Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Entsefaliit - sarnased materjalid

viirus, herpes, ired, hjustab, alandamine, laanemets, voodireziim, lihasvalud, aktiveerub, hjused, viirused, ajup, turse
thumbnail
54
docx

DNA viirused

Viirus-rakk interaktsioonid: produktiivne infektsioon - toimub viiruse DNA replikatsioon, sünteesitakse antigeenid, mõnel juhul produtseeritakse viiruspartikleid, genoomi koopiate arv raku kohta kuni 1200, eristatakse kahte liiki produktiivset infektsiooni (täielikult produktiivne infektsioon- vabaneb suurel hulgal ümbrisega infektsioosseid virione; piiratud produktiivne infektsioon- produtseeritakse antigeene, kuid enamus virione on ümbriseta ja need ei ole infektsioossed), viirus põhjustab rakkude lüüsumist, intranukleaarseid inklusioone, tibudel nekrootilisi muutusi (aeglane kärbumisprotsess); latentne infektsioon - mitteproduktiivne, määratav ainult hübridisatsiooniga DNA proovidest või meetoditega, kus aktiveeritakse viiruse genoomi in vitro kultiveerimisega, võimalik on saada kuni viis viiruse genoomi. Kultiveerimise tulemusena produtseeritakse virione ja viirusantigeeni,

Nakkushaigused
15 allalaadimist
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
311 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Referaat - Viirused

Palavikku saab alandada jaheda niiske rätikuga. Sidekestapõletiku korral tuleb loputada silmi veega või vajadusel manustada silma antibiootikumitilku. Tuleb manustadalihtsaid valuvaigisteid, näiteks paratsetamool. Tuleb juua ohtralt vedelikke. Punetised on suhteliselt kerge haigus, mis põhjustab harva tüsistusi. Võimalikud tüsistused on: artriit ja entsefaliit. VÖÖTOHATIS Vöötohatist tuntakse meditsiinis nime all herpes zoster, mis tähistab ladina keeles vööd. Nimetus tuleneb lööbe leviku mustrist. Vöötohatisele eelneb tihtipeale valulik põletav tunne, tuntud ka paresteesiana (naha väärtundlikkus), haigestunud dermatoomil (kindla spinaalnärviga varustatud nahapiirkond) Rindkere on kõige sagedamini haigusest haaratud piirkond, samuti näo sensoorsete ning monotoorsete närvidega varustatud piirkonnad. Vöötohatise lööve järgib iseloomulikku vöösarnast mustrit nahal.

Bioloogia
41 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Ägedad respiratoorsed viirusinfektsioonid

Süntsütsiaal ne e. pneumo viirusinfektsi oon Tekitaja RNA viirus RNA-viirus RNA viirus. A-tüüp: sage (¤serotüüpi) DNA- viirused. Kaks serotüüpi struktuuri muutlikkus Väliskeskkonnas-vähe Hingamisteede A ja B. ja massiliseim levik vastupidavad; toatemp- patoloogias Äge Tähis püsivad 4 tundi olulisemad hingamisteede

Meditsiin
19 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mitterakulised struktuurid : priionid ja viirused

*Viiruses on geenid. neid võib olla 3 - 1000 tk. geenid jagunevad : a) peremeesraku kontrolli mõjutavad geenid. b) viiruse nukleiinhappe sünteesi määravad geenid. c) viirusrakkude sünteesi määravad geenid. Viiruste elutsükkel : 1.viirusosake peab tungima organismi (oluline nakatumise toos). 2. viirusosake peab kinnituma peremeesraku pinnale (retseptorid). 3. viirus tungib peremeesrakku 4. nukleiinhappe vabanemine (DNA seostub otse peremeesraku geenidega, RNA muundub ensüümide abil esmalt DNA-ks) 4. viiruse geenid hakkavad kontrollima peremeesraku ainevahetust. 5. a) Kävitub lüütiline tsükkel. Rakus tekib massiliselt viirusosakesi ja rakk sureb. Sellised haigused kulgevad kiirelt ja ägedalt (gripp, leetrid, entsefaliit) b) Käivitub lüsogeenne tsükkel. Viiruse nukleiinhape tungib rakku ja seostub raku DNA-ga.Püsib seal muutumatus olekus

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Bioloogia KT Molekulaargeneetika ja viirused

Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus

Bioloogia
32 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Molekulaargeneetika ja viirused

Viirused 1. Esimesed teated viirushaiguste kohta pärinevad Egiptusest ~3500a tagasi 2. Esimene vaktsineerimine 1796. Rõugete vastu 3. Viirushaiguste ennetamiseks viiakse organismi vaktsiini (nõrgestatud haigustekitajate kogum), selle tulemusena hakkab organism tootma antikehi. 4. Viirushaigustest on võimalik hoiduda vaktsineerides 5. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. 6. Viirus ja viirushaigus – mille poolest erinevad? Viirus – bioloogiline objekt Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud haigus 7. Organismi immuunsussüsteem võitleb viirushaigustega. Taimi kaitseb viiruste eest vahakiht. 8. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega 9. Elus organismi tunnused Eluta organismi tunnused o Ehituses on valgud ja nukleiinhapped o puudub rakuline ehitus

Bioloogia
18 allalaadimist
thumbnail
16
ppt

Bioloogia - esitlus - viirused

Kinnitusniidid ehk fibrillid Viirused... Geenide ülesanded: Kindlustavad viiruse genoomi paljunemise Mõjutavad peremeesraku aktiivsust (endale soodsamaks) Kindlustavad viirusvalkude sünteesi Viirused... Klassifikatsioon: nukleiinhappe alusel ­ RNA-viirus DNA-viirus Millised haigused on põhjustatud RNA- viiruste ja millised DNA-viiruste poolt? marutaud herpes hepatiit gripp punetised lastehalvatus rõuged AIDS Viirused... Klassifikatsioon: DNA-viirused DNA- ja RNA-viirused RNA-viirused sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid) Viirus ­ bioloogiline objekt Viirushaigus ­ viiruse poolt põhjustatud haigus Viirused... Klassifikatsioon:

Mikrobioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
33
doc

NEUROLOOGIA-EKSAMIKS

tundehäire süveneb distaalselt. Põhjustavad: polüneuriit, kompressioonisündroomid (survest närvile), trauma. · Närvipõimiku kahjustus ­ kõigi tundlikkuse liikide hüpesteesia (puutetundlikkuse vähenemine) või anesteesia vastaval innervatsioonialal ja valud. Põhjustavad: kompressioonisündroomid, trauma. · Närvijuure kahjustus ­ tundehäired radikulaarsetes tsoonides, kahjustab kõiki tundlikkuse liike ning lisandub valu. Põhjustavad: radikulopaatia, polüneuropaatia, herpes. · Seljaaju tagasarvede ja väätide kahjustus ­ dissotsieeritud tundlikkusehäire, mis on temperatuuri- ja valutundlikkus. Seljaaju tagaväätide kahjustuse puhul on kahjustunud süvatundlikkus. Põhjustavad: süringomüeelia, hematomüeelia, tuumorid, abstess. · Poole seljaaju läbilõike sündroom ­ samapoolselt võib esineda spastilist pareesi/halvatust, segmendi ulatuses lõtva halvatust, süvatundlikkuse häiret. Vastaspoolel valu- ja temperatuuritundlikkuse häiret.

Neuroloogia
189 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Konspekt pärilikkus, muutlikkus, viirused

| | | | | | | | | | | | Met -- Arg -- Trp T-A-C--A-G-C-C-A-T-A-A-A 1 Liis Viirused Viirused on bioloogilised objektid, mis omavad pärilikku infot ja on võimelised seda realiseerima ainult teiste organismide rakkudes. Nad on alati parasiidid. Viirus on keskkonnas viirusosakesena, mis koosneb kuni kolmest ehituslikust osast: 1) Genoom ­ geenide kogumik, mis moodustub kas DNA või RNA molekulis. Koosneb vähemalt kolmest geenist, mis on vajalikud viiruse paljunemiseks. a. Struktuurigeen ­ selle alusel moodustatakse struktuurivalke, et keskkonnas eksisteerida b. Replikatsioonigeen ­ genoomi paljunemiseks c

Bioloogia
94 allalaadimist
thumbnail
86
pdf

Bakterid

Algus: tõsised külmavärinad, palavik 39…41°C. Patsiendil sageli eelnevatel 1…3 päeval viirusliku hingamisteedeinfektsiooni sümptomid. Produktiivne =P köha, rögas vähe verd. Rinnavalu sage. Üldiselt lokaliseerub kopsu alumistes sagarates, kuna peamiseks põhjuseks on aspiratsioon. Abstsesse reeglina ei teki, v.a. spetsiifiliste serotüüpide, näiteks serotüüp 3, korral. Sinusiit, otiit. Eelneb reeglina viirus, pärast mida PMN-id infiltreeruvad, põhjustavasd obstruktsiooni. Otiit reeglina noortel lastel, sinusiit kõigis vanusgruppides. Baktereemia. 25…30% pneumooniajuhtudest, 80% meningiidijuhtudest. Võib tekkida endokardiit. Diagnostika. Mikroskoopia on kõrge tundlikkusega, kultuur ka, kui patsienti antibiootikumidega ravitud pole. On katalaasnegatiivne. Optohhiintest! Optohhiin pärsib tema kasvu. Latekstest väiksema tundlikkusega Ravi ja profülaktika.

Bioloogia
74 allalaadimist
thumbnail
36
pptx

Mikroorganismid ja viirused

Mikroorganismid ja viirused Ketlin Linnas Mikroorganismid Ehk mikroobid on väikseimad organismid,mis on nähtaval ainult mikroskoobiga. Neid võib leida nii eeltuumselt kui ka päristuumselt. Bakterid Bakterid on ühe rakulised eeltuumsed ehk prokarüootsed organismid. Eri bakteriliikide bakterid on erisuurustega 0,5-3µm. Suurim seni leitud bakter on 0,75mm Bakterite kuju Bakterid jagunevad kuju järgi kuueks põhitüübiks: Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsedbakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Kerabakterid ehk kokid Pulkbakterid ehk batsillid Spiraalsed bakterid ehk sprillid Keeritsbakterid ehk spiroheedid Jätketega bakterid ehk komajad Niitjad bakterid Bakterite ehitus Bakteri rakus puudub tuum Bakterite paljunemine Bakterid paljunevad pooldumise teel Mõnel bakteril on tähendatud omapärast sugulist paljunemist, kus juures ühe bakte

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

kahjustavad ja tapavad rakke). Tänapäeval lisatakse antioksüdante paljudele toodetele (kosmeetika ja toit) Vitamiinide jaotus : vitamiine on kokku ligikaudu 30 tk. Lahustuvus : a) rasvlahustuvad = A,D,E,F,K,Q b) vesilahustuvad = B rühm(B1-B15), C, H, P [N,S,U e. vitamiinitaolised ühendid] Häired vitamiinide ainevahetuses: Puudus : a) Hüpovitaminoos - kas ühe, või mitme vitamiini osaline puudus. Tekib väsimus, uimasus, nõrgad lihasvalud, vastuvõtlikus nakkushaigustele. (püsivaid kahjustusi ei jää). N : kevadväsimus(C vitamiini puudus.) b) Avitaminoos - Mingi vitamiini täielik puudumine. (eluohtlik ja tagajärjed on pöördumatud). N : vitamiin A puudus - kuivsilmsud, pimedus, surm. Vitamiin C puudus - Skorbuut (veresooned muutuvad hapraks ja sisemiste verejooksude tõttu inimene sureb ja hambad lähevad katki) Vitamiin D puudus - rahhiit e. luudepehmenemine. eriti väikelastel.

Bioloogia
172 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Eesti jaoks olulised riskifaktorid

a. oli see arv 12, 2000.a. 390, siis tänavu on Eestis 29. juuni seisuga diagnoositud 819 HIV-positiivset isikut. Praegu elab Eestis ametlikel andmetel 1255 HIV-positiivset isikut, neist 7 on aidsihaiged. AIDS-i peamine riskigrupp on veenisüstivad narkomaanid, kus HIV­nakkuse esinemus on üle 5%, mis on epideemia kriteerium. AIDS-i haigus ise manifesteerub mitmesuguste nakkus- ja kasvajaliste haiguste näol, mis tekitavad ravikulusid ning töövõimetust. HIV on inimese immuunpuudulikkuse viirus. HI-viirus ründab ja hävitab inimese kaitse- ehk immuunsüsteemi, mis kaitseb organismi erinevate haiguste eest. Inimene võib olla viiruse kandja aastaid ja tunda ennast täiesti tervena, enne kui tal hakkavad kujunema haiguslikud nähud ning sellest veel aastaid hiljem võib välja kujuneda AIDS. Kuigi HIV-viirus ei ole organismist välja ravitav ning siiani ei ole leitud HIV-vastast vaktsiini, siis tänapäeval ei loeta HIV-d enam surmavaks nakkuseks vaid krooniliseks haiguseks, kuna

Meditsiin
25 allalaadimist
thumbnail
14
ppt

Mumps,lastehalvatus

Viirushaigused Mumps Lastehalvatus Mum p s Kergesti nakkav viirushaigus, mis avaldub palaviku ja süljenäärme põletikuna Kuidas levib ? Haigus levib piisknakkusena Mumps on kergesti nakkav, levides nakatunud inimeselt tervele. süljepiiskadega. Viirus eritub Tavaliselt põevad haigust lapsed ja nakatunu organismist juba paar noorukid.(Haigestumus on viimasel päeva enne ja 7 päeva peale ajal oluliselt vähenenud seoses sümptomide teket. plaanilise vaktsineerimisega. Ravi on sümptomaatiline, haigus kulgeb enamasti healoomuliselt, kuid võimalikud on tüsistused.)

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Viirused

1. Kuskohast ja mis ajast on pärit esimesed teated viirushaigustest? Teateid esimeste viirushaiguste kohta leidub Egiptusest u. 3500a tagasi. 2. Millal oli esimene vaktsineerimine, millise haiguse ennetamiseks? 1796 esimene vaktsineerimine, rõugete vastu 3. Mis on vaktsiin? Surmatud või nõrgestatud haigus 4. Kuidas on võimalik hoiduda viirushaigustest? Ennast vaktsineerites, viirusekandjatega otsest kontakti mitte luua. 5. Mis on viirus (viiruse mõiste)? Viirus on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta bioloogilised objektid. 7. Kuidas organism võitleb viirushaigustega (inimene ja taimed)? Inimene võitleb viirusega antikehi kasutades, taime kaitse viiruste eest vahakiht. 9. Millised on viiruste sarnasused elusorganismidega ja millised elutute objektidega? Elus ­ Ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad ja muteeruvad. Eluta ­ Puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus 10

Bioloogia
79 allalaadimist
thumbnail
39
pdf

ESMAABI ÕPPEMATERJAL

ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin ESMAABI ÕPPEMATERJAL Koostanud: Esmaabi õpetaja Marju Karin "TALLINN 2007" ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin SISUKORD 1. ESMAABI EESMÄRGID ......................................................................................3 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE.....................................................................3 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED .....................................................................................3 1.3. PRIORITEETNE TEGEVUS ESMSAABI OSUTAMISEL..............................4 2. ABIKUTSE ESITAMINE HÄIREKESKUSELE (112) KUIDAS KUTSUDA KIIRABI?.......................................................................................................................4 2.1. ABISTAMISE ALGORITM, KANNATANU HINDAMINE..........................5 3. VEREJOOKSUD..........................................................

Esmaabi
103 allalaadimist
thumbnail
21
doc

MIKROBIOLOOGIA- AASIA RIIKIDES OHUSTATAVAD NAKKUSHAIGUSED

sümptomid ja tagajärjed. Olulist infot on internetis palju ja palju soovitusi, mida enne võiks teha ja mida reisil olles vältida. Üldjuhul on võimalik kõiki nakkushaigusi vältida tänu vaktsiinile või teatud juhtudel lihtsalt ennast kaitsta erinevate vahenditega. 3 POLIOMÜELIIT EHK LASTEHALVATUS Poliomüeliidi tekitajaks on enteroviiruste hulka kuuluv poliomüeliidi viirus ja haigus kulgeb kergematel juhtudel palaviku, pea-, kurgu- ja kõhuvaluga. Äge viirusinfektsioon, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõtvade halvatustena. Tagajärjeks on jäsemelihaste halvatus ja jätab liikumispuude. Võib tekkida ka hingamislihaste halvatus, mille tagajärjel inimene sureb.[5] Vaktsineerimise ära jätmine on ohtlik, sest 2008. aastal registreeriti maailmas üle 1600

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
58
pdf

Viirused

Varased geenid stimuleerivad rakukasvu, mis võimaldab viiruse genoomi replikatsiooni peremehe DNA polümeraasi poolt, kui rakud jagunevad. Viirus-indutseeritud rakkude arvukuse tõus põhjustab naha basaal- ja ogakihi (stratum spinosum) paksenemist. Basaalrakkude diferentseerudes põhjustavad erinevates nahakihtides ja –tüüpides ekspresseeritavad tuumafaktorid erinevate viirusegeenide transkriptsiooni. Hiliseid geene ekspresseeritakse ainult lõplikult diferentseerunud pealmises nahakihis, viirus pakitakse kokku tuumas. Kasutades naharakkude küpsemist, saab viirus naha pinnale ja eritatakse/irdub koos nahapinna surnud rakkudega. Patogenees. Infitseerivad ja paljunevad lameepiteelis, indutseerides epiteeli proliferatsiooni: nahas tüükad, limaskestadel genitaalsed, oraalsed, konjuktiivipapilloomid. Tüügas areneb viiruse poolt indutseeritud raku kasvu ja basaal-, granuloos- ja ogakihi paksenemise tõttu

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Nahahaigused

(erütromütsiin, fusidiinhape); Naha kuivuse ja sügelemise korral kasutatakse regulaarselt, ka siis, kui haigusilmingud ei ole väljendunud, pehmendavaid kreeme, eriti asteatootilise ekseemi korral. Ägeda põletiku korral peab raviga olema ettevaatlik: mida ägedam on protsess, seda leebem peab olema ravi. KAS NAKKAB? ekseemi puhul on tegemist nahaärritusega ­ olgu põhjus sisemine või välimine, kuid see ei ole nakkav. Ohatis - Herpes Huuleohatisele on iseloomulik sügelus, torkimistunne ja valu huulte piirkonnas, millele järgneb läbipaistvate vesivillide teke.Villid armistuvad ja paranevad iseenesest. Teatud aja möödudes villiline valulik lööve huultel enamasti kordub. Ohatise kordumist võivad esile kutsuda UV-kiirgus, palavikulised haigused, stress, traumad, kirurgilised protseduurid ning külmetamine. Haiguse tõsiseks tüsistuseks võib olla silmade kahjustus.

Iluteenindus
44 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Tööohutus ja töötervishoid piletid

Luu-lihaskonna vaevusteks võivad olla ka õnnetuse korral tekkivad ägedad traumad, näiteks luumurrud. Vaevatud on tavaliselt selg, kael, õlad ja käed, kuid mõnikord ka jalad. Mõned luu-lihaskonna vaevused (nt randmetunneli sündroom) on oma konkreetselt määratletud nähtude ja sümptomite tõttu spetsiifilised. Teised aga ei ole, sest nad tekitavad vaid valu või ebamugavust, kuid konkreetse vaevuse selged nähud puuduvad. Viirus ja selle omapära- Oma elutegevusega viirus sõna otseses mõttes mürgitabki organismi. Viirus eksisteerib ja paljuneb vaid meie organismi rakkude eluenergia toel ! Viirused on elusorganismide siseparasiidid. Viiruse mõju saame tunda tema paljunedes, kus ta hakkab erinevates kehaosades tekitama kõrvalekaldeid tavapärastes elutegevuse protsessides. · Nakkushaiguste kulg- Peiteperiood e. inkubatsiooniperiood on aeg, kus inimene on nakatunud haigustekitajatega, kuid haigustunnuseid veel ei ole, samas on aga teistele nakkusohtlik

Töökeskkond
80 allalaadimist
thumbnail
98
docx

Kogu keskkooli bioloogia konspekt

organismis komplekssete protsesside häireteta kujunemist (vitamiin A ja nägemine, vitamiin D ja luustumine, vitamiin C ja sidekudede terviklikkus, vitamiin B12 ja vereloome). Lahustuvus ­ rasvlahustuvad ( KADE Q, kunagi ka vitamiin F, aga tänapäeval loetakse asendamatuks rasvhappeks); vesilahustuvad B1-B15, vitamiin C, H, N, S, U. Hüpovitaminoos- vitamiinide osaleine puudus (vaegus), millega kaasnevad üldised meditsiinilised häired (väsimus, unisus, töövõimelangus, nõrgad lihasvalud, nakatumise sagenemine jne). Avitaminoon ­ vitamiini täielik puudus, kujuneb selgete kliiniliste tunnustega pöördumatu kahjustus, mis lõppeb süvenedes surmaga, vitamiin A puhul kuivsilmsus (pimedaks jäämine), hüpovitaminoosi puhul kanapimedus, vitamiin C avitaminoos on skorbuut. (surma põhjus on see, et verevarustus suureneb ja vereringe hakkab üle minema avatuks). Vitamiin D avitaminoos on rahhiit (koljulge kaob ca 2 aastaselt, koljuõmblused kasvavad kokku ca 18)

Bioloogia
202 allalaadimist
thumbnail
18
docx

Veterinaarne viroloogia

1. Virulentsus, virulentsust mõjutavad tegurid, virulentsuse hindamine Virulentsus on viiruse tõvestusvõime, patogeensuse aste, mis näitab patogeeni võimet tungida peremeeslooma, põhjustada haigusi.Virulentsus on patogeensuse mõõt. Organismi patogeensus ehk võime põhjustada haigust on määratud virulentsusfaktoritega. Hinnatakse katseloomade peal (hiired). Atenueeritud viirus - tõvestamisvõime on nõrgestatud (nt kultuuri lahjendamisega). Kui tõsine haigus tekib, sõltub viiruse nakatamisvõimest ja peremeeslooma resistentsusest. Virulentsust saab hinnata, kui tõsised kahjustused tekkisid, kus tekkisid. Sõltub doosist, viiruse geneetikast, sisenemisest organismi, peremeesorganismi faktoritest. LD50 – letaalne doos – 50% loomadest surevad. nt: 5 virioni, keskmiselt attenueeritud viirus 5000 virioni, kõrgelt attenueeritud viirus 1mln virioni.

Bioloogia
21 allalaadimist
thumbnail
148
docx

NEUROPSÜHHOLOOGIA

asjad võivad enne epilepsiat minna suuremaks või väiksemaks. midagi muuta. (kes see kontrollib??) Luul – inimene ikka väidab, et keegi käib tema toas, siis võtab asju või tahab mürgitada. Ei Korraldused, mis endalse ise anname , aktiveerub suplemetoorne prk. Aga kui väliselt, usu teisi üldse. siis on lateraalne prk aktiveerunud. TS KAHJUSTUS – parem poolkera – tajuda teiste inimeste emotsioonie, miimikat. Infot saab ta ka basaalganlionitest. Ainult B6 prk saab infot basaalganglionitest. Kui lastel,

Psühholoogia
258 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Viiruste mõjust inimesele

vahepealseteks arenguproduktideks viiruste ja bakterite vahel. Teine hüpotees toetub mõttele, et viirused said alguse peremeesraku DNAst või RNAst. Sellekohaselt omandasid plasmiiditaolised DNA või RNA molekulid kapsiidivalkude geenid ja said sellega võime liikuda rakust rakku. Kolmanda hüpoteesi kohaselt on viirused arenenud prebiootilistest isepaljunevatest RNA molekulidest. Valke kodeeriv mRNA omandas võime replitseeruda ja laenas kapsiidivalkude geenid ja tekkiski primitiivne viirus. (Alamäe jt 2000: 22,23) Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel kolmeks: DNA-viirused (nt herpes, adeno, papilloom), RNA-viirused (nt punetised, puukentsefaliit, lastehalvatus), DNA- ja RNA- viirused (nt HI, B-hepatiit) ja sarnased nakkuslikud geneetilised elemendid (satelliitviirused, viroidid, prionid). (Mäekask) Viiruse ehitus koosneb kolmest osast: genoom, kapsiid ja ümbris. Genoomis säilitavad nukleiinhapped pärilikku informatsiooni. Genoom koosneb replikatsioonigeenidest,

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
170
pdf

Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum

Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid

Bioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
48
odt

Veterinaar viroloogia eksamiks kordamine (piltidega)

SIGADE AAFRIKA KATK Põhjustaja: Asfarviridae Ikosaeedriline Asfivirus Lipiidse ümbrisega Sigade Aafrika katku viirus Genoom sisaldab kaheahelalist DNA-d Korjuses 2,5 kuud Replikatsioon toimub Väljaheites 5 kuud nakatunud raku tsütoplasmas Pinnases 6 kuud Viirus indutseerib komplementi siduvate-, pretsipiteerivate- ja

Veterinaarmeditsiin
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Tuulerõuged

lümfisõlmede suurenemist. Lööve on üldjuhul äärmiselt sügelev ja kohati kipitav, mis põhjustab ebamugavustunnet ning öiseid unehäireid. Praktiliselt kõik lapsed põevad tuulerõugeid enne 18-aastaseks saamist. Kõige vastuvõtlikumad on 5-9 aastased lapsed. Tuulerõugenakkus levib hingamisteede kaudu. Kui kodus on üks haigusjuhtum, siis haigestuvad teised vastuvõtlikud pereliikmed tavaliselt kahe nädala pärast kuni 90 %-lise tõenäosusega. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis valgete verelibledekaudu, põhjustades nahal löövet. Kuigi haigus paraneb, jääb viirus organismi elama. Ta jääb pesitsema seljaaju tagumistesse närvisõlmedesse ja võib isegi aastakümnete pärast puhkeda teistsuguse haigusena, milleks on vöötohatis. Kuidas tuulerõuged ära tunda? Tuulerõuged on nakkavad 1-2 päeva enne lööbe nahale ilmumisest kuni koorikute tekkimiseni 5 kuni 6 päeva jooksul punnide tekkest

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Pärilikud ja mittepärilikud haigused

13 Mittepärilikud haigused Mittepärilikud haigused on nakkushaigused. Nakkushaigusi e. viirusi saab kergemini läbipõdeda, kui on tehtud vaktsineerimine. Tuulerõuged Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka ­ Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede ­ monotsüütide ­ sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Sümptomid: Tuulerõugeviirus kuulub herpesviiruste hulka ­ Varicella-zoster-viirus, mis mõne aasta tagant põhjustab epideemiaid ehk järsku levikut. Organismi sattudes levib viirus kogu organismis spetsiaalsete vere valgeliblede ­ monotsüütide ­ sees, põhjustades nahal ja harvem ka limaskestadel löövet. Ravivõimalused:

Bioloogia
50 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Viirused

Viirused 1796-esimene vaktsineerimine. 1880-esitati haiguse ,,Idu teooria". 1885-esimene inimese vaktsineerimine marutõve vastu. Organism toodab viiruse vastu antikehi. Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse. Vaktsiin-surmasud või nõrgestatud viirus. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumitega. Elusorganismi tunnused-ehituses on valgud ja nukleiinhapped, evolutsioneeruvad, muteeruvad. Eluta objektid-puudub ainevahetus, ei paljune ilma peremeesrakuta, puudub rakuline ehitus. Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk visioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirus-bioloogiline objekt. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ained elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid.

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viirused

1. Geenid, mis mõjutavad peremeesraku elutegevust (programmeerivad viimase viirusosakesi tootma 2. Geenid, mis määravad ära viiruse nukleiinhappe sünteesi 3. Geenid, mis määravad ära viirusvalkude sünteesi Viiruste elutsükkel Esimesed etapid on kõikidel juhtudel ühised a) viiruse tungimine organismi b) viiruse kinnitumine sihtmärkrakule c) viiruse nukleiinhappe liikumine raku tuuma ja seostumine kromosoomidega DNA kujul (DNA viirus läheb otse, RNA viirusel tehakse RNAst DNA ja alles siis seostub) Järgnev jaguneb kaheks: 1. Lüütiline tsükkel, st rakus algab intensiivne viirusosakeste taastootmine, mõne aja pärast rakk sureb, laguneb ehk lüüsub ja vabanevad viirusosakesed nakatavad uusi rakke. a) äge - haigus areneb kiirelt, sellel on 2 väljundit: organism kas terveneb (täielikult või jääknähtude/tüsistustega) või sureb. Nt gripp, puukentsefaliit, marutõbi

Üldbioloogia
104 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

a. Äge ­ haigus areneb, kulgeb kiirelt. Kaks väljundit: organism kas terveneb või sureb (gripp, entsefaliit, marutõbi) b. Krooniline ­ Organismis pidevalt hukkub viirusnakkusega rakke, kuid uute rakkude teke suudab seda kompenseerida (AIDS) 2) Lüsogeenne tsükkel ­ Viiruse nukleiinhape on peremeesraku kromosoomides vaikivas olekus paljude rakupõlvkondade vältel. Koos rakkude paljunemisega levib ka viirus. Mingi sise- või välismuutuse korral viirus aktiveerub, läheb lüütilisse tsüklisse ja tekib haigus (I tüüpi herpes, papilloomi viirus) Inimese viirushaigused Nakatumine: 1) Piisknakkus (gripp) 2) Otsene kontakt (tuulerõuged, leetrid) 3) Biovedelikega (veri, sperma) 4) Toidu ja joogiga (reoviirused, adenoviirused) 5) Siirutajate vahendusel (puugid, marutõbised loomad) 6) Emalt lootele läbi platsenta (punetised) Organsüsteem:

Üldbioloogia
88 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Viirused ehk keemiliste ainete kogum

väiksemad ja lihtsama ehitusega kui bakterid. Nad koosnevad nukleiinhappest, mida ümbritseb valguline kest (Joonis 1). Viirused jaotatakse nukleiinhappe alusel DNA-viirusteks ja RNA- viirusteks. Viirused on erineva korrapärase kujuga. Palja silmaga on nad täiesti nähtavad, kui neid on üheskoos küllaldasel hulgal- võib olla mõni miljon miljonit neid. Sel juhul liituvad viirused tihedalt kokku, moodustades seejuures korrapäraseid geomeetrilisi ruumikujundeid. (Joonis 2) Kui viirus nakatub raku, võtab tema nukleiinhape üle rakustoimuvate keemiliste protsesside juhtimise. Rakku sunnitakse viirust paljundama ning selle käigus rakk sageli ise hävib. Viirused esinevad väljaspool rakke nakkuslike viirusosakestena. Viirustel pole absoluutselt mingeid vahendeid liikumiseks, aga ikkagi on ta üks liikuvamaid olendeid või aineid maal. Viirused rändavad mööda õhku, maad või vett. Nad rändavad lennukeid ja

Bioloogia
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun