Energiasääst kortermajas (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT ?
  • KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT ?
  • KUIDAS ME TARBIME SOOJUST ?
  • Millist katusekattematerjali valida ?
  • KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT ?
  • KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT ?
  • KUIDAS ME TARBIME SOOJUST ?
 
Säutsu twitteris
SISUKORD Saateks 7
ELUASE NÕUAB HOOLT 9
Üldist 9
Hinnang välispiirete kohta 12
Fassaadide remondisüsteemid 13
... krohv -soojustussüsteem 14
... vooder -soojustussüsteemid 15
Katused 15
SISEKLIIMA 18
Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18
Piirete soojuspidavus 21
KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25
Veekulu vähendamise võimalustest 26
KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29
Valgustus 31
KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32
Soojuskulu vähendamise võimalustest 33
Soojuskadu 34
... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35
... läbi akende 36
Soojussääst renoveerimisel 36
... uuest soojussõlmest 36
... küttesüsteemi tasakaalustamine 36
... süsteemi renoveerimisest 36
... termostaatreguleerventiilide paigaldamisest 36
... jaotusvõrgu soojuskadude vähendamisest 37
... ringluspumba aegrelee rakendamisest 37
... soojaveesüsteemis 37
OTSTARBEKAS KÜTTESÜSTEEM JA ENERGIA 39
Kaugküte ja lokaalküte 39
Soojuse mõõtmine ja kulude jaotamisest 41
E ARVESTUSSÜSTEEM KORTERELAMUTELE 43
Sissejuhatus 43
Ajalugu 44
Seadusandlus 44
Arvestusmetoodika 45
Tähelepanekud küttekulu individuaalse arvestussüsteemiga korterelamutest 47
Kokkuvõte 49 SAATEKS
20. sajand õpetas inimesi tõstma elukvaliteeti, kasutades üha rohkem looduslikku energiaressurssi oma igapäevase elu kergendamiseks. Sajandi 70ndatel aastatel esimese energiakriisi ajal tõdeti, et lõputult ei saa jätkuda energiakasv inimese kohta ja tuleb leida alternatiiv senisele muretule energiaressursside kasutuse kasvule. Inimesed mõistsid, et energia kokkuhoidmine ning sellega seotud tehnilised lahendused omandavad meie elu järgneval perioodil erilise tähtsuse. Need probleemid hakkavad puudutama meid kõiki nii üksikisikuna kui ka ühiskonna liikmena.
Juba Euroopa Liidu loomise käigus võeti vastu rida direktiivseid dokumente, mis kohustasid kõiki liikmesriike suhtuma säästlikult loodusvaradesse ja välja töötama oma maal seadusandlikke akte selle tegevuse suunamiseks.
Tänaseks on kogu Euroopas normiks pidev energiasäästu poliitika. Vastu võetud Euroopa Liidu direktiivid reguleerivad hoonete energiatõhusust ja energia lõpptarbimise tõhusust. Seega on iga inimese kodu selleks paigaks, kus algab energia mõistlik tarbimine. Sellises situatsioonis muutub iga üksik indiviid määravaks kogu ühiskonnale, et suudaksime säilitada oma elukeskkonna järgnevatele põlvedele.
Eelmise sajandi teine pool Eestis ei väärtustanud energiakasutust inimkonna-keskselt ja laiaulatuslik ehitustegevus vorpis sadu tuhandeid ruutmeetreid elamispinda paneelmajadena, milliste energia erikulu kütteks 1 m² kohta aastas ületas kuni 2,5 korda mõistliku piiri.
Koos madalate kvaliteedinõuetega ehitustegevuses loodi Eestisse elamufond, kus paljukorruselised korterelamud moodustavad 2/3 kogu ehitatud põrandapinnast, milliste keskmine vanus on umbes 30 aastat. Ülejäänud 1/3 kogu elamispinnast moodustavad väikeelamud, milliste keskmine vanus ületab 50 aastat.
7 Perioodil 2006 ­ 2010 vajab mitmekorruselistes korterelamutes rekonstrueerimist ligi 3 300 elamispinda aastas (ca 150 000 m 2 aastas). Tingituna hüppelisest eluruumide ehitamise kasvust kuuekümnendatel ja seitsmekümnendatel aastatel, kasvab järgmisel kümnendil vajadus rekonstrueerimise järele kordades (aastatel 2010 ­ 2014 hinnanguliselt üle 8 000 korteri ehk üle 350 000 m 2 aastas). Järgmistel kümnenditel veelgi enam.
Arvestades ülaltoodut tuleb tänastel eluaseme omanikel ja valdajatel seda suuremat tähelepanu pöörata olemasoleva elamufondi säilitamisele-rekonstrueerimisele ja energia- säästlikumaks muutmisele.
8 ELUASE NÕUAB HOOLT ÜLDIST
Eesti elamufondist moodustavad elamispinna järgi peaaegu 1/3 väikeelamud ja 2/3 paljukorruselised korterelamud.
Tehtud uuringute alusel on väikeelamute keskmine vanus rohkem kui 50 aastat, suurpaneelelamutel keskmiselt 30 aastat. Muude korruselamute vanus kõigub väga suurtes piirides. Nii on suurel osal Pelgulinnas, Kalamajas, Kassisabas, Koplis ja mujalgi asuvatel 2­3-korruselistel puitelamutel vanust ligi 100 aastat.
Peale taasiseseisvumist 90ndate alguses langesid Eesti ehitusmahud terveks kümnendiks rohkem kui viisteist korda. Põhjuseid ehitusmahtude vähenemiseks oli mitmeid, alustades üleminekuperioodiga seotud ebakindlustest ja ehituse finantseerimisraskustest ning lõpetades erastamis- ja kinnistamisprotsesside aegluse ning erastamisega seotud omandivaidlustega. Madalseisak jätkus ka 2000ndate alguses.
Praegustel omanikel tuleb üha suuremat tähelepanu pöörata olemasolevate hoonete säilitamisele: renoveerimisele, eluea pikendamisele ja väärtuse tõstmisele.
Nende ettevõtmiste juures tuleb samal ajal tingimata tähelepanu pöörata ka energiaressursside säästlikumale kasutamisele. Eelkõige puudutab see soojusenergia säästlikku kasutamist, mis kulub hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks, aga samuti elektrienergia ja külma ning sooja vee mõistlikku tarbimist. Mõistlik on elamus juurutada energia, sooja ja külma vee tarbe jälgimiseks kindel süsteem.
90-ndatel alanud energiakandjate hindade olulise muutuse alguses määrasid Eesti ehitusalaspetsialistid koos mitmete välisriikide (Rootsi, Soome, Taani, jt) ekspertide kaasamisega kiiresti ära prioriteetsed abinõud elamute energiasäästuks.
Paljude pilootprojektidega on püütud kontrollida nende abinõude 9 tulemuslikkust praktikas. Selleks, et hinnata ettepanekute tegelikku tulemuslikkust, on aga kindlasti vaja kinni pidada ühtsest metoodikast: algolukorra täpne fikseerimine (tehnilise seisundi hindamine), pärast tööde teostamist uued mõõdistamised ja lõpuks tulemuste analüüs.
Üks mahukamaid rahvusvahelisi pilootprojekte oli Tallinnas Õismäel, Õismäe tee 5 asuva, 1975. aastal ehitatud 60- korteriga viiekorruselise suurpaneelelamu rekonstrueerimine maksumusega 4,4 milj. krooni (1400 krooni/m 2) Tööde maksumusest 35% finantseerisid Soome Kaubandus ­ Tööstusministeerium ja Soome Keskkonnaministeerium, ülejäänud Eesti Majandusministeerium. Rekonstrueerimistööd teostati ajavahemikul 1994 ­ 1995. Õismäe tee 5 elamu rekonstrueerimine oli laiemaulatuslikum projekt, kui pelgalt energiasäästu saavutamisele suunatud. Kuigi elamu oli ehitatud alles 1975. aastal, vajas peale kütte- ja ventilatsioonisüsteemide Akende ja rõduuste ümberehitamist renoveerimist ka hoone karp: katuslagi , korrastamine ja tihendamine välisseinapaneelide vuugid , rõdud, uksed-aknad. Elamu säästab küttesooja ja otsafassaadid soojustati ja vooderdati, külgfassaadid ­ parandab ruumi sisekliimat killustikfaktuuriga seina- paneelid puhastati ja värviti. Saadud tulemuste kohta anti Eesti Vabariigi Majandusministeeriumi ja Soome Vabariigi Keskkonnaministeeriumi koostööna välja ka prospekt pealkirjaga "Paneelelamute renoveerimisest."
Nüüd, kus elamureformi tulemusena kuulub ligikaudu 96% eluruumidest erasektorile ning jätkub energiakandjate hinna tõus, tuleb pearõhk suunata elamute energiatarbe , tehnilise seisundi ja elanike elukeskkonna (selle hulgas sisekliima) parandamisele, aga samuti senitehtud vigade likvideerimisele.
Suurim viga, (mis on tehtud nii energiasäästu propagandas kui ka tegelikus teostuses) ­ on eluruumide piirete maksimaalne ja mõtlematu tihendamine, mis mõningatel juhtudel on viinud isegi sanitaarsõlmede ventilatsiooniavade kinniteipimiseni. Selle probleemi juurde kuulub kaudselt ka vanade akende väljavahetamine tihedalt sulguvate plastakende vastu ja lengitaguste korralik tihendamine, millega samal ajal kadus välisõhu sissepääs hoonesse. Eluruumides ei tohi olla tuuletõmmet ja välispiirded peavad olema piisavalt õhutihedad, kuid inimene vajab elamiseks värsket õhku. Enamike majaomanike, samuti elamu- ja korteriühistute rahalised vahendid on piiratud, mistõttu hoone korrastamisele asudes tuleb seda enam tegutseda õiges ja loogilises järjekorras.
10 Üldine tegevusskeem võiks olla järgmine:
1. Alustada tuleb elamu tehnilise seisundi hindamisest koos senise energiakulu analüüsiga. Energiakulu analüüsi osas on otstarbekas kasutada tunnistusega energiaaudiitori abi. Kui endal jääb vajaka teadmistest, tuleb kindlasti kaasata töösse tehnosüsteemide- ja ehitusala asjatundjad.
2. Renoveerimisprogrammi koostamine ja esialgse tööde maksumuse hindamine. Energiasäästu abinõude planeerimisel tuleb kindlasti arvestada ka orienteeruva tasuvusajaga. Eluruumidesse peab pääsema parajal määral välisõhku. Vastasel korral 3. Olemasolevate ja hangitavate ressursside kalkuleerimine ning lakkab ventilatsioonisüsteem nende ebapiisavuse korral tööde järjestamine nende tähtsuse töötamast, ruumi õhk (vajalikkuse) järgi. saastub ja niiskub
4. Projekti koostamine, millele võib vajaduse korral eelneda projekteerimistingimuste taotlemine kohaliku omavalitsuse vastavalt spetsialistilt või osakonnast ja hiljem, pärast vajalikke kooskõlastusi erinevate ametkondadega (päästeamet, tervisekaitseinspektsioon jne), projekti kinnitamine. Kohaliku omavalitsuse poole tuleb pöörduda juhtudel, kui kavatsus on muuta eluruumi kasutusotstarvet, ehitada olemasolevale külge, peale või alla, muuta fassaade. Ühistute ja korteriomanike ühisuste korral tuleb eluruumide renoveerimise planeerimisel, mis on seotud elamu ühisosa muutmisega, saada kooskõlastus teistelt korteriomanikelt (see puudutab näiteks ka hoone kandvatesse seintesse avade tegemist oma eluruumi sees).
5. Töövõtja leidmine, mis tööde suure mahu korral tuleks teha konkursi teel. Siinjuures on hoiatuseks, et kõige odavam pakkumine ei ole veel optimaalseim pakkumine. Sellele järgneb lepingu sõlmimine. Suur viga on töövõtja (kui selles küsimuses targema) poolt koostatud lepingule allakirjutamine enne kompetentse ja usaldatava ehitusjärelevalve spetsialisti kaasamist töösse. Korrektse lepingu sõlmimine on tähtis moment kogu kavandatava töö õnnestumiseks, seejuures vajaliku kvaliteedi saavutamiseks.
6. Omanikujärelevalve. Kui omal puudub sellealane kogemus, on õige pöörduda spetsialisti poole. Omanikujärelevalve aitab vältida võimalikke vigu tööde teostamisel ja selle olemasolu on hädavajalik kvaliteetse lõpptulemuse saavutamiseks.
7. Tööde vastuvõtmisele eelnevalt tuleb kindlasti teha 11 vajalikud seadistamised (küte, ventilatsioon ). Kui aastaajast tingituna see ei ole võimalik, lükkuvad need edasi, kuid peavad kindlasti jääma garantiiaega.
Eluaseme renoveerimisega ja energiasäästuga seotud kitsaskohtade lahendamisega saavutame peale eluasemele minevate otseste kulutuste vähenemise ka kvaliteetsema elukeskkonna, pikeneb eluaseme kasutusiga , suureneb eluaseme turuväärtus.
HINNANG VÄLISPIIRETE KOHTA
Hoonete välispiireteks tuleb lugeda nii välisseinad kui ka katused. Meie praegusest elamufondist on üle 1/3 eluruumidest raudbetoon- ja gaasbetoon välisseintega hoonetes, tellishoonetes ligi 1/3 ja ülejäänud puit- ning segakonstruktsioonis hoonetes. Elamute jaotise kohta katusekatete järgi täpsemad andmed puuduvad, kuid eksperthinnangul võib eeldada, et paljukorruselised elamud on ehitatud suuremas osas Ruberoididega kaetud lamedate katuselagedega on lamekatustega (sh. peaaegu kõik paneelmajad) ja katusekate esinenud palju probleeme. on seega bituumenrullmaterjalidest. Enamikel hoonetel on Hästi on nähtav see koht kust lamekatuste (katuslagede) soojusjuhtivus 3-4 korda suurem tilgub, aga hoopis raskem kui on tänapäevased soovitused ja need katused vajavad on leida kohta, kust vesi lisasoojustamist. Väikemajadel on valdavalt kaldkatused ja katusesse sisse pääseb katusekatteks põhiliselt laineline eterniit. Ka väikemajade lagede soojustus , mis valdavalt on tehtud saepurust ja liivast, on mittepiisav ja vajab lisasoojustamist. Ka paljukorruseliste elamute pööningute põrandatel võib ,,soojustusena" tihti leida ehitusprahti, liiva, tuhka jms.
Nii enne II maalilmasõda kui ka 1960­90-tel aastatel ehitatud korruselamute välisseinte soojusjuhtivus on piires 0,7 ­ 1,2 W/m 2K. Arvutustega on hinnatud välisseinte lisasoojustamise tasuvusajaks 20 aasta ringis . Kuigi energia hind näitab pidevat tõusu, pole käesolevates tingimustes ainult energiasäästu nimel välisseinte lisasoojustamine otstarbekohane. Välisseinte lisasoojustamine tuleb igal juhul ette võtta siis kui välissein vajab kapitaalremonti.
Probleemid on kahtlemata paneelidevaheliste vuukidega. Tugeva külgtuulega on täheldatud sadevete läbitungimist läbi vuukide, aga uuringud on näidanud samuti ülemäärast õhu infiltratsiooni läbi paneelide vuukide.
Halvemas olukorras on 1970­80-tel aastatel ehitatud tellisseintega hoonete fassaadid , eriti keraamilistest 12 kärgtellistest puhasvuuk -seinad. Mittepiisava külmakindlusega telliste kasutamine, konstruktsioonivead rõdudelt ja lodzadelt sadevete eemalejuhtimisel koos suurte seinapindade avatusega looduslikele mõjuritele on viinud tellis -fassaadipindade tugevate kahjustusteni. Enamikel juhtudel on täheldatud suuremaid kahjustusi lõunapoolsetel fassaadidel, kus kevadeti koguneb külmumise-sulamise tsükleid rohkem kui teistes suundades. Külmakahjustused on seotud välispinna suurenenud niiskusesisaldusega, mida on omakorda soodustanud kärgtelliste suur adsorbtsioonivõime (imamisvõime). Tellispindade purunenud kohtade lappimine uute telliste sissepanekuga või erisegudega plommimisega on ajutine Välissein laguneb lõunaküljelt lahendus. Järgmiseks kevadeks on lagunenud juba uued kivid . kõige kiiremini, sest külmumisi ja ülessulamisi on seal kõige Siin tuleb kogu fassaad kaitsta eelkõige niiskumise eest, mida rohkem. Eriti tundlikud põhjustavad külgtuulega fassaadile langevad sademed. Kahtlusi on olnud selles suhtes tekitab ka külmakahjustusega fassaadi hüdrofobiseerimise krohvimata tellisseinad (vetthülgava pinna) tõhusus, kuna mikrokahjustused on juba nõukogude perioodist tekkinud enne päris lagunemist ja nende avastamine on tülikas ja komplitseeritud , eriti kõrgete hoonete korral.
Kuna hoonete välisseinte soojuspidavus on tunduvalt alla soovitava, tuleks fassaadide remondi korral välisseinad kindlasti soojustada. Millist soojustus-viimistlussüsteemi valida, see jääb omaniku ja arhitekti otsustada (kui puudub konkreetne ettekirjutus projekteerimistingimustes).
FASSAADIDE REMONDISÜSTEEMID
Eelkõige on võimalik valida kahe ehitusfüüsikaliselt erinevalt toimiva soojustus-viimistlussüsteemi vahel:
· Krohvkate, mis kantakse vahetult lisasoojustus materjalile. · Vooderkate, mis kinnitatakse eri kinnitussüsteemi külge (või toetatakse vundamendi laiendusele) ja soojustuse ning vooderduse vahele jäetakse tuulutusvahe.
Valiku tegemisel kahe süsteemi vahel tuleb siinjuures peale Lisaks päikesele, vihmale ja arhitektuurilise kujundamise ja keskkonda sobitamise võtta tuulele on viimasel ajal hoone arvesse lisaks rida muid asjaolusid, nagu: fassaadi kahjustusi hakanud lisama autoliiklus, mille happeline heitgaas tekitab · olemasoleva tarindi konstruktsioon ja erinevate fassaadi korrosiooni materjalide paigutus selles, · veeauru difundeerumist (imbumist) takistavate kihtide (aurutõkke) olemasolu, 13 · siseruumide valdav temperatuuri-niiskusereziim kütteperioodil, · kas samaaegselt tehakse ka siseremonti ja vajaduse korral on võimalik aurutõkke paigaldamine tarindi sisepoolele.
Nimetatud asjaolud võivad mõnel juhul kallutada otsuse tegemist ühe või teise süsteemi eelistamisele.
Soojustusmaterjalidena on põhiliselt kasutusel mineraalvill - plaadid (kivi- ja klaasvill) ning mullpolüstüreen-plaadid. Kui mõlema materjali soojusjuhtivus on ligilähedaselt sama ( ~0,04 W/m 2K), siis veeauruläbilaskvus on mineraalvillal kuni 50 korda suurem ja selle tõttu niiskusreziim välisseinas mõnevõrra erinev. Lisasoojustuse paksus sõltub suuresti olemasoleva välispiirde soojuspidavusest, kuid tavaliselt on 70...120 mm paksuste plaatidega võimalik saavutada soojuspidavus alla 0.3 W/m 2K. See soojusjuhtivustegur , mida soovitakse saavutada, tuleb määrata juba renoveerimisprogrammi koostamisel. Hoone fassaadid on üsna suure arvu erinevate mõjurite all. Eelkõige on see niiskus, mis kütteperioodil difundeerub hoonest välja ja vastupidi sademetega väliskihti sissetungiv vesi, mõnel juhul ka hoone soklist tulenev kapillaarniiskus. Välispiirde niiskumine vähendab omakorda seina soojuspidavust, mis halvendab Soojustada võib välisseina nii veelgi hoone üldist olukorda. mineraalvilla kui vahtplastiga. Peaasi, et soojustus Eesti Projekteerimisnormi EPN 11.1 järgi peavad piirdetarindid kivimajadel paigaldataks olema konstrueeritud nii, et niiskuse kondenseerumine seina välispinda piirdes oleks normaalolukorras välditud. Selle kontroll on eelkõige vajalik krohvkatete korral, kus puudub tuulutuspilu soojustuse ja kattekihi vahel ning lisasoojustuseks kasutatakse mineraalvilla.
... KROHV- SOOJUSTUSSÜSTEEM
Alates 1950-te aastate lõpust on Kesk-Euroopas fassaadide lisasoojustamisel kasutatud mullpolüstüreeni, mis kaetakse õhekrohvist kattekihiga. Soojustusplaadid kaetakse armeerimiskihiga, mis koosneb pahtlist ja sellesse paigaldatud leeliskindlast klaaskiudvõrgust, edasi pind krunditakse ja kantakse peale mineraalne , polümeerne või silikoonne õhekrohv. Koos armeerimiskihiga on õhekrohvi paksus 5 ­ 8 mm. Õhekrohvkatte mass on kuni 15 kg/m 2, mis ei koorma ülemääraselt alustarindit. Põhjamaades hakati välisseinte lisasoojustamisel esialgu kasutama soojustuseks mineraalvillast 14 plaate ja nende peale traditsioonilist kolmekihilist krohvkatet. Nüüdseks on kasutusel mullpolüstüreen-plaadid ja katteks kas kolmekihiline - või õhekrohv. Kuna kolmekihilise krohvkatte paksus on keskmiselt 25 mm ja mass kuni 60 kg/m 2, nõuab see märgatavalt tugevamat katte kinnitust kui õhekrohv. Armeerimiseks kasutatakse keevitatud kuumtsingitud terasvõrku, mis kinnitatakse roostevabast terasankrutega alusseina. Põhjamaade karmimat ilmastikku arvestades on õhekrohvide paksust mõnevõrra suurendatud (suurenenud aurutakistus ei pruugi alati tulla kasuks tarindi püsivusele). Samas annab paksem krohvikiht märgatavalt suurema pinnatugevusega viimistluskatte, mis hoone asukohast sõltuvalt võib olla eriti oluline.
... VOODER-SOOJUSTUSSÜSTEEMID
Kui fassaadi krohv- viimistlus pole omanikule vastuvõetav või on selleks erinevad tehnilised põhjused (lisasoojustusest sissepoole jääva tarindiosa veeaurutakistus on väga väike, välispind
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Energiasääst kortermajas #1 Energiasääst kortermajas #2 Energiasääst kortermajas #3 Energiasääst kortermajas #4 Energiasääst kortermajas #5 Energiasääst kortermajas #6 Energiasääst kortermajas #7 Energiasääst kortermajas #8 Energiasääst kortermajas #9 Energiasääst kortermajas #10 Energiasääst kortermajas #11 Energiasääst kortermajas #12 Energiasääst kortermajas #13 Energiasääst kortermajas #14 Energiasääst kortermajas #15 Energiasääst kortermajas #16 Energiasääst kortermajas #17 Energiasääst kortermajas #18 Energiasääst kortermajas #19 Energiasääst kortermajas #20 Energiasääst kortermajas #21 Energiasääst kortermajas #22 Energiasääst kortermajas #23 Energiasääst kortermajas #24 Energiasääst kortermajas #25 Energiasääst kortermajas #26 Energiasääst kortermajas #27 Energiasääst kortermajas #28 Energiasääst kortermajas #29 Energiasääst kortermajas #30 Energiasääst kortermajas #31 Energiasääst kortermajas #32 Energiasääst kortermajas #33 Energiasääst kortermajas #34 Energiasääst kortermajas #35 Energiasääst kortermajas #36 Energiasääst kortermajas #37 Energiasääst kortermajas #38 Energiasääst kortermajas #39 Energiasääst kortermajas #40 Energiasääst kortermajas #41 Energiasääst kortermajas #42 Energiasääst kortermajas #43 Energiasääst kortermajas #44 Energiasääst kortermajas #45 Energiasääst kortermajas #46 Energiasääst kortermajas #47 Energiasääst kortermajas #48 Energiasääst kortermajas #49 Energiasääst kortermajas #50 Energiasääst kortermajas #51 Energiasääst kortermajas #52
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 52 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mart5667 Õppematerjali autor

Meedia

Lisainfo

Mõisted


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

638
pdf
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
22
odt
Energia säästmine
42
pdf
Energia säästmine
232
pdf
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
66
pdf
Soojustamine
1072
pdf
Logistika õpik
103
doc
Inseneri eksami vastused 2009
67
doc
Hoonete konstruktsioonid - kliima





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !