Eneseväärikus (3)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Eneseväärikus

Sama lugu on ka haigete inimestega- enesevääritud inimesed kipuvad defektidega inimesi alahindama, arvates, et nemad pole sama head, targad jms. Üldiselt on eneseväärikusega seotud teemad siiski väga keerulised. Tihti ollakse kurjad ja õelad, et saavutada oma tahtmist- taolisi inimesi nimetatakse eneseväärituteks inimesteks, sest nemad ei ei austa oma kaaskodanikke. Selle põhjal on seega ka võmalik aru saada ja ära tunda isikut, kel puudub eneseväärikus. Eneseväärikat inimest ei mõjuta teiste arvamused- tal on oma kindlad põhimõtted ja alustalad millele toetuda. Ta jääb oma mõtetele ja ideedele truuks hoolimata lahkhelidest, mis võivad tekkida erinevate inimeste arvamustest. Kui juhtub, et oma aususe ja põhimõtete tõttu jätab üks seltskond inimese kõrvale, ei jookse eneseväärikas inimene looma võltssõprussuhteid, sest ta teab, et alati leidub samasuguseid inimesi. Eneseväärikad inimesed on igas

Kirjandus

52

docx

Õigus ja eetika: Aristoteles. Nikomachose eetika

LOOMUTÄIUS ON: - vahepealne - seadumus - on meist sõltuv - on vabatahtlik Loomutäiusest lähtuvad teod on üllad ja tehtud ülluse pärast. Kõik, mis lähtub loomutäiusest on nauditav ja kannatusest vaba.  IV RAAMAT: „Loomutäiuste olemused“ ● Loomutäius ja raha: lahkemeelsus ja suurejoonelisus ning nende vastandid (raiskamine, ihnsameelsus, kitsidus). ● Loomutäius ja kuulsus: suur eneseväärikus, enesealandamine, auahnus ● Loomutäius ja viha: leebus, äkkviha, kurjaloomulisus. ● Loomutäius suhtlemises: sõbralikkus, tõejärgimine, teravmeelsus, viisakus. Lahkemeelsus on seotud andmisega „Lahkemeelset inimest ei kiideta sõjaasjades ega seal, kus kiidetakse tasakaalukat, samuti ka mitte kohtuotsuste puhul, vaid varade andmisel ja võtmisel, eriti just andmise suhtes“. Vara on see mis on mõõdetav rahas. „Raiskamine ja ihnsameelsus näitavad, et varadega

Õigus ja eetika

27

doc

Euroopa ideede ajaloo eksam 2012

Kordamisküsimused FLAJ.07.198 Euroopa ideede ajalugu Metodoloogilised küsimused 1. Tekstuaalne ja kontekstuaalne meetod ideedeajaloo uurimisel Ideedeajalool on kaks traditsioonilist suunda või meetodit, kaks kõike mõjukamat koolkonda. Neid eristab see, et nende lähenemisnurk ideedeajaloole (metodoloogilises mõttes) oli erinev. Kanooniline ehk tekstuaalne meetod(A.Lovejoy ja tema koolkons) ­ Tekstuaalne meetod tekkis kõigepealt ja seda võib lugeda ideedeajaloo kui distsipliini alguspunktiks. Selle meetodi loomise juures mängis olulist rolli A.Lovejoy (19. saj). Lovejoy väitis, et kõik mõtlejad ajaloos lahendavad põhimõtteliselt samu universaalseid probleeme. Ideed on tsüklilised, st samad ideed käivad ringi ratast ja tulevad välja uues ajaloolises situatsioonis. Uued teooriad tekivad vaid vanade "ühikideede" ümberkombineerimisel.'ühikideede' uurimiseks peab lugema teksti ja see on piisav ­ kõik, mis on mõtlejate ideede kohta võimalik teada saada on lei

Euroopa ideede ajalugu

58

doc

Personali juhtimine ja organisatsiooni käitumine

SISUKORD I. ORGANISATSIOONIKÄITUMINE...........................................2 1.1. Organisatsioonikäitumine..................................................................................2 Eksamiülesanne 1. ...................................................................................................5 II. INDIVIID.................................................................................. 6 2.1. Individuaalsus ja isikus......................................................................................6 Eksamiülesanne 2.....................................................................................................8 2.2. Taju...................................................................................................................... 8 Eksamiülesanne 3...................................................................................................13 Eksamiülesanne 4....................................................................

Majandus

72

docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu

82

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

Suhtlemispsühholoogia konspekt SP On interdistsiplinaarne valdkond hõlmates teemasid mitmetest suundadest: - Sotsiaalpsühholoogiast (peamine!), Arengupsühholoogiast, Sotsioloogiast , Kultuuripsühholoogiast, Kliinilisest psühholoogiast, Kommunikatsiooniteooriast, Antropoloogiast, juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob su

Suhtlemispsühholoogia

70

docx

Arengupsühholoogia

 Normaalne sümbioos 2.-5.elukuu  Laps hakkab kiindumust välja näitama; tunneb, et on hoidjaga üks ja sama inimene; mina-tunne on kadunud; esimene kiindumus teisesse inimesse; naeratamine tähendab, et tunneb oma hoidja (ema) ära; lapsele jääb meelde, kes ja kuidas teda hoidis - lapse vajadusele (nutule) tuleb kohe reageerida; sellest kujuneb eneseväärikus, mis täiskasvanueas tagab selle, et inimene oskab oma vajadusi rahulikult teostada; põhiturvalisus; kui vajaduste rahuldamine võtab aega, siis esimesed agressiivsed ilmingud toimuvad juba 6.eluaastal; toimub arusaam oma kehast; kujutlus oma kehast paneb mina-pildile aluse; laps kujutab, et ta valitseb oma hoidjat; laps kaldub mõistma kõiki asju positiivselt ja eemaldub negatiivsest; teatav sümbioos on 2

Psühholoogia

19

docx

FILOSOOFIA

1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas? Millise teadmise tüübi kohta käib sofia ­ tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese sõnade kohaselt on olemas kolme tüüpi teadmisi: · Loov ehk poeetiline teadmine- võimaldab materiaalselt midagi ära teha. · Praktiline ehk eetiline teadmine- et õiglaselt ja õnnelikult elada. · Teoreetiline ehk filosoofiline teadmine- teadmine, mida on vaja iseenda pärast. Sõna sofia käib teoreetilise teadmise tüübi juurde, sest tarkus on midagi, mida on vaja iseendale. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Tarkus- teadmine jumalikest ja inimlikest asjadest ehk siis teadmine taevalikest, mis jaguneb kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alu

Eetika

Kommentaarid (3)