Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Energiamajandus: Taastumatud energialiigid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kes on peamised energia tarbijad?
  • Kuidas jaotuvad energiaallikad?
  • Kes on peamised nafta tootjad?
  • Miks Hiina USA ja India nii vähe sütt ekspordivad?
Vasakule Paremale
Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #1 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #2 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #3 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #4 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #5 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #6 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #7 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #8 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #9 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #10 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #11 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #12 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #13 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #14 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #15 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #16 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #17 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #18 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #19 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #20 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #21 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #22 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #23 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #24 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #25 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #26 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #27 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #28 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #29 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #30 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #31 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #32 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #33 Energiamajandus-Taastumatud energialiigid #34
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 34 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-05-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 27 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor wesdgvgb drhbf Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
65
ppt

Energiamajandus: Energiavarad

Energiamajandus Energiavarad Kogu tsivilisatsiooni ajalugu on seotud erinevate kütuste ja energialiikide tundmaõppimise ja kasutusele võtmisega. Energiatarve kasvab, sest kasvab tootmine masinaid rakendatakse üha rohkem põllumajandus on tõhusam suureneb koduses majapidamises tarbitav energia kulu Riigi energiapoliitika sõltub: · vastava maa tööstuse arengutasemest · majanduse struktuurist · geograafilisest asendist · kättesaadavatest energiavarudest Energiaühikud: · dzaul (J) · Toe - naftaekvivalent - tonn ehk tingkütusetonn 1 toe kütteainet on kogus, mis sisaldab ühele tonnile raskele küttepetroolile vastava energiakoguse. · Naftakaubanduses kasutatakse mõõduna veel tündrit (barrel). 1 barrel toornaftat on 159 liitrit ja selle mass on 143 kilogrammi. Energia allikad pärinevad: päikese kiirgusenergiast · fossiilsed kütused · biomass · tuuleenergia

Geograafia
thumbnail
4
docx

Energiamajandus ja energiavarade uurimine

Looduslike energiavarade hankimine: Ammutamine, töötlemine, rikastamine ­ nafta, gaas, süsi, turvas, uraanimaak Geoloogilised uuringud ­ kaevanduskohutus jm. Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta ­ 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud ­ 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4

Geograafia
thumbnail
10
odt

Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

Viljandi Täiskasvanute Gümnaasium Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Referaat Koostas: Monika Kovaltsuk 11 klass Viljandi 2015 Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Mõisted 5. Taastumatud energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6. Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 6.2 Taastuvad energiaallikad ja nende kasutamine maailmas 7. Energiaprobleemid 8. Kokkuvõte 9. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Praegusel ajal on üle maailma väga tähtsal kohal elektri- ja soojusenergia, kuid selle saamiseks peame kasutama erinevaid energiallikaid ja mõtlema välja uusi viise, kuidas energiat ammutada, sest mingil hetkel saavad taastumatud energiallikad otsa ja tuleb leida alternatiivid. Kõik see

Geograafia
thumbnail
97
pdf

Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010 (VASTUSED)

GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9

Geograafia
thumbnail
61
doc

Geograafia eksam

saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. Moondekivimid on tekkinud suure rõhu ja temperatuuri tingimustes settekivimitest ja tardkivimitest, mis on ümber kristalliseerunud uuteks mineraalide kooslusteks. * Ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magamast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida. Kui ookeaniline laam ,,upub" vahevöösse vastu mandri serva, siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Mõlemat olukorda võib tänapäeval näha Vaikset ookeani ümbritseva vulkaanilise ,,tulerõngana". Ookeanilise laama vahevöösse vajumist tähistavad maavärinate kolded, mis võivad paikneda kuni 670 km sügavusel. Kogu ookeanilaama kivimite mass ei kao siiski jäljetult laama sukeldumisel vahevöösse. Osa kivimeid ,,kraabitakse" vajumise käigus ookeaniliselt koorelt maha mandriääre külge. Siia

Geograafia
thumbnail
29
doc

Geograafia eksamimaterjalid

Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; LITOSFÄÄR 5

Geograafia
thumbnail
23
doc

Geograafia eksamimaterjal

Linnaplaneerimine linn on keerukas ja küllaltki kiiresti muutuv süsteem, kus paljud tegevused peavad olema ruumis kooskõlastatud. Erinevate alamsüsteemide (veevärk, kanalisatsioon, elektri- ja sidekaablid jmt) kohainfo linnakaardil. Loodusvarade kasutamine ja kaitse on üks esimesi ja praeguseks kõige laialdasem kohateabesüsteemide rakendamise valdkond, kus tuleb arvesse võtta mitmekesiseid ökoloogilisi seoseid. Millistel järgmistest juhtudest on tegemist geoinfosüsteemidega? A. linnaliini busside sõidugraafik koos kaardile märgitud sõidumarsruutidega B. andmetabel, kuhu on märgitud erinevate veekogude vee kvaliteedi andmed C. klikitav arvutikaart, kust võib saada andmeid eri kohtade sademete ja temperatuuri kohta D. andmetabel, kus on märgitud info eri eas meeste ja naiste kohta Mõisted: üldgeograafiline ja temaatiline kaart, suure- ja väikesemõõtkavaline kaart, horisontaal, isoterm, GIS; LITOSFÄÄR 5

Geograafia
thumbnail
37
doc

Geograafia riigieksami materjal

NÕUTAVAD TEADMISED JA OSKUSED EKSAMIL 1. oskab kasutada kaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste informatsiooni leidmiseks, seoste analüüsiks, üldistuste ja järelduste tegemiseks, otsuste langetamiseks, prognooside ja hüpoteeside esitamiseks; KAARDIÕPETUS 2. analüüsib suuremõõtkavalise kaardi abil looduskomponentide (pinnamood, veestik, taimkate, maakasutus, teede ja asustuse iseloom) vahelisi seoseid ja inimtegevuse võimalusi; 3. analüüsib üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil etteantud piirkonna loodusolusid ja nende mõju inimtegevusele; 4. toob näiteid geoinfosüsteemide rakendamisest; geoinfosüsteem (GIS) - infosüsteem, mis sisaldab kohateavet

Geograafia



Lisainfo

Väga põhjalik konspekt taastumatudest energialiikidest

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun