geneetika. Antud uuringuga on üritatud leida vastust sellele küsimusele. Kui on võimalik saada vastust sellele kompleksele küsimusele, siis võibolla on võimalik ka leida lahendus ning teha korrektset ennetustööd, mis kannaks ka vilja. Antud töös keskseteks uurimisküsimusteks olid: ümbritsev keskkond ja selle suhe kriminaalse käitumisega; pärilikkus ja selle suhe kriminaalsekäitumisega; inimeste arvamus kriminaalse käitumise põhjustajatest ning ennetustöö tegemise võimalustest. Töö eesmärgiks on: Uurida inimese kriminaalse käitumise vallandajaid. Uuringu valimisse kuulusid inimesed vanuses 15 kuni 50+ eluaastat 4 Töö kuulub kriminaalpsühholoogia valdkonda Töös on püstitatud järgmised hüpoteesid: keskkonna rolli peetakse kriminaalse käitumise kujunemisel olulisemaks; pärilikkuse rolli vägivaldse käitumise vallandjana alahinnatakse;
SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,
haarab kogu elanikkonda ja on suunatud eelkõige neile, kes uimasteid veel ei tarvita. Hetkeseis: Alates 1997. aastast on ennetustegevust rahastatud põhiliselt "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riiklik programm 1997-2007" raames, lisaks on olnud ühekordsed rahvusvahelised ja eraalgatuslikud tegevused. Alates 1999. aastast on "Alkoholismi ja narkomaania ennetamise riikliku programmi 1997-2007" raames toimunud noorte algatatud ja noortele suunatud ennetusprojektide toetamine, s.h ennetustöö kohalikes omavalitsustes, üldharidus- ja erikoolides. Kooliti erineb uimastiennetustegevus, tuginedes oluliselt juhtkonna ja õpetajate initsiatiivile. Ennetusprojektide toetamise eesmärgiks on olnud noorte teadlikkuse tõstmine sõltuvusprobleemidest, suurem kaasatus ennetustegevuses, ennetustegevuskavade ja koostööplaanide koostamine ning ennetustöö võrgustiku arendamine. Lähtudes rahastustaotlusi esitanud organisatsiooni liigist, on jätkuvalt arvuliselt kõige rohkem
Arengupsühholoogia 1.Sissejuhatus Arengupsühholoogia sai iseseisva distsipliinina (ehk teadusena) alguse 19. sajandil, 1882. aastal. Üldine algus on seotud Darwini evolutsiooniteooriaga, kuid see ei pannud veel teaduslikku alust. Täpsemalt kujunes lääne ühiskonnas teaduslik arengupsühholoogia pärast tööstusrevolutsiooni, sest tekkis vajadus uurida lapseiga. Euroopas oli arengupsühholoogia rajajaks William Stern (1871-1938) Saksa psühholoog, kes viis läbi uurimusi laste kõnest, tuntuim teos ,,Psychologie der früher Kindheit" (1914); USA-s oli tuntuim arengupsühholoogia rajaja G. Stanley Hall (1846-1934) tegi laboris katseid laste taju, mälu ja õppimise kohta. Miks on vajadus uurida arengut? Vajaduse arengu uurimise järele tingivad sageli sotsiaalsed ja majanduslikud muutused. Tööstusrevolutsiooni tulemusena tekkis vajadus uurida lapseiga. Teismeea uurimise vajadus tekkis nt siis kui lääne ühiskon
sajandi alguses, esimesed tõlked saksa keelest. 1918-1940 puudus Eestis sotsiaalpedagoogika teoreetiline baas. Nõukogude ajal sellist mõistet ei kasutatud ja see valdkond hääbus. Termin tuli uuesti kasutusse 90ndatel. Hämäläineni sotsiaalpedagoogika definitsioon: Sotsiaalpedagoogika on eraldiseisev distsipliin, mille eesmärgiks on sotsiaalsete probleemide pedagoogiline lahendamine ja leevendamine ning võrdse stardikapitali andmine. Oluline on ka ennetustöö, et probleemi üldse ei tekikski. Sotsiaalpedagoogika pakub sotsiaalsete probleemide tekkele ja dünaamikale teoreetilise raamistuse ja tõlgenduse ning loob strateegiaid nende pidurdamiseks ja leevendamiseks. Sotsiaalpedagoogikat on defineeritud ka kui õpetamissuhet, milles täiskasvanu (sotsiaalpedagoog) võtab vanemale sarnase rolli. Teadusalana omab sotsiaalpedagoogika põhimõisteid, uurimisobjekte, probleeme, kasutab teaduslikke uurimismeetodeid jne
KRIMINOLOOGIA TÄISKONSPEKT Kriminoloogia koht teadusharude süsteemis. Kriminoloogiliste teooriate süstematiseerimine. Kriminoloogia põhimõisted Esituskeel märkide, sümbolite, mõistete süsteem, mille abil ja mille kaudu esitatakse antud teaduse väited, tõestused ja järeldused. On levinud arusaam, et keele matematiseerituse aste väljendab seda, kas tegu on teadusega või mitte. Ühiskonnateadused aga uurivad kvalitatiivselt, mitte kvantitatiivselt. Uurimisobjekt on inimene tema ühiskondliku olemise eri vormides ja ilmingutes, seega peab olema ka keel mitmemõõtmeline, nt sõnas ,,kuritegu" põimub vähemalt kolm dimensiooni: materiaalne (tegu kui nähtus), aksioloogiline (teatavast väärtusest lähtuv hinnang teole), formaal-juriidiline (tegu kui karistatav). Kriminoloogias on teaduskeel siiski alles algusfaasis Kriminoloogia kui teaduse seosed teiste teadustega (kriminaalõigusteadus, sotsiaalteadused, hingeteadused) Kuriteo ja kurjategijate vast
Kui verejooksu ei ole, ei ole ka HIV-i leviku ohtu. Mõned HIV-i nakatumise ohud on registreeritud, kui perekond on kokku puutunud HIVI-i kandja verega. HIV-i alast haritust vajaksid kindlasti ka erikoolide lapsed. 2000. a. toimus Eestis suur HIV-sse nakatumise tõus Ida-Viru süstivate narkomaanide hulka jõudis HIV. Ja kui seni oli meil uute nakatunute arv umbes 10 juhtu aastas, siis tõusis see üle 1400. Edaspidi on vaikselt vähenenud, praegu vist umbes 600 kandis. Põhiline ennetustöö on süstalde ja kondoomide jagamine. Parandatakse teadmisi HIV-i levikuteedest. HIV-i levikuteedest nähtub, et riskitegurid on riskiv seksuaalkäitumine ja narkomaania. Eesti seksuaaltervise liit on koolides läbi viinud koolitusi ja koolitanud ka terviseõpetuse õpetajaid. Koolitusel on olnud informeeriv osa ja praktiline osa hoiakute kujundamiseks ja oskuste arendamiseks. Sama asja teinud ka AIDS-i ennetuskeskus. Praegu on kahjuks masskoolituse maht vähenenud. Koolituse tegijaid on teisigi
Viire Sepp Andekusest ja andekatest lastest Tartu 2010 Toimetanud Kairit Henno Kaane kujundanud Maarja Roosi Küljendanud Kairi Kullasepp Autoriõigus: AS Atlex ja autorid, 2010 Kõik õigused kaitstud. Igasugune autoriõigusega kaitstud materjali ebaseaduslik paljundamine ja levitamine toob kaasa seaduses ette nähtud vastutuse. Käsikirja valmimist on toetanud Euroopa Liit ja Euroopa Sotsiaalfond AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 [email protected] www.atlex.ee ISBN: 978-9949-441-73-0 Sisukord 3 Sisukord Eessõna 5 Mis on andekus 7 Intelligentsus ja erivõimed 14 Kuidas andekad lapsed mõtlevad 25 Andekus ja loovus 31 Motivatsioon 40 Eesmärgi ja tasu mõju motivatsioonile
Kõik kommentaarid