süsinikuahelast. Fosfolipiidi molekuli üks ots on vee molekulidega seostuv ehk hüdrofiilne, teine ots aga vet tõrjuv ehk hüdrofoobne. Lipiidide ülesanded organismides Varuaine- loomadel peamiselt rasvad, taimedel rasvavarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades. Energiallikas- Kõige energiarikkamad toitained. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid, samuti vahad, mida mõned putukad kasutavad ehitusmaterjalina. Kaitse- Lipiidid koonduvad siseorganite ümber ja moosustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Nahaalune rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresooni. Taimelehti kattev vahakiht kaitseb taimi ärakuivamise ja liigse UV-kiirguse eest. Vahaga on katud paljude veelindude suled, kaitsetes sulestikku märgumise eest. Lahusti- Väheaktiivses rasvkoes võivad talletuda kehavõõrad ja mürgised ained, rasvkude lhustab rasvlahustuvaid vitamiine. Signaalmolekulid Lähteaine
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb
SÜSIVESIKUD 1. Mis on süsivesikud(sahhariidid) ja kuidas nad jagunevad? Süsinikust, hapnikust ja vesinikust koosnevad orgaanilised ühendid, mis on organismi peamine energiaallikas. Lihtsuhkrud ehk monosahhariidid lihtsa ehitusega süsivesikud, sisaldavad 27 süsinikuaatomit. Liitsuhkrud ehk polüsahhariidid koosnevad kahest või rohkemast lihtsuhkrust 2. Milleks on glükoos vajalik? Rakkude peamine energiaallikas ja erinevate sünteesiprotsesside lähteaine. 3. Mis on riboos ja desoksüriboos? Lihtsuhkrud, mis kuuluvad nukleiinhapete RNA ja DNA koostisesse. 4. Kirjelda oligosahhariite. • sahharoos kasutatakse toiduvalmistamisel, roo või peedisuhkrust, tekib glükoosi ja fruktoosi ühinemisel, leidub rohelistes taimedes • laktoos leidub piimas, kõikide imetajate piimas • polüsahhariidid moodustunud mitmest kuni tuhandest lihtsüsivesiku molekulidest, ahelad
Lipiidid. Proteiinid. Nukleiinhapped. 1. Tead mõisteid: anorgaanilised ühendid, orgaanilised ühendid, biomolekulid, makroelemendid, mikroelemendid. anorgaanilised ühendid- Kõik ühendid, mis ei kuulu orgaaniliste ühendite alla orgaanilised ühendid - Süsinikku sisaldavad ühendid, millest organismid peamiselt koosnevad biomolekulid - Organismides tekkinud orgaanilised ained, näiteks süsivesikud, valgud, lipiidid, nukleiinhapped makroelemendid - Elemendid, moodustavad 99% organismide koostisest, nt süsinik, vesinik, lämmastik, hapnik, fosfor ja väävel mikroelemendid - Elemendid, mida organismides leidub väiksemas koguses, kuid mis on elu seisukohalt siiski hädavajalik 2. Tead tähtsamaid makroelemente (6) ja nende ülesandeid
Vahad Tahked ja vastupidavad teiste keemiliste ainete toimele. Taimsed vahad on nt puuviljadel, okastel ning täidavad kaitse funktsiooni; Loomsed vahad on nt mesilasvaha (mesilaste kärjed); vill on kaetud pehme loomse vahaga (lanoliin). II Liitlipiidid ehk fosfolipiidid Üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga. Kuuluvad rakumembraani koostisesse. Hüdrofiilne - pea Hüdrofoobne - saba III Tsüklilised lipiidid - steroidid Peamiselt hormoonid, mis moodustuvad sisesekretsiooninäärmetes. Vees ei lahustu. Esinevad loomakudedes. Hormoonid Vitamiinid Kolesteriid Kolesteriid kolesterool + rasvhappe Kuulub loomaraku membraani koostisesse. Kolesteroolist sünteesitakse: Hormoone Vitamiin D ühendeid Sapi koostisosi Liigne kolesterool võib soodustada ateroskleroosi (veresoonte lupjumine) kuna ladestub veresoonte seintesse. Võib põhjustada nt infarkti kuna häirub verevarustus ja
nt suguhormoonid, adrenaliin, D vitamiin, kolesterool Kolesterool loomaraku membraanis annab membraanile tugevuse, liigne kolesterool põhjustab ateroskleroosi, südame-veresoonkonna haigusi LIPIIDIDE ÜLESANDED ORGANISMIS 1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20
BIOMOLEKULID Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilised ained, mis täidavad vähemalt ühte biofunktsiooni Makromolekulid väga suured molekulid (polüsahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped) Monomeerid - väikesed molekulid, mis on polümeeridele ehitusüksusteks; võivad ka omaette funktsioneerida Polümeerid - pikad molekulid, mis koosnevad sarnastest või identsetest monomeeridest Funktsionaalsed rühmad: Hüdroksüülrühm -OH (HO-) Karbonüülrühm C=O Karboksüülrühm -COOH Aminorühm -NH2 Sulfidrüülrühm -SH (HS-)
sarnase ehitusega Lipiidid: suur grupp suuri molekule väga erinevate funktsioonidega, ei ole polümeerid, hüdrofoobsed, vähemalt kahest komponendist (alkohol ja rasvhape) koosnevad biomolekulid, rasvad, fosfolipiidid, steroidid Lihtlipiidid on neutraalrasvad ( seapekk, taimsed õlid, vahad) Liitlipiidide hulka kuuluvad fosfo ja glükolipiidid, fosfolipiid e letsitiin, biomembraanide koostelipiidid Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad lipiidid näiteks kolesteriidid Rasvad: suured molekulid, rasvad ei ole polümeerid kuna ei ole kokku pandud monomeeridest, rasvhappe molekulis esineb mittepolaarne CH side ja selle tõttu on rasvad hüdrofoobsed, kokkupandud erinevates väiksematest molekulides glütseroolist ja rasvhapetest, 3 rasvhappe molekuli on seotud glütserooli molekuli OH-rühmaga estersidemega e triglütserool Glütserool on 3 C-ga alkohol Rasvhapped erinevad pikkuselt ja kaksiksidemete asukoha poolest
Kõik kommentaarid