Natalja Läänemets, õe põhiõpe, I kursus. Õpivajadused, ootused ja õpieesmärgid seoses enesejuhtimise ainekursusega, mida ma olen oma ,,Kodutöös 39. kalendrinädalaks" ära märkinud on järgmised: oskuse analüüsida ja hinnata ennast õppijana omandamist; õppimist mõjutavate tegurite tundmaõppimist; õppimise protsessis enesejuhtimise oskuse nippide omandamist; õpimotivatsiooni taseme tõstmise kriteeriumite tundma õppimist. Antud ainekursus on kasulik minu jaoks seetõttu, et selle raames saan ma uut informatsiooni enda kui isiksuse kohta, samuti omandan uusi tehnikaid ning praktilist kogemust teiste inimeste ja eelkõige kaasõpilaste sisemaailma paremaks tundma õppimiseks/kinnistamiseks. Ainekursuse lõpus soovin ma teada saada, kuidas püstitada õpivajadustest lähtuvaid eesmärke ja mooduseid nende saavutamiseks, erinevaid motivatsiooniliike, samuti osata hinnata enda õpimotivatsiooni, analüüsida ja hinnata ennast õppijana
Elika Šaškina O17-01 Kodutöö planeerimise ja ajakasutuse seminariks Analüüsisin „Ennastjuhtiv õppija ja õpiprotsess“ faili ning hetkel olen enda arvates huvitatud õppija. Õpivajadused: 1) Õppida paremini kuulama 2) Kasutada aega mõistlikumalt 3) Osaleda seminarides ja loengutes Ootused: 1) Õpetaja on huvitava jutuga 2) Saan teada uusi ajakasutuse tehnikaid 3) Teha rühmatöid Õpieesmärgid: 1) Mitte puududa – see õpieesmärk sobib kokku ainekavas oleva õpiväljunditega, kus
Väljundipõhine õppekava – õppekavatüüp, milles kõige olulisemad on õppekava lõpuks õppijate omandatavad õpiväljundid (teadmised, oskused ja hoiakud). Kõik õppekava elemendid (õppesisu, maht, õppemeetodid, hindamine) tuletatakse õpiväljunditest. Väljundipõhises õppekavas hinna- takse seda, kuidas õppijad on õpiväljundid omandanud. Kõik õppekavad, sh täienduskoolituse õp- pekavad, on tänapäeval väljundipõhise õppekava tüüpi, st lähtuvad õppija õppimise tulemusest. Kompetentsus (ehk pädevus) – inimese suutlikkus edukalt täita elus või tööl vajalikke ülesandeid (funktsioone) ning selleks vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud (ehk kompetentsid). Kutsestandard – dokument, milles kirjeldatakse kutsetegevust ning teataval kutsel tegutsemiseks vajalikku kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit.
ÕPPEMEETODID TÄISKASVANUKOOLITUSES JA NENDE MÕJU ÕPPIMISELE Enesejuhitud õpiprojekt Lende Saluvee EKL-1kõ Eesmärk: Uurida milliseid õppemeetodeid kasutatakse täiskasvanukoolituses. Õpieesmärgid: 1. Uute teadmiste omandamine. 2. Enda silmaringi laiendamine. 3. Erinevate õppemeetodite olemusest tulenevate mõjude mõistmine õppimise tulemusele. 4. Enda kui õppija analüüsimine. Sissejuhatus. Meetod on lähenemis-, tegutsemis- või uurimisviis, mis on korrastatud, otstarbekohane (suunatud kindlate taotluste realiseerimisele) ja plaanipärane (kindlale kavale tuginev). Ühesõnaga on meetod läbiproovitud tee millegi juurde jõudmiseks. Kõige enam eksitakse meetodi rakendamisel kõige rohkem täpsuses ja järjekindluses. Mistahes õppemeetodi tulemuslikuks rakendamiseks on vajalik vähemalt viie eelduseolemasolu:
Õppimine on muutus mille tulemusena me hakkame midagi teisiti mõtlema, tegema, mitte tegema jne. Muutus vb olla käitumises, teadmistes, suhtumises (emotsioonid). Ennastjuhtivaks õppijaks kujunemine algab eneseanalüüsist, st sa ei vaja enam õpetaja, vanema utsitamist, juhid ise enese õppimist, huvi ja tahtmist õppida, mõtled läbi oma pos ja neg. Püstita vaheeesmärke, et saavutada pos elamus. Kuidas toimub õppimine? Esimeses faasis (Kognitiivne faas) identifitseerib õppija oskuse võtmekomponendid ja loob kujutluspildi selle kohta, kuidas toimub oskuse rakendamine tegevuses. St õppur teab, millised on oskuse alakomponendid, kuid ei oska neid kokku panna. Teises faasis (Omandamise faas) seotakse tükid kokku tuginedes harjutamisele/praktiseerimisele ja tagasisidele, et omandada kõige efektiivsemad ja mõjusamad kombinatsioonid. Siin toimub veel aktiivne mõttetegevus (kuidas on kõige õigem osadest tervikut moodustada). Kolmandasse faasi
Keele omandamise tingimused Õppijal peab olema piisavalt: 1) võimalusi õpitavat keelt kuulda/kuulata 2) võimalusi selles keeles oma mõtteid avaldada 3) motivatsiooni neid võimalusi kasutada ja õpetaja tuge Kolme esimest neist peetakse kohustuslikeks tingimusteks, viimast aga soovituslikuks. Kui keelekeskkonda ei ole, tuleb see klassis luua. Üks võimalus on keeletunni läbiviimine õpitavas keeles. Sama oluline on õppija keeleoskuse tasemele vastavate tekstide lugemine. Teine võimalus õpitava keelega kokkupuudet suurendada on teatud ainete või aineosade õpetamine selles keeles. Keelte erinev raskus Esimene võõrkeel on õppijale oluliselt raskem, pärast esimese võõrkeele omandamist hakkavad aga toimima teistsugused protsessid ja uurimused näitavad, et eri võõrkeelte omandamise kiirus võib erineda mitu korda. Üheks võõrkeele lihtsuse või keerukuse näitajaks on õpitava keele
(2) Õpitulemus ei pruugi avalduda vahetult peale õppimist, nagu see on omane õppimisilmingutele, mis on seletatavad biheivioristlike õppimisseaduspärasustega. Kuid sarnaselt operantsele tingimisele kujunevad ka mudelõppe puhul S – R seosed, mis rakenduvad automaatselt. Eduootuse tähenduses: Õppimist suunavad (edu)ootused, mis on oma olemuselt tunnetuslikud ehk kognitiivsed protsessid. SKT puhul muudab tasustus käitumist vaid siis, kui õppija teab, millist käitumist tasustatakse. Eduootuseta ei jäeta ka meelde (ei õpita). Ootust võib pidada taustuseks või ka neg. tasustuseks (ebaedu tähenduses), kui tõmmata paralleele biheiviorismiga, kuid selle erinevusega, et seos reageeringu ja tasustuse vahel ei ole vahetu ega automaatne. Vastsikuse mõjutuse tähenduses: Erinevalt biheiviorismist rõhutab SKT personaalsete faktorite nagu (edu)ootuse, keskkonna ja käitumise vastastikust toimet
Personalijuhtimine 2013 Konkurentsivõime eeldab innovatsiooni, ettevõtlikkust, kooperatsioonivõimet, paindlikkust, transparentsust. Võitlus turuosa eest muutub võitluseks ajude eest. Bill Gates: "Kõige tähtsam asi, mida ma teen, on heade inimeste töölevõtmine" I ORGANISATSIOONI ARENDAV FUNKTSIOON II PERSONALITÖÖ FUNKTSIOON III SIDUV FUNKTSIOON Kaasaegsed trendid Inimressurss loob organisatsiooni peamise konkurentsieelise keskendudes intellektuaalsele ja sotsiaalsele kapitalile, see tähendab: Inimeste võimete avastamisele ja rakendamisele; Karjääri kavandamisele; Suhtevõrgustike ja sotsiaalse keskkonna mõjude juhtimisele; Organisatsioonilise keskkonna kujundamisele. Inimkapitali juhtimine (Human Capital Management) Lisa
Kõik kommentaarid