50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-05-28
Kuupäev, millal dokument üles laeti
15 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
martake112
Õppematerjali autor
lisakapitali koguda. Rääkides elukestva õppe arendamisest ning vaadates trende, kus vanemate kui 25aastaste tudengite hulk kasvab, on igal juhul ratsionaalne täismahu nõuet langetada näiteks 75- 80%-le ehk siis 22-24 punktini. Tagamaks seejuures aga paremat kvaliteeti, oleks mõistlik lisada kvantiteedinõudele ka kvaliteedikriteerium, näiteks keskmine hinne vähemalt 3,8. Kuna eelnõu järgi oleks õpe maksumaksja kulul vaid eestikeelsel õppekaval (koos mõningaste eranditega), peame enne seaduse jõustamist selgeks tegema erandite võimalused ning läbi kaaluma selle muudatuse mõjud. Kas ei või juhtuda näiteks seda, et üliõpilased, kes maksumaksja poolt makstava õppe latti ei ületa, suunduvad otse ingliskeelsele õppele või hoopis mõnda muusse riiki? Lävendite tekkimisel on tarvis üle vaadata praegune riigieksamite süsteem. Kui ülikooli hakatakse võtma ühtsete sisseastumiskatsete alusel, siis kas riigieksamite süsteemi enam sellisel kujul üldse tarvis läheb
SIIRI PAURSON MILLEKS MULLE KÕRGHARIDUS? Hariduseta siin ilmas kahjuks ei saa. Nii muutub ühiskond siin ilmas aina nõudlikumaks oma haridusnõudega. Ammu aega tagasi oli ühiskonnas palju inimesi, kes olid vaid põhiharidusega ja elasid ka ära. Nüüdseks oleme jõudnud nii kaugele, et isegi kutsekeskharidusest ei piisa. Leian, et hetkel pole kõige õigem hetk öelda, et miks mulle kõrgharidus. Sellele küsimusele oleks ilmselt parem ja lihtsam vastata nii kolme aasta pärast, kui olen lõpetanud bakalaureuse. Pärast on alati kergem hinnangut anda. Kuid juba aastaid on mõlkunud mu peas mõtte, et pean kindlasti minema ülikooli. Kasvõi seetõttu, et saaksin tunda enda üle uhkust. Aga enda heaolu siin on õige väiksem asjaolu. Suurem määraja selle küsimuse juures on aga see, et kas mingit muud varianti peale kõrghariduse ka on? Minu arvates ei ole. Juba peale keskhariduse omandamist, peab midagi edasi tegema. Siis on variant, kas tulla kõrgko
Endast rääkides tunnetan end töötamas just maapiirkonnas ka pärast kõrgkooli lõpetamist. Kuhu edasi välismaale? Globaliseeruvas ühiskonnas on kogu maailm kõrgharidusega noortele avatud. Silmaringi avardamine tuleb alati kasuks. Pole oluline kas seda tehakse läbi õppimise või välismaal tööl käies. Noori meelitavad välismaale erinevad kultuurid, meelelahutus, vaatamisväärsused ning uued rahvusvahelised tutvused. ,,Asjaolu, et meilt läheb rohkem tudengeid, kui meile tuleb, pole mitte konkurentsivõime näitaja, vaid meeldetuletus, et ühemiljonilise rahva keeles õpetamine pole lihtsalt atraktiivne vaid ingliskeelse õppega riigid on maailmas positiivse tudengibilansiga. [---] Tõsi, me kõrghariduses on palju probleeme ning mõnigi asi mitte ainult võiks saada, vaid ka peaks saama palju paremaks. Samas, põhiosas pole probleemid veel sugugi nii suured, et otsuste langetamine oleks vältimatu, ega nii traagilised, nagu näidata püütakse
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole l
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Kõrgharidus - tasuta või tasuline? Kava Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Teema: tasulise ja tasuta kõrghariduse plussid ja miinused. Võimalikud lahendused kõrgharidussüsteemi muutmiseks. Ideed: Viimasel ajal on meedias palju räägitud tasulise ja tasuta hariduse vajalikkusest. Riigil pole tasuta hariduse finantseerimiseks piisavalt raha, seega tuleb olemasolevat haridussüsteemi muuta. Kuid selleks on palju erinevaid võimalusi ja siiani pole leitud ühtegi sellist, mis kõigile sobiks. Tooksin välja tasuta ja tasulise hariduse positiivsed ja negatiivsed küljed, samuti arutleksin võimalike variantide üle, kuidas saaks haridussüsteemi reformida. Kirjatöö eesmärgid: Kaaluda erinevaid variante(tasuta ja tasuline haridus, kõrgharidusmaks), mõelda kõige optimaals
Magistiõppeprogrammidesse kandideerimisel on vajalik bakalaureusekraad, mis vastab kõrgetele akadeemilistele standarditele. Kõigilt programmidesse kandideerjatelt nõutakse TOEFEL`i või analoogse rahvusvahelise keeletestiga tõestatud inglise keele oskust. (Õppimisvõimalused tudengitele Taani kõrgharidussüsteemis, 2015) Taanis saab õppida ka rahvaülikoolis. Taolist hariduse varianti kasutavad tänapäeval noored pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisse astumist. Paljud koolid on avatud nii välismaalasele kui ka taanlastele.Noored veedavad tavaliselt rahvaülikoolis kas pool aastat või terve õppeaasta. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppimise ajal elatakse kooli territooriumil. Rahvaülikoolides pakutavad ained on väga erinevad: muusika, kunst, keeleõpe, ajalugu, sport, intellektuaalsed kursused nagu religioon, filosoofia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud ainetele
tulla. Sajaprotsendilise õppekoormuse kõrvalt (praegustest õppuritest suudab seda täita 25 protsenti) aga eriti tööl ei käi. Vajaduspõhist õppetoetust hakkavad saama ainult 30 ainepunkti kogujad ja need tudengid, kes on pärit perest, kus sissetulek iga liikme kohta on väiksem kui 280 eurot kuus. Vallaline või lapseta üliõpilane arvatakse oma vanemate leibkonda kuni 24 eluaastani. (Allik, J.2013) Uurisin siia teema juurde veel pisut ka Hiina haridussüsteemi (keskendudes pigem siis teemakohaselt kõrgharidusele): Et elanikkonnale haridus tagada on Hiinas laiuv ja mitmekesine haridussüsteem. Seal on eelkoolid, lasteajad, koolid pimedatele ja kurtidele, ettevalmistuskoolid, põhikoolid, teisejärgu koolid (kus on koos noorte ja vanemate keskkool, teisejärgu põllumajandus- ja kutsekoolid, tavaline teisejärgu kool, õpetajate kool, tehnikakool ja kutsekool) ja
muutumatu. Me valisime struktureeritud lähenemise vältimaks meie võimalikust kogenematusest tulenavaid segadusi. Intervjuu oli näost näkku, me ei filminud. Koos kõrgharidusreformi põhipunktide tutvustusega võttis intervjuu aega umbes pool tundi. Kuna võtsime inimesed eraldi ette, ei pidanud me neile leidma ühist aega, saime minna sügavuti. Kuna tegemist on üsna teadmisinõudva teemaga, pidasime õigeks enne intervjuud tutvustada intervjueeritavale kõrgharidusreformi põhipunkte. Selgitasime intervjuu käiku ja kinnitasime nende anonüümsuse. Küsimuste koostamisel lähtusime sellest, et alustada kaugemalt ja üldisemast, liikudes iga küsimusega asja ivale lähemale, jõudes lõpuks probleemi tegeliku tuumani. Valimi koostamisel pidas meie grupp olulisimaks määrajaks seda, kas inimene on tasulisel või tasuta kohal, et saaksime arvamusi mõlemalt poolt seda kujuteldavat piiri, mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid