50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 52 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-11-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
52 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
mart5667
Õppematerjali autor
SISSEJUHATUS Uurimistöös antakse ülevaade Eesti populaarsematest küttesüsteemidest ning välistemperatuuri mõjust küttekulule. Töö eesmärk oli välja selgitada kui palju mõjutab välistemperatuur küttekulu. Töö probleemiks oli valede küttelahenduste valimine ning minu eesmärgiks oli välja selgitada kui palju mõjutab välistemperatuur küttekulu. Oma eesmärkide saavutamiseks pidin tutvuma materjaliga, milleks osutus suuresti AS Eesti Energia Energiasäästu portaal. Samas pidin ka läbi viima uurimusliku osa tarbeks vaatluse, milles jälgisin välistemperatuuri muutusi ja küttekulu kasvu või langust vastavalt sellele. Oma vaatluse tarbeks kogusin 3 nädala ehk 21 päeva andmed. Oma tööga soovisin kontrollida ka erinevaid hüpoteese. Üheks hüpoteesiks oli oletus, et küttekulu jääb teatud negatiivsel temperatuuril konstantseks. Töö uurimuslikus osas ma seda ka kontrollisin.
niiskustehnilistel uuringutel ja renoveerimislahenduste väljatöötamisel. Clik AS (Aivar Uutar, Kevin Vaher) on tänatud abi eest tehnosüsteemide renoveerimise maksumuse väljatöötamisel. Jõgioja Ehitusfüüsika KB OÜ on tänatud abi eest helipidavuse mõõtmistel. Kristi Talvik on tänatud abi eest vanade sisekliima- ja energianõudmiste leidmiste juures. Täname Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia instituuti väliskliimaandmete eest, Eesti Energia AS-i, AS-i Tartu Vesi, AS-i Viljandi Veevärk, AS-i Eesti Gaas uuritud elamute elektri, vee, gaasi ja muude kuluandmete eest. Tallinnas, august 2011. Tegijad 3 Sisukord 1 Sissejuhatus 9 1.1 Uuringu eesmärk 9 1.2 Uurimisobjektide valiku alused 9 1
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna
FUNKTSIOONID NÕUDED ISOLEERIMISTÖÖD VANAD HOONED VIGADE VÄLTIMINE JÄRELEVALVE 2 1 ... Soojuse temaatika mõisted; Õhu, soojuse, niiskuse, vee ja saasteainete liikumine ehitises ja keskkonnas; Sisekliima ja selle tagamine hoones; Energiatõhususe miinimumnõuded ja nende interpreteerimine; Soojuskaod ja energiasääst hoones; Isoleerimise mõte, eesmärgid ja liigid; Millisesse liiki kuulub soojusisolatsioon? Soojusisolatsiooni süsteemi terviklikkus, süsteemi osad; Soojusisolatsiooni põhi- ja kaasfunktsioonid Nõuded soojusisolatsiooni süsteemile Soojusisolatsiooni süsteemi elementide valimine 3 ... Soojusisolatsiooni materjalide valik; Soojustuse projekt ja hange; Soojusisolatsioonide paiknemine ehitises;
See moodustab kõik sooja vajaduse. Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel arvestatavad hoone soojus vajadust mõjutavad tegurid on: · nt sise ja välis õhu temp. · Hoone kuju ja orjentatsioon ilmakaarte suhtes. · Seinte ja akende hulk · Hoonete piirete sooja pidavus ja soojuspüsivus · Soojustuse kvaliteet. Hoonete soojus vajadust võib vaadelda kahel viisil: 1. Vajaliku küttevõimsuse seisukohalt 2. Sooja energia kasutamise seisukohalt(soe tarbevesi). Hoone soojus tarve moodustub peamiselt järgmistest soojus kadudest: 1.Soojusjuhtivus kaod läbi välis piirete(vt joonis 46 lk 9). · Välis seinad · Viimase korruse lagi · Keldri põrand · Aknad · Uksed 2.Ventilatsioon 3. Kuuma tarbe vesi 4. Infiltratsiooni õhu soojendamine. 14 Need kaod on toodud ära lk 9 joonis 47. Samuti joonis 2 lk 9B
nr.8611708, ehitatud lp.156-013.13.86.3A-3B-4B järgi. Linna Valitsuse poolt antud loaga ja meie rahadega oli ehitatud kooperatiiv maja. Mille nimeks pandi ,,MERIKAKP", selle pärast et ta seisab väga lähedal mere ääres. Pool maja sai valmis 1987.a. ja teine pool 1988.a. 2. Tegemist on 5-korruselise, 8 trepikojaga-sektsiooni elamuga, kus on 120 korterit. millest: Ühetoalisi 15, Kahetoalisi - 15, kolmetoalisi 65, neljatoalisi 25 2.1. Majas on kuus seksiooni ehitatud Tartu Elamuehituskombinaadi suurpaneelidest ja kaks nurgasektsioonid silikaattellistest. (Näidis Lisa nr.1) Üldkasulikku elamispinda 7329,2 m2 Korterite köetav sisekubatuur 6858,7 m2 Elamispind 7295 m2 Hoone kubatuur 34 069 m3 3. Elamul on lamekatus, ilma lisa soojustuseta. 4
Veel aitab soojuspump oluliselt vähendada küttekulusid. Soojuspumbaga kütmine on keskkonnasõbralik ja soojuspump klassifitseerub taaskasutatavaks energiaallikaks. Soojusenergia on kõikjal meie ümber. Seda leidub välisõhus, maapõues, ventileeritavas õhus, põhjavees või heitvees. Meid ümbritsev soojusenergia on valmis transpordiks ja kasutamiseks. Soojuspump kogub meid ümbritsevast keskkonnast salvestunud soojusenergiat. Energia siirdatakse kompressortehnika ja soojusvahetite abil meile kasulikuks soojuseks, millega köetakse ruume ja tarbevett. Kasutamiseks kõige sobilikum energiaallikas valitakse sõltuvalt maja energiavajadusest, asukohast ja paigaldatud küttesüsteemist. Soojuspumbad võivad toimida ka vastupidi, suvel ruume jahutades. Seega on ühe süsteemiga võimalik nii kütta kui ka jahutada eluruume ning toota sooja tarbevett. Soojuspump töötab nagu külmutuskapp, kuigi vastupidi
Küllastusvajak - antud temperatuuril õhku küllastava veeauru rõhu ja veeauru osarõhu vahe [psat – p]. Niiskusvajak e. niiskusdefitsiit - vahe küllastava absoluutse niiskuse ja tegeliku absoluutse niiskuse vahel [νsat – ν] 6. Vee olekud: vesi, jää, veeaur. Vee oleku muutumise protsessid: aurustumine, kondenseerumine, jäätumine, sulamine, sublimeerumine, soojenemine, jahtumine ning selleks vajaminev energia 7. Ehitusfüüsikalised koormused: temperatuur, niiskus (absoluutne niiskus, suhteline niiskus), päikesekiirgus (otsene-, hajuskiirgus, kogukiirgus), soojuskiirgus, tuule suund ja kiirus, õhurõhk ja õhuõhkude erinevus, sademed, niiskustootlus, ventilatsioon 8. Eesti kliima ehitusfüüsikalisteks arvutusteks, energiaarvutusteks Niiskustehnilised arvutused tuleb teha teatud kriteeriumi alusel valitud koormuste põhjal.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid