Enesehinnang Mis On Enesehinnang Enesehinnang peegeldab üldist arvamust, mis meil endast on, ning seda, kui kõrgelt me ennast kui inimest hindame ja kui väärtuslikuks peame end inimesena Madal Enesehinnang · Madal enesehinnang ei luba probleemile suunatud toimetulekut kasutada, sest alati püütakse kohaneda ja vaikselt ära kannatada. See aga tähendab, et kasutusel on ainult. Oma emotsionaalsetele seisunditele suunatud toimetulek Ülikõrge Enesehinnang · saavutusvajadus tähendab, et inimese jaoks on tähtis saavutada midagi erakordset ja väljapaistvat. Kogu oma elu suunab ta eesmärgini jõudmiseks. Teel sinna tekib aga loomulikult hulgakaupa takistusi. Ja
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Turismi õppetool Chaty Uibopuu TT-11 Enesehinnang. Hoiakud Referaat õppeaines ,,Suhtlemispsühholoogia" Juhendaja õpetaja Viibeke Turba Väimela 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS Tuntud Ameerika psühholoog ja filosoof William James on öelnud: ,, Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetest põhjustest, mis meis rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada." Enesehinnang on hinnang meist endist, mis on kujunenud kas lapsena või siis on see muutunud täiskasvanu eas. On olemas kolme sorti hinnanguid endast: madal, kõrge, ülikõrge. Seoses enesehinnanguga, kujunevad välja ka meie hoiakud. Referaadis räägin lahti mis on enesehinnang, milline on madala, kõrge ja ülikõrge
Mõistke ja suurendage enesehinnangut Halval päeval, kui me hindame end madalalt ja meid on haaranud negatiivsete tunnete pööris, näeme enda ümber maailma, kus kõik teised on meist targemad, saavad kõigega hakkama, omavad suurepäraseid suhteid, saavad stressist jagu. Tegelikult pole maailm selline, see vaid tundub meile nii, kui me ei oma asjade üle kontrolli. Enesehinnangu probleemidega võitlevad kõik inimesed, ka need, kes jätavad enesekindla mulje. Paistab, et meie enesehinnang on pideva tähelepanu all. See võib hirmsa kiirusega liikuda üles ja alla. Kas see tuleb teile tuttav ette? Ärge muretsege, me kõik töötame enesehinnangu kallal. Me peame seda tegema, sest meid ei õpetatud lapsepõlves uskuma iseenda seesmisi väärtusi, ja seepärast peame seda nüüd tegema. Meie enesehinnang on nagu ilus, kuid õrn lill. Selleks, et kasvada ja kaitstud olla, vajab see pidevat toitmist ja hoolitsust.
võrreldes kujundada enesehinnangut. Hinnang aga iseenesest eeldab teatud võrdlusmaterjali olemasolu, sest hinnang antakse enamasti millegi-kellegi suhtes. Tõsi, Robinson võib vägagi murelikuks muutuda, kui tema jahipidamised järjekindlalt äparduvad nõnda et nälg muutub reaalseks ohuks. Läbikukkunud jahiretkede tõttu võib tal lõpuks enesest kujuneda ka arvamus kui kehvast kütist, aga see hinnang on midagi muud kui enesehinnang, millest räägitakse sotsiaalses kontekstis. Enesehinnang, nii nagu seda valdavalt mõistetakse, on eelkõige sotsiaalse olemusega - tegu on enesele hinnangu andmisega, mis sisuliselt seisneb enese võrdlemises teiste inimestega. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad.
1 Enesehinnang Enesehinnang on üldine enesetunne, mida igaüks meist endaga kaasas kannab ja mis ei sõltu objektiivsetset põhjustest, mis meie rahulolu või rahulolematust võivad mõjutada (William James, The principles of psycholoy, 1890). Süstemaatilise enesehinnangu uurimise aluseks peetakse W.James'i klassikalist teost "Psühholoogia printsiibid", kus ta muu hulgas tõdes, et inimesele on loomuomane pidev püüdlemine võimalikult positiivse enesesse suhtumise ja seesmise rahulolu saavutamise poole. Vaatamata tuhandetele avaldatud uurimstöödele ei ole temaatika sugugi ammendatud ning uurijate hulgas puudub siiani kõikehõlmav üksmeel enesehinnangu
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..............
KAAGEVERE GÜMNAASIUM 7. klass Tõnu Tõukemõnu ENESEHINNANG JA KÄITUMINE Referaat Juhendaja H.Gaza Sektor Kaagevere 2009 SISUKORD Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Enesehinnang ja käitumine 3-6 1.1. Enesehinnang 3-4 1.2. Käitumine 4-6 2. Enesehinnangu kujunemine 6-7 2.1. Peretüüp ja enesehinnang 6-7 3. Uuringud enesehinnangust 7-8 Kokkuvõte 9 Lisa 9 Kasutatud materjalid 10 2 SISSEJUHATUS Otsustasin kirjutada referaadi sellest, mis on enesehinnang ja kuidas see mõjutab käitumist. Esimene peatükk räägib üldiselt, mis on enesehinnang ja mis käitumine. Teine peatükk sellest, kuidas
MAINORI KÕRGKOOL ______________ Instituut _________________ eriala Nimi ENESEHINNANG JA SELLE MÕJU KÄITUMISELE Ainetöö Juhendaja: ___________ Enesehinnang ja selle mõju käitumisele Õppekeskus 2010 2 Enesehinnang ja selle mõju käitumisele SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. ENESEHINNANGU TEOREETILISI KÄSITLUSI..............................................................5 1.1. Eneseteadvuse empiiriline uurimine .....................................
tähendab kõrgemat enesehinnangut. Kokkusobimatus Kokkusobivus tegelik mina ideaalne mina tegelik mina ideaalne mina (ei kattu) (kattuvad) Vanemad annavad tingimusi lapse Tingimusteta positiivne suhtumine. aktsepteerimiseks- oled poiss kui teed seda ja seda! (nt tööd) Kui tegelik mina ja ideaalne mina ei lange kokku on enesehinnang negatiivne. Kui tegelik mina ja ideaalne mina langevad kokku on esesehinnang positiivne. Kolmas võimalus vaadata minade paljusust: Oleviku mina Mineviku mina Tuleviku mina (Kõik eelnev oli võimalikest minadest). Lapsel on oleviku mina, tekib kõrvale mineviku mina, seostab end minevikuga ja siis tekib alles tuleviku mina. Privaatne ja avalik mina (Johari aken- Joseph & Harry 1955) (Neli erinevat varianti, kuidas mina käsitleda) Avatud ala pime ala
Uurimistöö Koostaja: Riine Tiirik Klass: 10B Juhendaja: Kaja Puck Kuressaare 2009 Sissejuhatus Enesehinnang on ettekujutus iseendast, mina-pilt, enesekindlus, endaga toimetulek, enese aktsepteerimine, sotsiaalsetes suhetes toimetulek, eneseväärikus, endast lugupidamine-need on vaid mõned enesehinnangut peegeldavad omadused. Enesehinnang tekkib ja muutub läbi elu, kuid selle põhiväärtused pannakse paika lapseeas. Kuigi erinevad elusündmused ja kogemused võivad seda muuta ja kohandada, on esimesed hinnangud enesele äärmiselt tugevad. Lapse enese identiteet areneb läbi kuuluvuse tunde, võimu-ja kontrollitaju, oskuste ja moraalsete arusaamade. Seda kujundab ka tagasiside tema jaoks olulistelt inimestelt- perelt, sõpradelt, õpetajatelt, rühma- ja klassikaaslastelt
Siia kuuluvad inimese eneseväärikus ja positiivsed või negatiivsed tuunded iseenda suhtes. Enesehinnang võib olla madal, paras ja kõrge. Madala enesehinnanguga inimesed võivad olla aravõitu ega julge saavutada ja küsida seda, mida nad tahaksid. Paraja enesehinnanguga inimesed on sõbralikud, tahavad saavutada, taluvad kriitikat hästi. Kõrge enesehinnanguga inimesed on kõrgete nõudmistega, sageli rahulolematud ja enesekesksed. Haavatavust põhjustavatest teguritest Mingisuguse enesehinnangu, minapildi "muretseb" enesele inimühiskonnas iga indiviid. Missuguseks inimese enesehinnang ja minapilt kujunevad - seda tingivad juba inimliku mitmekesisusega seotud tegurid, eelkõige isiksusesse ja sotsiaalsetesse suhetesse puutuvad. Isiksuseomadused ja (antud inimese) sotsiaalsed suhted seletavad ära ka selle, miks mõned inimesed ei lase end heidutada pidevatest ebaõnnestumistest, vaid lähevad ikka edasi, ning
psühholoogilise aparatuuri abil, Ki tegevus on määratud instrutksioonidega ja Ki teab, millega on tegemist. Eesmärk on modelleerida psüühilise tegevuse mõnda külge. - Loomulik eksperiment Ki ei tea, et toimub eksperiment, toimub Ki-le loomulikes tingimustes. - Psühholoogia eksperimendi piirid: - Eksperimenti ei saa kasutada juhul kui on vähimgi kahtlus, et eksperiment võiks mõjuda KI-le halvasti või koguni ohtlik a.la enesehinnang langeb. - Eksperimendist tulenevad järeldused võivad olla muundunud, kuna eksperimendi situatsioon on ääretult ebaloomulik - Eksperimendi tulemused võivad oluliselt sõltuda Ki motivatsioonist, psüühilisest seisundist (väsimus, stress, rõõm jms), eskperimentaatori käitumisest (kärsitus jms), Ki somaatilisest seisundist (peavalu, nohu jms) 2) Vaatlus On tunnetusmeetod, mille käigus ei mõjutata uuritava nähtuse kulgu
KK12-PE2 PSÜHHOLOOGILISED OHUTEGURID Referaat Tallinn 2012 Erik Püvi Psühholoogilised ohutegurid SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................1 1. EMOTSIONAALSED NÕUDED TÖÖL........................................................................2 2. ENESEHINNANG...........................................................................................................3 2.1. ENESEHINNANGU KOMPONENDID.....................................................................4 2.2. ENESEHINNANGU FAKTORID...............................................................................4 3. JUHTIMISE KVALITEET..............................................................................................6 4. TÖÖSTRESS...........................................
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus ja Kaubanduse osakond Liis Kikas MADAL ENESEHINNANG referaat Juhendaja: Kaire Välba Tartus 2009 1 SISUKORD SISSEJUHATUS ..................................................................................... 3 1. ENESEHINNAG ................................................................................. 4 1.1. Eneseginnagu kujunemine ................................................................ 5 2. MADAL ENESEHINNAG.............
kool Nartsissistlik isiksusehäire Referaat Koostaja: nimi klass Juhendaja: õpetaja Tallinn 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.........................................................................................3 2. Nartsissism ja kõrge enesehinnang...........................................................4 3. Ei hooli teiste tunnetest...........................................................................5 4. Idee ning psühhoanalüütilised seisukohad..................................................6 5. Nartsissistliku hälbe tunnused..................................................................7 6. Psühhopaatia......................................................................................11 7. Ravimeetodid...............
20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest. Teatavad mina kontseptsiooni osad on selgelt positiivsed (näiteks “edukas”), samas teised äratavad meis negatiivseid tundeid (näiteks “ebaõnnestunud”).
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1. Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel
·mitteosalusvaatlus ·osalusvaatlus ·problee m tule muste interpreteeri mine kultuurilised kontekstid · Case study 3. Diskursuse analüüs üksteisele öeldatav ja selle väljendamine (Lalljee & Widdico m be 1989) 1. Kõne vali mite hanki mine 2. Analüüs 4. Dokumentide analüüs 5. Küsitlused ·Personaalsed, aruanded, introspektsioon ·Paberil (anke et) ·Küsimuste o madused 6. Andmeanalüüs ·Korrelatiivsed ja põhjuslikud seosesd: ·Staatus tervis, eluiga ·Kõrge enesehinnang akadee miline edukus · Glasgow hauasam maste uuring ( Carroll, S mith, Bennett, 1994) Korrelatsioon · Positiivne/ Negatiivne /Puudub · Kesk miste erinevuse statistiline olulisus · Korrelatiivsete seoste täpsustamine, faktorite välistamine, ajaline järgnevus · Valimi näitajad esinduslikkus · 1200 juhuvaliku esindajat kindlustavad 95 % tõenäosusega vea alla 3 % · mitteesinduslikud vali mid · Eksperi ment Sõltumatu muutuja faktor, mida uurija manipuleerib
· Igal inimesel kehtivad amneesialiigid, mida peetakse normaalseks (3): o Lapsepõlve amneesia ei mäleta enda elu enne 3. eluaastat o Unenägude amneesia ei mäleta unenägusid, eriti pika unestaadiumi omasid o Kaitsev amneesia ei mäleta jubedaid hetki hästi, detailselt V loeng Emotsioonid · Emotsioon inimese poolt läbielatud suhtumine maailma ja iseendaga. o Emotsioonide väljendavad inimese rahulolu ja rahulolematust oma käitumise, tegevuse, teiste inimeste ja toimuvate sündmuste suhtes. o Emotsioonid tekivad inimese vajaduste rahuldamise või rahuldamatuse korral inimese reageeringuna ümbritsevas keskkonnas toimuvale. · Tundmused on inimese subjektiivne suhtumine tegelikkusesse ja iseendassse. o Positiivsed tundmused rahulolu, rõõm, õnnetunne, tänulikkus, austus, õrnus, vaimustus, uhkus jne.
keskpunkti ning üle elada piinlikke hetki. See peegeldub kõnes, kehakeeles, madalas enesehinnangus, läbikukkumise tundes, aga ka haiglases enesejälgimises ja tahtelise aktiivsuse nõrgenemises. Eriti selgesti väljendub häbelikkus lastel võõraste inimestega suhtlemisel, kes varjavad näo kätega, püüavad peitu pugeda, keeravad pilgu kõrvale. Häbelikkus kui iseloomujoon kujuneb enamasti välja noorukieas, kui inimese identiteet hägustub ning tema enesehinnang lööb kõikuma. Terav emotsionaalne ebastabiilsus ajendab siis paljusid noori otsima lähisuhteid, mille loomist paraku seesama häbelikus takistab( Krimi naisi jahtima). Häbelikkuse alaliigid · Autistlik häbelikkus seondub grupis isoleeritusega, omaettehoidmisega, põgenemisega teiste hinnangute eest · Pseudoskisoidne häbelikkus ei avaldu heade tuttavate ja sõprade ringis. Siia
Enesehinnang on inimese hinnang oma väärtusele, see mõjutab inimeste valikuid tegevuste ja tööde valikuid. Organisatsioonikäitumise aspekt ist oluline: põhimõtteliselt näitab see, kui hästi inimene end organisatsioonis tunneb, siin annab küllalt palju juhtidel ise ära teha. On selge, et kõrge enesehinnanguga inimene on enesekindlam (.... Mõjub veenvamalt, saavutab ,,eksperdistaatuse" seetõttu veidi kiiremini) · Positiivne enesehinnang tähendab tavaliselt, et inimene tunneb end organisatsioonis hästi, see parandab inimese motivatsiooni, vähendab stressi, vähendab töölt ära oldud aega jne Suurendab usku enesetõhususse (NB! Vestlustel kandidaatidele hea tunde loomise olulisus, uue töötaja sisseelamisprotsessi toetamine) · Negatiivne enesehinnang võib tekitada neg suhtumist, vähendada inimese hinnangul tema väärtust, usku oma enesetõhususse
5.4 Millest stressikogemus sõltub? 5.5 Isiksus ja stress 5.6 Stressi tagajärjed 5.7 Stressiga toimetulek 6. Isiksus ja testid 6.1 Isiksus 6.2 Psühhoanalüütilised teooriad 6.3 Tunnusjoonte teooriad 6.4 Kognitiiv- käitumuslikud teooriad 6.5 Humanistlikud teooriad 6.6 Isiksusetestid 7. Psühhopatoloogia ja psühhoteraapia 7.1 Psühhopatoloogia 7.2 Psühhoteraapia 8. Inimese mina ja lähisuhted 8.1 Minakontseptsioon ja enesehinnang 8.2 Hoiakud 8.3 Armastus Kokkuvõte Infoallikad Sissejuhatus Järgnevas referaadis räägin ma paljudel gümnaasiumi õppekavasse kuuluvatel psühholoogia teemadel. Alustan ma mõtlemise ja keelega, kirjeldan mõtlemist kui protsessi, loovust, keelt ja loomade keelt. Mõtlemisena käsitletakse kogu seda vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõtlemisega ning suhtluses kasutamisega.
Sõbrad ütlevad, et olen .... Vanemad ütlevad, et olen ... Ise arvan, et olen .... Kui mul on hea tuju, siis ... Kui ma olen tujust ära, siis ... Pidulikul üritusel olen ... SIIT LÄHEME EDASI: lisa siia skeemi endale tähtsate inimeste arvamusi, tähistades need endale teadaoleva sümboliga. Mida nad sinu kohta ütlevad? Lisa nüüd see, mida sa ise kõige selle kohta arvad. ENESEHINNANG Minapildi alusel kujuneb enesehinnang, mida saab jaotada kaheks: hinnang iseendale (kasulik on iseennast tunda) enda austamine (kasulik on olla positiivne) Kõik arvavad midagi Annavad hinnanguid Sildistavad Määravad Nimetavad jne Teiste ja enda arvamused mõjutavad seda, kuidas meie ise oma MINA hindame, mida endast arvame. See ongi enesehinnang ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Erinevad testid, näiteks www.rajaleidja.ee NB! TESTIDE TULEMUSI TULEB ENDAL
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel.
Emotsioonid: millised emotsioonid tegevusega seonduvad. Nt rõõm, nauding, vastikus, vms. Kui tegevusega seonduvad emotsioonid on positiivsed, on suurem valmidus tegevust sooritada kui negatiivsete emotsioonide puhul. Tunnete abil saab inimene aimu ka sellest, kuidas teised inimesed tema tegevusse suhtuvad. Inimesel on võimalus vajadusel muuta enda heaolu nimel seda, keda ta soovib oma toetajatena näha ning kellest pigem eemaldub pingelisel eesmärgini liikumise perioodil. 89. Mis on saavutusmotivatsioon? Iseenesest on saavutusmotivatsioon olemas kõikides inimestes. Saavutusmotivatsiooni tõlgendatakse vastandtendentside kaudu. Inimene on orienteeritud kas edulootusele või ebaedu vältimisele. Ka ebaedu vältimisele keskendunud inimesel on saavutusmotivatsioon, tema tegevus on lihtsalt suunatud ebaedu vältimisele tubli saavutuse asemel.. 90. Mis on saavutusvajadus?
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal
· Arengu tagamiseks on vaja tunnetuslikke struktuure, näiteks kategoriseerimisvõimet (Piaget) · Loomade jaoks tekitab vastuolu & pinget keskkonna uudsus, mis sunnib neid uurivat käitumist kasutama · Berlyne (1960) arvates tunnetavad loomad & inimesed stimulatsiooni optimaalset taset & vajadusel muudavad seda. · Mitme autori arvates tekitab motiveerivat vastuolu keskkonnas oleva seisu & indiviidil olemas olevate võimaluste võrdlus, mis võib olla aluseks kas väljakutse (püüdluse) või pinge (vältimise) tekkeks ·Vastuolule võib reageerida kui väljakutsele (kui püüdlusmotiivile) ning kui ähvardusele (kui vältimismotiivile). Selle alusel eristatakse meisterlikkusele orienteeritud & egole orienteeritud inimesi. Püüd meisterlikkusele puhkevat toetavas & turvalises keskkonnas, egole orienteeritus pidevaid ähvardusi sisaldavas keskkonnas · Egole orienteeritus tähendab, et indiviid õpib ainult seda, mis on talle vahetult kasulik
omandamisel). NB! Isiksuseskaalad on toimetulekuskaaladega seotud valikuliselt! Isiksuseomadused on püsivad ning kohanemine saab toimuda käitumuslike reaktsioonide, aga ka hoiakute, püüdluste, harjumuste, strateegiate muutmise kaudu. Isiksuseomadused on toimetulekuressurss! Kohanemisvõimeline inimene on: emotsionaalselt stabiilne, meelekindel, ekstravertne, avatud, sotsiaalne ja optimistlik. Kriitiline omadus oleks neurootilisus. Pullmann, H. (2003). Enesehinnang. J. Allik, A. Realo, & K. Konstabel (Toim.). Isiksusepsühholoogia. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 193-223. Enesehinnang Minakontseptsioon: tervik, mis sisaldab meie tundeid, hoiakuid, hinnanguid ja kirjeldavaid kategooriaid meist. Väliselt näitab see meie käitumist ja iseloomujooni, seesmiselt näitab seda, mida me enda ja maailma vastu tunneme. 2 komponenti selle käsitluses: 1. Kirjeldav- kognitiivne aspekt; teadmised skeemidena; sisaldavad meie
● Tungide teooria – tungide rahuldamine ongi üheks meie motiivide aluseks. ● Homöostaas – sisemise tasakaalu säilitamise protsess. ● Võitle vs põgene reaktsioon Agressiivsus. ● Meestel on testosterooni mõjul rohkem füüsilist agressiivsust. ● Naistel esineb rohkem sotsiaalset või verbaalset agressiivsust (nt. isoleerimine, tagarääkimine jne). ● Kuidas ja kui palju agressiivsust väljendatakse sõltub kognitiivsetest (nt. impulsiivsus, enesehinnang, enesejuhtimine) ja kultuurilistest aspektidest. Seksuaalkäitumine. ● Bioloogiline alus: suguhormoonide tase. Meestel on kõrge testosterooni mõjul suurem suguiha kui naistel. Teiste loomadega võrreldes on inimeste seksuaalkäitumine vähem automaatne ja mitmekesisem. ● Kultuurilised ja kognitiivsed aspektid. Seksuaalkäitumine sõltub suuresti kultuurilistest normidest ja hoiakutest, inimese enda uskumustest ja kasvatusest.
Tallinna Ülikool Konflikti psühholoogilised põhjused Lõputöö Tallinn 2010 SISUKORD Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1. Konfliktist üldiselt......................................................................................................5 2. Konflikti psühholoogilised põhjused........................................................................10 2.1. Võimuvõitlus.............................................................................................10 2.2. Eelarvamused............................................................................................13 2.3. Rollikäitumine............................................................................................15 2.4. Muljejuhtimine.....................................
tajumine. Inimese näoilme muutmine toob kaasa vastava emotsiooni kogemise. Kui naeratad, siis peale seda muutud õnnelikumaks. Keskkond mõjutab seda, kuidas ennast tunned. Emotsioonide kohta annab tagasisidet ka inimese üldine kehahoiak. - Oma motivatsiooni tajumine sisene ja väline. Sisemine - inimest motiveerivad tegutsema sisemised faktorid e huvi millegi vastu, sellest saadav rahulolu, väljakutse, hobid, sõbrad. Välimine inimese tegevust ajendav motivatsioon pärineb temast väljastpoolt st tegevus on väliselt tasustatud. Mis juhtub kui inimese sisemiselt motiveeritud tegevusele järgneb väline tasu. - Üleõigustamise efekt - Sisemine motivatsioon peale välise rakendamist hakkab kahanema. Koolikeskkonnas väljendub see dilemmas miks ma koolis olen kas tahan õppida või olen tulemuste pärast. Mina-lahknevuse teooria, Higgins 1987
Võrreldakse omaenda oskusi ja omadusi teiste inimeste oskuste ja omadustega. Selleks, et tegutseda efektiivselt, peavad inimesed omama adekvaatset arusaama oma võimete ja omaduste kohta. Kui kellelgi läheb paremini kui meil, siis toimib ülespoole võrdlemine. Kui tahame teada saada millised me tegelikult oleme siis on olulised mõlemad, nii allapoole suunatud võrdlus kui ka ülespoole suunatud. Lisaks vajab tõstmist ka enesehinnang. Siis võrdleme end nendega, kellel läheb halvemini kui meil. Inimesed võrdlevad end ka ajas. St end inimene võrdleb praegust mina varasema minaga. Selle alusel teevad nad hinnanguid ja kui need on praeguse olukorra kasuks siis on inimene üldiselt rahul. 4. ENESETAJU TEOORIA (D.BEM) Mina-konseptsiooni mõjutab veel ka enesetaju. Enesetaju teooria kohaselt saab inimene teavet oma emotsioonide, hoiakute ja veendumuste kohta vähemalt kolmest allikast: tajudes oma sisemisi
ISE. Inimene on teinud iseendast maailmanaba. See, mis määral inimene on teinud endast keskse huviobjekti, ilmneb eri piirkondades erinevalt. Esimene, kellega inimene mingit suhet tekitab, on tema ise (kuidas endast arvan, kuidas ennast hindan). Enesehinnang tunneb huvi selle vastu, kuidas ta ennast hindab. Kõige vanem enesehinnangu definitsioon/valem on pärit ameeriklaselt W. Jamesilt (edu/pretensioonid). Nt kui pretensioone eriti pole aga edu tuleb kergelt, siis on enesehinnang kõrge. Inimese enesehinnangu tekkimist ei saa ainult edu ja pretensioonide abil kirjeldada, kuna enesehinnang ei tule ainult saavutustest, vaid ka paljudest teistest asjadest. Tänane enesehinnangu kästilus on pärit L. Festingerilt. Tema teooria (sotsiaalse võrdluse teooria) põhiväited: vajadus ennast määratleda/defineerida (viis, kuidas inimene endast aru saab. Mida rohkem ta avastab enda olemasolu, seda rohkem on vaja ennast paika panna, see kuidas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
