Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline seos on ensüümkatalüüsil vitamiinidega?

Lõik failist

ENSÜÜMKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID
  • Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel.
    1. 1) Kolm mehhanismi:
    • kovalentne katalüüs
    • üldine happe-alus katalüüs
    • metalli-iooni katalüüs

    Kovalentse katalüüsi põhimõte:
    • Ensüüm ja substraat moodustuvad kovalentseid sidemeid ühes või mitmes reasktsiooniahela punktis.
    • Kovalentse sideme moodustumine E(ensüümi) ja S(substraadi) vahel tagab reaktsiooni kiiruse tõusu

    Näide : katalüüsita reaktsioon :
    BX+Y -> BY+X
    Kovalentne katalüüs:

    BX+Y+E-> E:B+Y+X-> E+BY+X


    Selle mõte on vähendada aktivatsiooni energiat reaktsioonil.
    Nukleofiilse katalüüsi puhul ensüümi mõni nukleofiilne tsenter( amiin , hüroksüül etc...) atakteerib substraadi elektrofiilset
  • Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid #1 Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid #2 Ensüümkatalüüsi keemilised mehhanismid #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 37 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Janka Õppematerjali autor
    Ensüümkatalüüsi kolm keemilist mehhanismi. Kovalentse katalüüsi põhimõte. Nukleofiilsed tsentrid ensüümides, side ensüümi ja substraadi vahel.Hape-alus katalüüsi põhimõte, „spetsiifiline” ja „üldine” hape-alus katalüüs.
    Seriinproteaasid - esindajad, „katalüütiline triaad” ja selle roll katalüüsis.Metalliioonide katalüütiline roll. Metalloensüümide ja metall-aktiveeritavate ensüümide mõisted.

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    48
    pdf

    Biokeemia I test

    AMINOHAPPED. PEPTIIDID 9 PRIMAARSTRUKTUUR. VALKUDE ISELOOMUSTUS JA BIOLOOGILINE ROLL 14 VALKUDE RUUMILISED STRUKTUURID 16 SISSEJUHATUS ENSÜMOLOOGIASSE 21 ENSÜÜMIKINEETIKA 25 ENSÜÜMIKATALÜÜSI KEEMILISED MEHHANISMID 30 KATALÜÜSI REGULATSIOON 34 MOLEKULAARMOOTORID 43 LIISI KINK 2 BIOKEEMIA test I I. BIOKEEMIA AINE

    Biokeemia
    thumbnail
    9
    pdf

    Biokeemia I testiks

    ka kõrvalahel sisaldada dissotseeruvaid rühmi (pKaR). pI ­ valgu isoelektriline punkt, mis iseloomustab tema elektrilisi omadusi. pI on selline keskkonna pH väärtus, mille juures valgu molekuli summarne laeng võrdub 0-ga . Kui pH=pI: laeng ,,0" ei liigu elektriväljas; kui pHpI laeng ,,-", liigub anoodile. 3. Aminohapete keemilised reaktsioonid. Üldreaktsioonid ­ karboksüül- ja aminorühmade reaktsioonid. Karboksüülrühmad moodustavad amiide ja estreid; aminorühmad moodustavad Schiff'i aluseid ja amiide. Unikaalsed reaktsioonid ­ külgahelate reaktsioonid. Aminohapete segude analüüsil kasutatakse järgmisi kromatograafilisi meetodeid: ioonvahetus-kromatograafia; kõrgsurve vedelik-kromatograafia (HPLC); gaaskromatograafia (GC). 4. Aminohapete stereokeemia

    Biokeemia
    thumbnail
    30
    docx

    Biokeemia Eksami kordamine

    Katalüüsi soodustavad faktorid. Miks ja kuidas saavutatakse ES kompleksi destabiliseerimine? Siirdeseisund ehk aktiveeritud vaheoleku moodustumine. Siirdeolek on ühendil lähteaine ja produkti vahepealne olek, ebastabiilne. (Kõrgeim punkt reaktsioonikoordinaadil). Katalüüs ­ aktiveeritud siirdeoleku stabiliseerimine. Katalüüsi toimumiseks on vajalik ­ energeetiline barjäär ES kompleksi ja siirdeseisundi kompleksi vahel peab olema väiksem kui barjäär S ja X vahel; Ensüüm peab siduma X tugevamini kui S või P. Katalüüsi soodustavad faktorid: 1)Lähedus ja orientatsioon 2) Entroopia vähenemine ES moodustamisel 3)ES destabiliseerimine ­ mida suurem ES energia, seda suurem kiirus; ES energia tõstmine antud EX energia korral tõstab katalüüsi kiirust. V. ENSÜÜMIKINEETIKA. (Õpik lk 81-88, 100-108) 1. Keemilise kineetika põhimõisted - reaktsiooni kiirus, kiiruskonstandid, reaktsiooni järk

    Biokeemia
    thumbnail
    34
    docx

    BIOKEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

    Globulaarsed valgud - Vahendavad rakufunktsioone. Globulaarseid valke on rohkem. Heeliksid ja lehed moodustavad põhistruktuuri. Sissepoole jäävad hüdrofoobsed aminohapped, välja polaarsed. Seespool olevad polaarsed ­NH ja C=O rühmad neutraliseeritakse paljude H - sidemetega. Valgu pind koosneb paljudest lingudest ja pööretest, mis ühendavad seespool olevaid heelikseid ja lehti. Pinnal olevad elemendid võivad interakteeruda väikeste molekulidega või valkudega. Sellel põhineb ka ensüüm - substraat interaktsioonid, rakkude signaalülekanne, immuunvastus. Kiudvalgud ehk fibrillaarsed valgud - Enamik polüpeptiidahelaist on peaaegu paralleelsed kiu teljega; Kiudvalgud on mehaaniliselt tugevad; Kiudvalgud on harilikult vesikeskkonnas lahustumatud; Bioloogiline roll on peamiselt struktuurne; Olulisemad esindajad:-keratiin, fibroiin, kollageen. Valgumoodulid ehk domeenid - kompaktselt kokku pakitud, kuid teineteisest polüpeptiidahela lõiguga eraldatud ala

    Biokeemia
    thumbnail
    30
    docx

    Biokeemia konspekt eksamiks

    Organ ­ struktuurseks/funktsionaalseks tervikuks ühendatud erinavte kudede kogum. Elundkond ­ ühiseks eesmärgiks ühendatud erinevate funkts. organid. Hulkrakne organism ­ kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend. Populatsioon ­ teatud levilas olevad samaliigliste isendite kogum Kooslus ­ teatud levilas elavad populatsioonide kogum Ökosüsteem ­ bioloogiline kooslus oma füüsikalises/keemikalises kk-s. Biosfäär ­ organismide poolt asustatud ala. RAKKUDES TOIMUVAD KEEMILISED REAKTSIOONID: · Funktsionaalsete rühmade ülekanne · Oksüdeerumine / redutseerumine · C-C sideme teke/katkemine · Funktsionaalsete rühmade ümberpaigutamine ühe või enama süsinikuaatomi pmber · Molekulide kondenseerumine H-O-C-N vahelised sidemed on kovalentsetest tugevaimad. (H-H; C-H; C-O; C-C tugevuse järjekorras). MITTEKOVALENTSED SIDEMED: · Van der Waalsi jõud ­ tekivad indutseeritud elektrilistest interaktsioonides

    Biokeemia
    thumbnail
    42
    doc

    Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused

    Ensümoloogia alused. Kordamisküsimused Ensüüm kui valk: valgu struktuur, aminohapped, mittekovalentsed interaktsioonid, vesilahused ja unikaalsed vee omadused. Valgu funktsioneerimise tagab tema struktuur. Ensüüm kui katalüsaator: keemiline reaktsioon, termodünaamika, kineetika, katalüüs, mehhanism, ensüümide kasutamine tööstuses. Ensüüm kui bioloogiline katalüsaator: sidustatud reaktsioonid, bioenergeetika, metabolism, regulatsioon, klassifikatsioon ja nomenklatuur. Ensüümid on organismide tööhobused. 1) Ensüümkatalüüsi põhimõisted ja printsiibid + Ensüümkatalüüsi peamised tunnus- jooned. · Ensüümkatalüüs põhineb rangelt füüsikalistel ja keemilistel vastasmõjudel. · Kõik ensüümid on evolutsioonilise arengu produktid ja kujunenud selliseks, nagu me

    Ensümoloogia alused
    thumbnail
    66
    docx

    Ensümoloogia

    Tuletis on tan . on funktsioonile antud punktis tõmmatud puutuja (sirgjoon) tõusunurga tan. Avaldub kui, Hetkkiirus väheneb antud näites, sest substraati jääb vähemaks. Punase joone tõus on algkiirus, rohelise joone tõus on hetkkiirus 30 min järel, sinise joone tõus on hetkkiirus 1 h järel. Kiirus tee endale hästi selgeks!! Ensüümid mõjutavad reaktsiooni kiirust ainult, ei saa panna midagi tekkima, kui seda ei ole, siis pole, ensüüm ei aita sellisel juhul! 1 Reaktsiooni skeem aA+bBuU+rR. Suured tähed ained ja väikesed stöhhiomeetria kordajad. Biokeemias enamasti need 1 ehk 1 molekul ühes reaktsiooni tsüklis. Pärisuund vasakult paremale, vastasuund paremalt vasakule. v(päri)=reaktsiooni skeem+massitoimeseadus, seega vpärivõrdeline[A]a[B]b, vpäri=kpäri[A]a[B]b. Vaata edasi massitoimeseaduse juurest! vvastas=kvastas[U]u[R]r

    Bioloogia
    thumbnail
    24
    docx

    Biokeemia I kordamisküsimuste vastused

    kolmvesiniksidet C RNA koostises esinevad samad lämmastikalused välja arvatud see, et üks pürimidiin T on asendatud teise pürimidiiniga, uratsiil (U). 13.(109) Kas DNA esineb eukarüootses rakus reeglina ühe või kaheahelalise molekulina? DNAkaheahelalise molekulina, RNAüheahelalisena 14.(110) Miks toimub DNA ahela süntees alati 5´otsast 3`otsa suunas? (sama küsimus ka RNA kohta). Replikatsiooni läbi viiv ensüüm DNA (või RNA) polümeraas saab nukleotiide liita vaid 3'C külge. Seega jääb DNA/RNA "ülemisse" otsa nukleotiid vaba 5'OHrühmaga ja reaktsiooni saabki nimetada 5'3' suunaliseks. 15.(111) Millise sideme kaudu on ühendatud nukleotiidijäägid DNA ahelas? a) fosfodiesterside Nukleotiid ­ lämmastikalus + suhkur + monofosfaat Nokleotiidid on ühendatud lineaarseks polümeeriks nukleiinhappeks 3'5' fosfodiestersidemega 16

    Biokeemia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun