Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #1 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #2 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #3 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #4 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #5 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #6 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #7 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #8 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #9 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #10 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #11 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #12 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #13 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #14 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #15 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #16 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #17 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #18 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #19 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #20 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #21 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #22 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #23 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #24 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #25 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #26 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #27 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #28 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #29 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #30 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #31 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #32 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #33 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #34 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #35 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #36 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #37 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #38 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #39 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #40 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #41 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #42 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #43 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #44 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #45 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #46 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #47 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #48 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #49 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #50 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #51 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #52 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #53 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #54 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #55 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #56 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #57 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #58 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #59 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #60 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #61 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #62 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #63 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #64 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #65 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #66 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #67 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #68 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #69 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #70 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #71 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #72 Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt #73
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 73 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 96 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor pubekas Õppematerjali autor
Pantud kõik ühte faili kokku, parandatud vigu, lisatud sisukord ja konverteeritud pdf vormingusse.

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
11
doc

Materjali keemia ja füüsika

1. Mis on aine? Aine on osake, mis omab massi ja mahtu 2. Mis on materjal? Materjal on aine, mille töötlemisel (kasutamisel) ei toimu keemilisi muutusi 3. Mis määraab ära aine omadused? Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). 4. Defineerida materjaliteaduse mõiste? 5. Defineerida materjalide tehnoloogia mõiste? 6. Mis on materjali struktuur? 7. Materjali struktuuri erinevad astmed? 8. Mis on materjali omadus? 9. Materjalide klassifikatsiooni alused? Klassifikatsioon toimub alati mingi kindla tunnuse alusel, sama ainet võib klassifitseerida eri tunnuste järgi, s.t. aine võib olla eri tunnustega ja kuuluda samaaegselt erinevatesse klassidesse 10. Mis on metallid? 11. Metallide üldiseloomustus? 12. Mis on sulamid? 13. Mis on komposiidid?- lihtne kombinatsioon mitmest eri tüüpi sidemetüübist. 14. Kom

Füüsika
thumbnail
9
doc

Eksami piletid (materjali füüsika ja keemia)

1 1.Defineeriga aine mõiste? Maeeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Mis on magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis. Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärutsed on (-1)-(+1) ka null. 3.Millised jõud valitsevad erinimielistel laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud. 4.Mis määrab är koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12 5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris? KA=8 6.Kuidas arvutada planaarset aatomitehedust? FI(pi)=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas)/(suuna pikk

Füüsika
thumbnail
18
doc

Eksami piletid

1. pilet 1.Aine - mateeria vorm, mida iseloomustab nullist erinev seisumass ja suhteline stabiilsus. Koosneb ühe või mitme keemilise elemendi aatomitest. 2.Magnetkvantarv ja selle lubatud väärtused? Määrab üksikute orbiitide orientatsiooni ruumis.Tema mõju elektroni energiale on väike. Lubatud väärtused on(- 1) -- (+1)ka null.3.Millised jõud valitsevad erinimeliselt laetud ioonide vahel ioonilise sideme tekkel? Kulonilised tõmbejõud, mille aluseks on ühe iooni tuuma mõju teise iooni elektronpilvele ja vastupidi. Kui aga ioonid lähenevad teineteisele sellisele kaugusele, kus nende elektronpilved hakkavad kattuma, siis ilmnevad nende kahe iooni vahel tugevad tõukejõud .4.Mis määrab ära koordinatsiooniarvu metallilise sideme juhul? On määratud geomeetriliste tingimustega, väärtuselt 8-12.5.Koordinatsiooniarv RTK struktuuris=8. 6.Kuidas arvutada planaarset aatomtihedust? tih=(aatomite arv, määratletud pikkusel antud pindalas) /suuna pikkus) 7. Allotroopia? Pal

Materjali füüsika ja keemia
thumbnail
37
docx

Materjaliteadus

Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (joonis 2- 17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kritallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev (joonis 2-18). 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (nt. Mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahu kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist joonis 2-19. Nii saadakse nt suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia on nähtus , kus monokristalli omadused eri suundades on erinevad. See on seotud osakes

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
32
docx

Materjaliteaduse üldaluste eksamiküsimused vastustega 2013

Eksamiküsimused 2013 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4), antud joon 2- 19 ja 2-20 Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne) (joon 2-17). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli tõmbamise skeem sulandist on joonisel 2-19. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri.

Materjaliõpetus
thumbnail
24
docx

Materjaliteaduse üldalused eksamiküsimused

Eksamiküsimused 2015 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meetri. Anisotroopia

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
22
rtf

Materjaliteaduse üldalused 2012 kevad

Eksamiküsimused 2012 KYP0040 Materjaliteaduse üldalused 1. Polükristalsed, monokristalsed ja amorfsed materjalid (2.4) 1) Valdav osa tahkeid aineid on polükristalse ehitusega, nad koosnevad suurest hulgast väikestest korrapäratult orienteeritud kristallidest. Tekib, kui kristallide kasv algab korraga paljudes kohtades (tavaliselt lisandid, kolloidosakesed jne). Üksikute terade pinnal muutub kristallvõre orientatsioon. Kui kristallisatsioon algab vormi pinnalt, on orientatsioon veidi erinev. 2) Monokristall on tahke keha, kus aatomite korrapärane paiknemine jätkub kogu keha ulatuses, st on üksainus suur kristall. Looduslikud monokristallid (näiteks mäekristall) on tavaliselt korrapärase hulktahuka kujulised. Tehnilistel eesmärkidel kasvatatakse monokristalle kunstlikult. Monokristalli on ka oma kindel tõmbamise skeem sulandist. Nii saadakse näiteks suuri pooljuhtmaterjalide monokristalle läbimõõduga kuni 40 cm ja pikkusega üle meet

Materjaliteaduse üldalused
thumbnail
5
doc

Keemiline side ja aine ehitus

KEEMILINE SIDE JA AINE EHITUS RAUDVARA I. Keemilise sideme põhjendus Üksikud aatomid on ebapüsivad, see tähendab neil on kõrge energia. Seepärast liituvad nad teiste aineosakestega, minnes üle püsivamasse ehk madalama energiaga olekusse. Seega, sideme moodustumisel vabaneb (eraldub) energiat ning süsteemi energia väheneb ehk süsteemi enda energia muut on negatiivne: H<0. Reaktsioone, milles energiat eraldub, nimetatakse eksotermilisteks. Niisiis on ühinemisreaktsioonid, nt Zn + S à ZnS, ka pigem eksotermilised. Kui aga side lõhkuda ja tekivad üksikud aatomid, minnakse üle ebapüsivamasse kõrgema energiaga olekusse. Selle jaoks ehk sideme lõhkumiseks on vaja energiat kulutada: energia neeldub. Selliseid protsesse nimetatakse endotermilisteks ja et süsteemi enda energia muutub juurdeantava arvelt suuremaks, on H>0. See on iseloomulik pigem lagunemisreaktsioonidele, nt Cu(OH)2 à CuO + H2O

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun