Minu probleemid Edasilükkamatus ehk Tähtsus, olulisus minu Eesmärk kui kiire on selle Summa jaoks asjaga 1. 2. 3. 4. Õppimise puhul on raskusi järge pidada kodutööde esitamise tähtaegadega. Pole 10 8 18 ühtset süsteemi, mis kõik vajalikud tegemata tööd kajastaks
5. Külastada võimalikult paljusid ülikooli üritusi ja olla ise aktiivne, et laiendada enda tutvusringkonda. Hoida sidemeid ka varasemate tuttavate/sõpradega. 6. Liituda mõne üliõpilasorganisatsiooniga kogemuste saamiseks. 7. Jätta maha suitsetamine, et hoida kokku raha ja säästa tervist. 8. Õppida enda vaba aega produktiivsemalt kasutama ja paremini planeerima, et saaksin kõigi vajalike tegevustega õigeks ajaks valmis. MINU EESMÄRGID EESMÄRK TÄHTSUS EDASILÜKKAMATUS SUMMA 1. Läbida esimene kursus kesmise 9 10 19 hindega 4.0 või kõrgem. 2. Käia nädalas vähemalt 3 korda 7 2 9 trennis ja jälgida enda toitumist ning seeläbi saavutada õppeaasta lõpuks kehakaaluks vähemalt 72 kilogrammi. 3. Panna jooksvalt kõrvale 6 10 16 piisavalt raha, et sõita 2012. aasta juunis Poolas toimuvatele
mõru meelt, on ärkamine sattunud kõige sügavama une faasile. Võib järeldada, et parim aeg ärkamiseks oleks esimene faas. Kahjuks on raske ette ennustada, millisesse faasi ärkamiseaeg jääb. Erinevates eluetappides on unevajadus varieeruv. Imikud magavad umbes 16-18 tundi, noorukid 8-10 tundi, täiskasvanud 7-8 tundi (lapseootel naised tavaliselt kauem) ja kuna vananedes unevajadus väheneb, magavad nemad 6 või vähem tundi. Küllaltki irooniline just siis, kui pidev töö, pere kasvatamine ja kõik need kohustused, mis varasemas elus röövisid nii palju aega, on otsas, ei kasuta eakad inimesed üle jäänud aega sugugi magamiseks. Just siis, kui neil on see võimalus! Selle asemel, et varahommikul õndsalt magada, millest nooremad inimesed alati unistavad, koovad nemad sokke või pesevad pesu. Kummaline, kas pole? Unekestust võivad mõjutada ka sellised tegurid nagu pärilikkus (hilinenud või
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond AXBO ÄRATUSKELL turundusplaan Koostajad: Sisukord Tallinn 2010 Kokkuvõte............................................................................................................ 3 Ettevõtte üldandmed........................................................................................... 4 Äriideestik............................................................................................................ 4 Turu analüüs........................................................................................................5 Turusituatsioon ja arengutendentsid..................................................................................... 5 Turunduskeskkonna analüüs.............................................................................5 Makrokeskkond ehk kaugkeskkond .................
Samas on inimeste vajadused väga erinevad, sõltudes soost, vanusest, eluviisist, ainevahetuse eripäradest ja paljudest muudest teguritest. Kui inimene sööb rohkem kui tema organism vajab, ladestub toidust saadav liigne energia rasvkoena ning kehakaal hakkab tasapisi tõusma (2: 86). Inimese toitevajaduse määrab: · põhiainevahetuse käive (nooruki organismis 2000-3000 kilokalorit päevas) · liikumisaktiivsus · iga, sugu · töö iseloom · organismi erinevad seisundid (haigus, rasedus jm.) (2: 86). 3.1 Päevane toidukordade jaotus Üldjuhul ei mõjuta päevane toidu tarbimise sagedus kehamassi, kui energia tarbimine ei ületa selle kulu. Allolev tabel (vt tabel 1) illustreerib soovitatavat päevastest toidukordadest saadavat energiat (4: 51). Tabel 1 Soovitatav päevane toidukordadest saadav energia jaotus (14) Hommikusöök 20-25%
või orgaanilist faktorit ning vastavalt sellele diagnoosida: 1) mitteorgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret 2) orgaanilist uneärkveloleku rütmihäiret. Orgaanilised une-ärkveloleku rütmihäired: 1) "jet lag" sündroom ,,jet lag" on seotud siirdumisega ühest ajavööndist teise, mille tulemuseks on vastuolu väljakujunenud bioloogilise ööpäevarütmi ja uue väliselt peale surutud rütmi vahel 2) muutuva ajagraafikuga töö -Muutuva ajagraafikuga töö, mis hõlmab ka uneaega, võib olulisel määral kahjustada füsioloogilisi protsesse, mis osalevad une-ärkveloleku tsükli regulatsioonis. Tulemuseks võivad olla insomnia tüüpi unehäired 3) hilinenud une sündroom kaasasündinud eripära, kus inimene uinub 2-4 tundi hiljem tavapärasest uneajast 4) varajase une sündroom saabub 2-4 tundi varem tavalisest uneajast
Patsient liigub iseseisvalt, vahepeal kasutab keppi. Tasakaaluhäireid ei esine. Hinnang lamatiste tekkeriskile: Bradeni skaala järgi 16 palli. Madal risk. 4.5 Uni/puhkus Patsiendi hinnang une ja puhkusele: Patsient magab päevas umbes 8 tundi. Läheb magama tavaliselt 23.00 ning ärkab hommikul 7 paiku. Patsient tarvitab unerohtu peaaegu iga õhtu. Kui unerohtu ei tarvita, siis magab halvasti. Patsiendil probleemid uinumisega ja öösiti ärkab üles. Uinutitega magab hästi, hommikul puhanud ja pärast magamist valmis päevasteks toimetusteks. Unenäod olemas, aga mitte iga öö. Enne magamist tulutab tuba. Võõras kohas magab ka uinutitega. 4.6 Taju/tunnetamine Nägemine ning kuulmine eakohased. Patsient kasutab lugemisprille, ei kasuta 10 kuulmisaparaati
Tartu Tervishoiu Kõrgkool Õe õppekava Egne Juudas, Merelle Paart, Kätrin Pärn KÕRGVERERÕHKTÕBE PÕDEVA HAIGE ÕENDUS Iseseisev töö Õppejõud: Marit Kiljako Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 SISUKORD 1. SITUATSIOONI KIRJELDUS .............................................................................................. 2 2. SEISUNDI HINDAMINE ...................................................................................................... 4 3. ÕENDUSPLAAN .....................................
Kõik kommentaarid