100 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
~ 14 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-12-03
Kuupäev, millal dokument üles laeti
24 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
iisjka
Õppematerjali autor
ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastiku või selle teatud suurenenud. Riskirahvastik rahvastiku osa, kellel võib haigus välja Tundlikkus= Spetsiifilisus= PPV= NPV= rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. kujuneda . Levimus (prevalence) - protsess, mis näitab kõigi (uute ja Epidemioloogia definitsiooni komponendid sagedus, levimine, nähtuse vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. Antakse kuupäeva tõepärasuhe LR determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks
Epidemioloogia mõiste ja peamised uurimisteemad. Epidemioloogia on teadusharu, mis uurib mingil piiritletud rühmal esinevate haiguste (ja teiste tervisega seotud nähtuste) esinemist ning neid nähtusi esilekutsunud mõjureid. Epidemioloogid hindavad näiteks haiguste esinemise sagedust ja levikut ning riskitegureid. Nakkushaigused, väärtoitumishaigused, pahaloomulised kasvajad, vereringe elundite haigused, minevikus lühikese kuluga haigused, nüüd kroonilised haigused, kutseoht, ravimite kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absolu
b. Mõjutusepi uurimus on disainitud testimaks hüpoteese läbi ekspositsiooni mõjutamise = katse. c. (Agregeeritud andmeid kasutavad uuringd, mis hindavad ekspositsiooni ja või tulemi olemasolu rühma tasandil) d. (Indiviidipõhiseid andmeid kasutavates uuringutes antakse hinnang ekspositsiooni ja või tulemi olemasolule iga uuringus osaleva indiviidi tasandil) 6. a. Kirjeldav epidemioloogia uurimus on disainitud kirjeldama ekspositsiooni või tulemi jaotust, ei uuri seoseid. b. Analüütiline epidemioloogia uurimus on disainitud uurima seoseid, sageli eesmärgiga selgitada välja tulemi võimalikud põhjused. 7. VT NR 4 8. Vt nr 4 9. *Juhu määratlus kriteeriumide kogum, mida kasutatakse huvipakkuva terviseseisundi või sünmuse identifitseerimisel. a
Sündroom on patogeneetiliselt seotud sümptomite kompleks. Ühesugune sündroom - erinevad haigused. Nt. aneemia sündroom e. verevaegus: kahvatus, nõrkus, jõuetus, südamekloppimine, hingeldus, pearinglus, kõrvade kohisemine; erütrotsüütide arvu ja hemoglobiini sisalduse vähenemine veres. Kliiniline meditsiin (Norm patoloogia) Haiguse ravi: sümptomaatiline, patogeneetiline Ravitulemuse hindamine kliiniline epidemioloogia Diagnoosimise põhiprintsiibid Diagnoos on lühike arstlik otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta. Diagnoosimine - patsiendi vaevus(t)e taga oleva patoloogilise protsessi/häire lokalisatsiooni ja olemuse määramine. Diagnoos põhjendab kavandatava ravi, mis likvideeriks põhjuse/vaevuse ning sel teel tooks patsiendile kergendust. Diagnoos on arstlikus tegevuses vajalik adekvaatse ravi määramiseks, edasiste uuringute
uuringuid 50-65 aastastele naistele. (4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 7. Haiguste patogeneesi mõiste. Haiguse patogenees õpetus haiguse arengust, oluline ravi määramisel ka tundmatu etioloogiaga haiguse korral võib haiget aidata patogeneetilise raviga. 8. Rahvatervishoid; epidemioloogia liigid, epidemioloogia harud; mõisted: levimus, haigestumus, suremus. Kumulatiivne haigestumine, määr, standard. Rahvatervishoiu objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis
Veterinaargeneetika ja aretus 2. kontrolltöö kordamisküsimused 2015 1. Mis on rekombinant-DNA? Restriktaaside abil loodud DNA molekule nimetatakse rekombinant DNA molekulideks 2. Millised on rekombinant-DNA tehnoloogia põhimeetodid? (1) DNA molekuli lôhestamine e. lôikamine fragmentideks restriktsiooni ensüümide abil, mis lôhuvad sidemed nukleiinhapete (NH) vahel spetsiifilise nukleiinhapete järjetusega piirkonnas (iga ensüümi jaoks eri NH järjestus) (2) Nukleiinhappeline hübridiseerimine- tänu DNA, RNA molekulide vôimele siduda vabasid NHid on vôimalik tetaud NH-järjestusega vabade märgistatud DNA-fragmentide abil avastada komplementaarse järjestusega lôike uuritavas DNA vôi RNA molekulis. (3) DNA kloonimine- ühe DNA fragmendi alusel on vôimalik sünteesida sama fragmendi miljoneid koopiaid. (4) DNA fragmendi nukleotiidide järjestuse määramine (sekveneerimine- ingl k. sequencing), mis vôimaldab määratleda
(4) Emakakaelavähk: emakakaelarakkude muutuste avastamiseks varases staadiumis, ennetamaks emakakelavähi teket. (30-59 aastaseid naised). (5) eesnäärme kasvaja sõeluuringu, (vajalik teha kõigile > 50 a.meestele). 9. Rahvatervishoiu -objektiks on rahvastiku tervis ja eesmärgiks rahvastiku tervise parandamine. Tegemist on teadusvaldkonnaga, et hankida teadmisi tervist mõjutavate tegurite kohta ning kasutada seda teadmist tervise kaitseks ja edendamiseks. Epidemioloogia – teadus haigusete tekkimise ja leviku seaduspärasustest populatsioonis. Haiguse esinemist kirjeldatakse arvudes. Uurib haiguse esinemise sagedust, levikut ja haigusi põhjustavaid tegureid. Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. 10. Statistilised näitajad epidemioloogias- haigestumus, suremus, levimus, elulemus. Standard, usalduspiirid, kõrvalekalded analüüsis- Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest.Vanuse
1. kontrolltöö 1. Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid Geneetika on bioloogia haru, mis uurib pärilikkust, geenide struktuuri, fn-i, päriliku varieerumise mehhanisme & selle seaduspärasusi, põhjusi ja ulatust. Molekulaargeneetika – tegeleb päriliku info kodeerimise, säilitamise ja ülekande mehhanismi uurimisega, samuti päriliku info realiseerumise molekulaarsete mehhanismidega (kuidas info geenides määrab elusorganismi ehituse ja tema funktsioneerimise). Samuti mutatsioone. Tsütogeneetika - tegeleb pärilikkusega raku tasemel. Uuritakse rakuorganellide (kromosoomide, ribosoomide, mitokondrite) osa gen. info säilitamisel ja realiseerimisel; kromosoomiarvu ja karüotüübi erinevusi eri liikidel. Organismi tasemel – kasutatakse hübridoloogilisi meetode (ristamiskatseid). Gen. info pärandumise seaduspärasuste uurimine. Populatsioonigeneetika – produktiivloomade selektsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid