on subjektiivsed ja seega ka sekundaarsed. Igavikust alates on toimunud hulga aatomite liikumine lõputus ruumis. Nende
headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon püüdis täiusliku ideede maailma ja ebatäiusliku materiaalse tegelikkuse suhteid käsitleda dialektiliselt. Ta väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine. Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahel püsivas olekus. Ideeõpetusele rajas Platon oma tunnetusteooria, eetika, riigiteooria ja natuurfilosoofia. PLATONI ÕPETUS IDEAALSEST RIIGIST Oma "Politeia" arutlustes püüdis Platon esitada ideaalriigi mudelit, mille abil ta püüdis abi anda ka Ateena paljude puuduste all kannatavale demokraatiale. Platon väidab, et enamik inimesi ei suuda ainult omaenese pingutuste abil jõuda täiuslikkuseni ning inimesed ei suuda üksi kõiki oma vajadusi rahuldada. Sellest tulenebki vajadus riigi ja seaduste järele. Riigi aluseks on töö jaotamine vabade kodanike
Need on loomulikud mõisted. Kui ini rakendab ka mõistus, siis tulemus on teaduslikud mõisted. Loomulikud mõisted on täpsemad ja õigemad. Loogika õp võtsid kogu loogika õp üle Aristoteleselt, kuid nad leidsid, et see on liiga keeruline. Näit kategooriate õp leidsid nad, et olulised on 4 kategooriat: substanss- asja olemus; omadus-kvantiteet ja kvaliteet; laad-kõik omadused peale kval ja kvan; suhe või vahekord-asja või olendi suhted teiste nähtustega. Stoikude looduse ja ini käsitlus Nad väitsid, et loodus ja vaimne maailm on ühtne tervik. Kuna kõik roomlased olid materialistid, siis rõhutasid nad looduse tähtsust. Ideemaailm oli sekundaarne. Propageeriti monotismi. Kogu materiaalne maailm on igipüsiv ja seda on mõjutanud teatud nähtused, mis on ajapikku sulanud kokku materiaalse maailmaga. Stoikud leiavad, et maailmas eksisteerib rida aineid, mis kutsuvad ini esile teatud reaktsioone: vooruslikkus, ärrituvus, tarkus jne. Psühholoogiat nad eitasid.
Kas inimesel ja taimel on midagi ühist? · Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. · Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. · Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised.Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? · Metafüüsika teoreetiline teadmine · füüsika teoreetiline teadmine · eetika praktiline teadmine · luulekunst loominguline teadmine Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? · arvuti ilma tarkvarata kunstlik asi · vaarikamoos kunstlik · arvuti koos tarkvaraga kunstlik
stoitsism. Nimetus ise on juhuslik ega peegelda õpetuse sisu. Nimelt kogunesid Zenoni mõttekaaslased Ateenas asuvas sammaskojas, mida nimetati Stoa'ks. Zenon esitas oma arutlusi sammaskojas edasi-tagasi kõndides. Varemalt olid Stoas kogunenud poeedid ning neid kutsuti tollal samuti stoikuteks, kuid nüüd omistati see nimi Zenoni mõttekaaslastele. Zenon jagas filosoofia loogikaks, füüsikaks ja eetikaks. Kõik kolm filosoofia osa loogika, füüsika ja eetika moodustasid ühtse terviku. Loogika tugevdab tervikut, hoiab seda koos, füüsika on õpetus loodusest, eetika õpetab, kuidas elada ja õnnelikuks saada. Stoitsism tekkis ajastul, mil filosoofia peamiseks ülesandeks ei olnud enam looduse või tunnetuse uurimine. Esiplaanile olid tõusnud hoopis eetika probleemid, inimliku õnne küsimused ning kõik muu oli allutatud nende probleemide lahendamisele. Kui Epikurose eetika oli vabaduse eetika, siis stoitsismi eetika on saatusele allumise ja
midagi ühist? a. Inimesel ja taimel ei ole midagi ühist. >> b. Nii taime kui ka inimest iseloomustavad sellised tunnused: kasvamine, toitumine, paljunemine. c. Nii taimel kui inimesel on surematu hing ning mõni hing võib pärast inimeses kehastumist kehastuda taimes (nt põldoas) 09th of March 13:41 matis Aristoteles liigitas teadused/teadmised kolmeks: teoreetilised, praktilised ja loomingulised. Millisesse valdkonda kuuluvad metafüüsika, füüsika, eetika ja luulekunst (poeesia)? metafüüsika -- teoreetiline teadmine füüsika -- teoreetiline teadmine eetika -- praktiline teadmine luulekunst -- loominguline teadmine 09th of March 13:42 matis Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis? arvuti ilma tarkvarata -- kunstlik asi vaarikamoos -- kunstlik asi arvuti koos tarkvaraga -- kunstlik asi koerakutsikas -- loomulik asi 09th of March 13:54 JJ Aristoteles eristas loomulikke ja kunstlikke asju. Mis on mis?
on asi, siis ütleme, et ta on hea või halb, kuid mitte seda, et ta on 3 küünart pikk või et ta on inimene; aga kui tahame öelda et ta on olemas, siis me ei ütle, et ta on valge, soe või 3 küünart pikk, vaid et ta on inimene või jumal) ... Olemus on olemine algseimas tähenduses, sest ta pole olemas millegi suhtes, vaid ta "on" ilma eeltingimusteta." Filosoofia esmast ülesannet nägi ta olemasoleva uurimises. Stoikute ja skeptikute eetika. Stoikude eetika on saatusele allumise eetika -õnnelik saab olla vaid see, kes suudab kõigesse neutraalsesse ükskõikselt suhtuda. Siit tuleneb, et vabadus on tunnetatud paratamatus. Kuid vaid tark saab olla vaba, kuna vaid tema tahab seda, mis on mõistlik. Stoikud usuvad, et maailm on mõistuspärane. Skeptikute eetiline hoiak on hoidumine igasugustest dogmaatilistest väljendustest (nt mis on hüve, kuidas saavutada õnnelikkus ANTIIKATOMISTIKA. Demokritos ja Epikuros.Peamine informatsioon atomistika kohta
aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuuresei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mõnd putukat hädas aidates püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
aksioomiga, ilma et tekiks vasturääkivusi Veel 18. sajandil väitsid paljud õpetlased, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest. Tänapäeval peetakse seda arusaama vääraks. Kas mainitud õpetlased valetasid ja/või eksisid, väites, et põlemine on flogistoni eraldumine ainest? Nad eksisid, kuid ei valetanud Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist Aukartusel elu ees põhineva eetika järgi on headuse olemuseks elu säilitada, soodustada, täiuslikkuse poole viia. Seejuuresei tehta vahet kõrgema ja madalama, väärtuslikuma ja vähemväärtuslikuma elu vahel Mõnd putukat hädas aidates püüame Schweitzeri arvates tagasi maksta osakest üha uuenevast inimkonna võlast teistele olenditele. Aukartusel elu ees eetikast lähtudes võib kellegi elu kahjustada vaid siis, kui see on vältimatu (nt toidu hankimiseks)
Demokritos arvas samuti, et tühi ruum on liikumise hädavajalik eeltingimus. Ta oli seega veendunud, et kuna eksisteerib liikumine, peab olemas olema ka tühi ruum. Atomistid olid esimesed antiikfilosoofid, kes teadlikult rõhutasid tühjuse olemasolu. Atomistide nägemus tühjusest kui millestki, mis ei sisalda mitte midagi, on kuni tänapäevani olnud mitmete filosoofide ja teadlaste uurimisobjektiks; vahepeal on seda nimetatud näiteks ka eetriks ja vaakumiks. D on kindel, et aatomid on jagamatud alusosakesed ning et nad on igavesed ja muutumatud, sarnaselt tühja ruumiga on neid lõpmatult palju. Atomistide arvates koosneb universum kahest vastandlikust põhielemendist: aatomitest- inimese poolt meeltega tajutava maailma ehituskividest, ning lõputust tühjusest, kus aatomid liiguvad. Maailm koosneb aatomitest, mis on erineva kujuga, erineva pehmuse või maitsega. Aatomid liiguvad läbi õhu tunnetusdetailidesse. Eetika ja esteetika puhul jääb atomistika
siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega. ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda'' ,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest. Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed muutumatud, mõõtmetelt nii väiksed, et meeleliselt pole neid võimalik tajuda, tajuda võib neid ainult mõistusega. Aatomid on pidevas liikumises ja selleks on vajalik tühjuse olemasolu. Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu. Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi. Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid
eesmärkidega). Aristoteles jaotas teadused teoreetilisteks, praktilisteks ja loomingulisteks. I Teoreetilised teadused on metafüüsika (Aristotelese sõnul esimene filosoofia; nimetus metafüüsika tuli käibele pärast Aristotelest ja tähendas 'pärast füüsikat', kuna see teos ilmus algselt pärast teost nimetusega "Füüsika"), matemaatika ja füüsika (füüsika oli Aristotelese sõnul teine filosoofia). II Praktilised teadused on eetika ja poliitika. III Loomingulised teadused on kunstiprobleemidega tegelevad valdkonnad. Tarkuse nimi tuleb anda teadusele, ,,mis uurib esmaalgeid ja põhjusi: on ju hüve ja ,,see, mille jaoks" üks põhjuste liikidest", kirjutas Aristoteles. Veel tsitaate Aristoteleselt: ,,... kõik teised teadused on enam vajalikud kui tema [filosoofia], kuid pole ühtegi paremat." ,,... me ei tea tõde, kui ei tea põhjust." ,,... tarkuseks tuleks nimetada teadust eesmärgist ja hüvest
Kallikles (5 saj e. kr) suunas kriitika rahvavalitsuse ja demokraatia vastu. See kohtlevat kõiki ühesugustena, kuigi inimesed on oma loomult erinevad. Tugeva ja nõrga, õilsa ja kehva, tubli ja laisa võrdsustamine on ebaloomulik. Õige käitumine on allutatud inimese võimetele, tugevusele Inimene on vaba otsustama ja maha raputama kõik paberseadustega kehtestatud ahelad. Vastandades loomuõigust ja positiivset õigust eristasid sofistid kaudselt ka eetika õigusest. õige käitumine ei ole seotud kosmilise korraga vaid tuleneb inimese kriitilisest mõtlemisest, mis on ajas muutuv. Mis on eetiline ühel hetkel ja kirjutatud positiivsesse õigusesse, ei tarvitse seda tulevikus olla. Sokrates (469 –399 e. Kr) - vastandub sofistidele Kodanikud peaksid muutuma kõlbelisteks läbi oma loomuse tundma õppimise. Elu eesmärk ei saa seisneda üksikutes hüvedes.
seonduv oma tähtsuse minetanud. Komöödiate kirjutamine küll jätkus - need käsitlesid uue ajal armastust, perekonnaelu ja olulisi teemasid -, tragöödiate poolel piirduti aga peamiselt klassika ettekandmisega. Teatri taandudes tõusis uuesti esiplaanile luule. Et kõige tähtsam luule peamiselt keskus oli Aleksandria, siis tuntakse hellenistlikku poeesiat Aleksandria luule nime all. Filosoofia 4. sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas mitu mõjukat filosoofia koolkonda. Epikuros ja tema järgijad et kuna kõik koosneb omitest ja surm tähendab vaid inimese hing ahela lagune mist, siis pole mõtet teda karta. Surmahirmust üle saades ja mõistlikult elu nautides saavutabki inimene hingerahu. Epikurose usest suure ma populaarsuse saavutas aga teine koo toitsism (see nimetus tuleneb sammaskäiku tähendavast sõnast stoa: stoitsismi rajaja Zenon. tavatses tutvustada oma vaateid Ateena agoraad piirava sammaskäigu all). Stoikute meelest toimis maailm õiglase ja
...............................................12 1. Küünukud ........................................................................................................................12 2. Stoikud..............................................................................................................................12 3. Epikuurlased ....................................................................................................................12 Epikuros (vt Lisa 13).......................................................................................................12 4. Uusplatonism....................................................................................................................13 Plotinos (vt Lisa 14)........................................................................................................13 Indoeurooplased...........................................................................
Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2. filosoofia kui maailmavaade, ehtne kujutlus ümbritsevast maailmast. See kujuneb stiihiliselt, praktiliste elutõdede kogemisel (nt lähen -30 pakasega paljujalu jooksma) või teaduslikult, teaduslike teadmiste baasil: stiihiline maailmavaade- praktiline, kujuneb elukogemuste baasil teaduslik maailmavaade- kujuneb teaduslike teadmiste baasil. Kujuneb ka autodidaktiliselt ehk iseõppimise teel (nt Prantsuse sotsialistist poliitik P.J.Proudhon
sõbralikult suhtuda. Äärmused oleksid pugejalikkus ning kõigi vihkamine. Treeningutel ei tohi ka üle pingutada, vastasel juhul tekib ületreeningu efekt ja jõudlus langeb. Samas trenni üldse mitte tehes pole ka jõudlust. 19. Demokritos väitis, et tegelikult ei ole millelgi värvi, lõhna ega maitset. Selgitage seda mõtet. Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Maitset, värvi ja lõhna tajume üksnes seetõttu, et aatomid ühinevad teatud korra ja asendi järgi ning see kindel asend ning kord tekitavad meis vastavalt värvi, lõhna või maitse aistingu. 20. Kas Epikurose arvates on põhjust karta surma? Selgitage tema seisukohta. Epikurose arvates pole põhjust surma karta, sest meie ja surm ei eksisteeri ühel ja samal ajal. See tähendab, et kui meie oleme manalateed läinud, siis on surm või kui me veel elame, siis pole surma. Kokkupuutepunkt meie ja surma vahel puudub. 21
inimestega oleks mõistlik neisse sõbralikult suhtuda. Äärmused oleksid pugejalikkus ning kõigi vihkamine. Treeningutel ei tohi ka üle pingutada, vastasel juhul tekib ületreeningu efekt ja jõudlus langeb. Samas trenni üldse mitte tehes pole ka jõudlust. 19. Demokritos väitis, et tegelikult ei ole millelgi värvi, lõhna ega maitset. Selgitage seda mõtet. Demokritos väitis, et maailm koosneb aatomitest ja tühjusest. Maitset, värvi ja lõhna tajume üksnes seetõttu, et aatomid ühinevad teatud korra ja asendi järgi ning see kindel asend ning kord tekitavad meis vastavalt värvi, lõhna või maitse aistingu. 20. Kas Epikurose arvates on põhjust karta surma? Selgitage tema seisukohta. Epikurose arvates pole põhjust surma karta, sest meie ja surm ei eksisteeri ühel ja samal ajal. See tähendab, et kui meie oleme manalateed läinud, siis on surm või kui me veel elame, siis pole surma. Kokkupuutepunkt meie ja surma vahel puudub. 21
Küsimus-vastus vormis. Näiteks: Mis on kõige suurem? V: Selleks on ruum, sest ruum sisaldab kõike. Mis on kõige üldisem? V: Lootus, sest see on ka nendel, kellel mitte midagi muud ei ole. Anaximandros Thalese õpilane. Väitis, et algaineks on apeiron ehk midagi piiritlematut ja määratlematut. Väitis , et loodus, s.h inimene, elab võlgu, ning hävimise ja surmaga maksame kinni kõik oma eksimused ja vead st et eksisteerimine on võlg, mis tuleb tagasi maksta. Tema käsitlus on antropomorfne inimese keskne (andros mees, kreeka keeles). Anaximenes tegi arche osas tagasisammu pidades selleks õhku, kuid kirjeldas esimesena seda, kuidas kvantiteedi muutumine toob kaasa kvaliteedi muutumise (nt õhu hõrenedes tekib tuli, õhu kokku tõmbumisel aga vesi ja maa) 2. Pütaagorlased (Pytagoorlased) Nemad pidasid archeks arvu kogu maailm on arvulistes suhetes, arv ei valeta, arvuga võib
Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on asuda ühel ajal mingis punktis ja liikuda.“ Edasi tuli kolmas põlvkond (u 490-430) Empedokles – algaineid on 4: maa, õhk, vesi, tuli. Algained on muutumatud, kõik maailmas koosneb nelja algaine kombineerumisel. Hüppab Etna vulkaani kraatrisse. Oluline mõju Hipokratesele. viimasena tuli Demokritos - ta viib süsteemi lõpuni: maailm koosneb paljudest väga väiksestest osadest – aatomitest. Need aatomid ei muutu, aga nad kombineeruvad pidevalt omavahel. Tegelikult ei olegi midagi muud kui aatomid ja tühjus. (aatomid on nagu legod, mida saab mavahel kokku panna ja asju ehitada). Ka inimese hing koosneb läbipaistvatest aatomitest. „Kõik on paratamatu, juhusega seletavad inimesed seda, mida nad veel ei tea.“ 2. Friedrich Nietzsche elu ja filosoofia 1844-1900, sünnib Saksamaal vaimuliku peres.Väga õnnelik lapsepõlv, kuid siis traagika – isa ja venna surm
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse hea
,,Kõige tähtsam on see, mis on" Aristoteles. Metafüüsiline tasand füüsilisele järgnev. Füüsikas järgnevas osas on käsitletud olemuse probleeme. Alge otsimine ("arche" kr.k) "principum" ld.k- alge substants- alge üldine nimetus. Otsida kõigi ühist tunnust. Alge liigid: a) monism ühe algne käsitlusm Thales: "alge on vesi", Anaximenes-"alge on O2".b)dualism kahe alge käsitlus- keha ja hing, materj. ja vaimne(mentaalne), sisu ja vorm. c)pluralism mitme alge käsitlus. Empedokles- 4 juure käsitlus- juured: maa, õhk, tuli, vesi. Demokritos- aatomi õpetus, jagamatu. "Maailm koosneb atomostest väikestest jagamatutest osadest". II TASAND on seotud tunnetamisega, on olemas tunnetusõpetus e groseoloogia.(olemesega seotud oseoloogia). On vaja tunnetada, et saada teadmisi. Teada-episteme, epistemoloogiline tasandi on teine, seotud tunnet. probleemiga, teadmised tulenevad tunnet-st. Tunnused (kuidas maailma tunnetada)(6): 1) Meeleline tunnetamine e sensuaalne t
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
