Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Enneaegse lapse õendusplaan (0)

1 HALB
Punktid

Lõik failist

Negatiivne kaaluiive, mis on tingitud enneaegsest sünnist ning imemise oskuse puudumisest ning väljendub kaalulanguses.
Kaal ei lange enam ja hakkab tasapisi tõusma 1. elunädala lõpuks
Tagada piisav energiarikas toit
Jälgida kaalu
Kaal ei lange enam 1 . elunädala lõpuks
06.10.14
Infektsioonioht, mis on tingitud kanüülis ning nasogastraalsondis, mis väljendub võimalikus infektsiooni tekkes
Infektsiooni ei teki haiglas viibitud aja jooksul
Jälgida kanüüli ja sondi ümbrust
Vahetada kanüüli iga 3 päeva tagant ning sondi iga nädal
Infektsiooni ei teki haiglas oldud aja jooksul 06.10.14
Ema ärevus ning rahutus, mis on tingitud teadmatuses tuleviku suhtes ning väljendub hirmus /mures.
Ema teadlikus suureneb ning ärevusfoon hakkab langema 1. haiglas viibitud nädala jooksul
Selgitada emale lapse seisundit ning teavitada teda tulevikus tekkivate võimalike terviseprobleemide suhtes
Nõustada ja rahustada ema
Ema teadlikus on tõusnud ning ta on rahulikum 06.10.14
Ebapiisav gaasivahetus , mis on tingitud hapnikupuudusest ning väljendub hingamisseiskuses. (10 sek )
Lapse gaasivahetus on normaliseerunud 4. Elupäevaks ning apnoed enam ei esine 1. elunädala lõpuks
• ninaneelu aspireerimine
• asendi muutmine
• rahustamine
sekreedi vedeldamine
• sissehingatavas õhus hapniku
kontsentratsiooni tõstmine
• hingamissageduse mõõtmine
• inhalatsiooni tegemine
Lapse hapnikuvajadus on tagatud, apnoe on taandnud.06.10.14
Seedeelundite puudulik areng, mis on tingitud enneaegsusest ning väljendub rooja peetumises 24 tunni jooksul ja puhitunud kõhus.
Laps roojab korrapäraselt ning puhitus taandub 12 tunni möödudes
diureesi mõõtmine
• gaasitoruga kõhugaaside
väljutamine,
• klistiiri tegemine, lapse kaalumine
• mähkmete kaalumine
• toidu jäägi kontrollimine
toitmine
• rooja hindamine
Laps roojab 12 tunni jooksul, puhitus taandub. 06.10.14
Ikterus , mis on tingitud bilirubiini normi piiride ületamises ning väljendub naha kollasuses.
Ikterus taandub 1. elunädala lõpuks
Fototeraapia
Jälgida naha seisundit ning muutusi
Ikterus on taandunud 1. elunädala lõpuks
06.10.14
Kehatemperatuuri langus , mis on tingitud ebapiisavast termoregulatsioonist ning väljendub alanenud kehatemperatuuris (36.1).
Kehatemperatuur normaliseerub 12 tunni jooksul (36.7)
kehatemperatuuri mõõtmine
• kuvöösi temperatuuri tõstmine
soojendamine
• kuvöösi õhuniiskuse
reguleerimine
Kehatemperatuur on normaliseerunud 36.7 kraadini. 06.10.14
Imemisrefleksi puudus, mis on tingitud enneaegsuses ning väljendub suutmatuses iseseisvalt rinnast toituda.
Laps hakkab iseseisvalt imema 2. elunädala lõpuks.
Imetamisnõustamine
Aktiveerida lapse imemisreflekse
Panna võimalikult tihti rinnale
Laps imeb iseseisvalt rinnast 2. Elunädala lõpuks. 06.10.14

Enneaegse lapse õendusplaan #1 Enneaegse lapse õendusplaan #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-04-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karin R. Õppematerjali autor
enneaegse lapse õendusplaan (probleemid, tegevused)

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
54
docx

LASTEHAIGUSED

hemorraagia. ● Epilepsia, tserebraalparalüüs, vaimne mahajäämus Milles seisnevad EA hingamisprobleemid? · RDS – respiratoorne distress-sündroom – hingamishäirete sündroom · Progresseeruv hingamispuudulikkus · Kopsude ebaküpsus Mis on RDS? Respiratoorne distress-sündroom ehk hingamishäirete sündroom. See on sünni järgselt tekkiv äge hingamispuudulikkus, mille põhjusteks on enamasti enneaegse lapse ebaküps kops ja surfaktandi puudulikkus. RDS on kõige sagedasem haigusseisund enneaegsetel vastsündinutel. Sünni järgselt on näha, et laps teeb hingamiseks tugevat tööd või ei jõua üldse hingata. Tekivad rindkere ja kõhulihaste sissetõmbed, oigamine, ninatiibade liikumine. Jume muutub sinakaks, tekib vaht huultele. Kaasnevad südame/vereringe ja närvisüsteemi häired. Mida enneaegsem on laps, seda kiiremini hingamispuudulikkus avaldub ja lapse jõud raugeb. 22.-25

Meditsiin
thumbnail
60
docx

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine

Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakond Laste intubeerimine ja ekstubeerimine ning sellest tulenev õendusabi laste lasteintensiivravi osakonnas KOKKUVÕTE Antud diplomitöös käsitleti õe ülesandeid lasteintensiivravi osakonnas laste intubeerimisel, ekstubeerimisel ja intubeeritud laste õendusabis. Uurimistöö eesmärgiks oli kirjeldada õe rolli lapse intubeerimisel, intubeeritud lapse õendusabis ja ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas. Diplomitööd koostades püstitati järgmised uurimisküsimused: milline on õe roll lapse intubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas?, milline on õe roll intubeeritud lapse õendusabis lasteintensiivravi osakonnas? ja milline on õe roll lapse ekstubeerimisel lasteintensiivravi osakonnas? Käsitleti õe rolli lapse intubeerimisel ja intubeerimise ettevalmistamisel lasteintensiivravi osakonnas

Õenduse alused
thumbnail
67
doc

Terve naine

TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

Inimese õpetus
thumbnail
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi
thumbnail
524
doc

Arengupsühholoogia

Mängu ajaloost...................................................................................................157 Mängu tähendus.................................................................................................159 Täiskasvanute osa mängus.................................................................................160 Mängu areng.......................................................................................................161 Lapse joonistused...............................................................................................162 Isiksuse areng –......................................................................................................162 Isikupära kinnistumine.......................................................................................163 Oidipaalne etapp.................................................................................................164 Minapilt..

Arengupsühholoogia
thumbnail
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun