Energia ja võimsus (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

2

pdf

Ideaalgaas

Roman Koscikas 120450 09.11.2012 Ülesanne 1 Ideaalgaas Kirjutan välja algandmed: p=133,3*710=94643 (Pa) V=1100*2,5=2750 (m3) T=19+273,15=292,15K Leian kirjandusest õhu gaasikonstandi: R=287,04 J/(kg*K) Leian ruumis leiduva õhu massi kasutades ideaalgaasi olekuvõrrandit pV=mRT: pV 94643⋅2750 m= = =3103,65(kg) RT 287,04⋅292,15 

Soojustehnika1

2

pdf

Protsess ideaalgaasi seguga

Roman Koscikas 120450 10.11.2012 Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Kirjutan välja algandmed: Suitsugaasi koostis: N2 50%; CO2 20%; O2 3%; H2O 100­50­20­3=27% Tsg=200+273,15=473,15K Vsg0=9m3/s Tv=2+273,15=275,15K Leidmaks korstna diameetrit, pean eelkõige leidma suitsugaasi ruumala antud tingimustes: T 473,15 V sg=V sg0 sg =9 =15,59 m3 / s T0 273,15 Nüüd leian sellise silindri läbimõõdu, mille kõrgus oleks h=8m ja ruumala V=15,59m3, ning siis leian  selle silindri läbimõõdu: Järgmiseks leian soojuskao Q2:

Soojustehnika1

2

docx

Küünla parafiini kütteväärtuse määramise protokoll

esmalt mõõtsime põletamata küünla massi, hiljem iga kord pärast põletamist, et saada ära põlenud küünla massi koguse (m) vee kallasime kolbi ning asetasime statiivi abil küünla leegi kohale nii, et leek puudutas kolbi põhja Vesi soojenes küünla parafiini põlemisel eraldunud soojuse tõttu. katse käigus tuli kolbi ava katta kinni/isoleerida, et parafiini põletamisel saadud energia ei kanduks edasi ümbritsevasse õhku, vaid suunduks vette mõõtsime iga katse juures vee temperatuuri enne ja pärast küünlaga soojendamist iga katse korral kuumutasime vett küünla kohal ~1min tulemused kandsime tabelisse Tabel: vee m1(kg) m2(g) m (g) t1(°C) t2(°C) t (°C) Qvesi= cmt (J) k=Q/m

Keemia

10

doc

Erisoojuse Praktikum

määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemiosa (nt vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et ära antav ja vastu võetav soojushulk on võrdsed, saab temp. muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon ; qkalorimeeter = ckalorimeeter · ∆T Protokoll Mõõtetulemused ja arvutused: Vee soojenemisel mvesi t1 t2 cvesi Qvesi vajaminev energia 0,140 23 26 4200 1 767 0,180 24 26 4200 1 513 Qvesi = mvesi * cvesi * (t1- t 2) 0,170 24 26 4200 1 430 0,147 25 28 4200 1 860

Füüsika

20

docx

Tõste transpordiseadmetes

Lähteandmed Tõstevõime: 15 t (147 kN) Tõstekõrgus: 21,75 m Tõstekiirus: 12 m/min Töö reziim: keskmine Lülituskestvus: 25% 1. TROSSI ARVUTUS JA VALIK 1.1. Polüspasti kasutegur Polüspasti valime tõstetava koormuse põhjal. Sellel juhul on sobilik polüspast kordsusega (ipol) 4. Polüspasti kasutegur ηpol arvutame valemiga: i 1   plp ol pol  ip o l1   pl  , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax.  QG S max  , kN ipol  pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimes

Tõsteseadmed

7

docx

KESKKONNAFÜÜSIKA KT-Valemid

Ühik (p): s v−v 0 mv−m v 0 ∆p Impulsi seos jõuga: a= ⇛ F= ⇛ F= ∆t ∆t ∆t ∆ p1 −∆ p 2 Impulsi jäävseadus: F 1=−F2 ⇛ = ∆t ∆t ∆ p1=−∆ p2⇛ ∆ p1 + ∆ p2 =0 Töö Mõisted: jõud F, läbitud teepikkus ∆x Töö: W =F S ∆ x W =F ∆ xcos α Ühik: J, N⋅m Mehaaniline energia Mõisted: mehaaniline enegia E, kineetiline energia Ek , potentsiaalne energia E p Mehaaniline energia: E=Ek + E p mv 2 Kineetiline energia: Ek = 2 E Potentsiaalne energia: p =mgh Ühik: J Võimsus Mõisted: võimsus P, töö W, aeg t, jõud F, teepikkus ∆x, kiirus v W F∆ x ∆x Võimsus: P= = =F =Fv t t t Ühik: W Võnkumine

Keskkonafüüsika

196

pdf

HÜDROSILINDRI TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VÄLJATÖÖTAMINE JA TOOTMISJAOSKONNA PROJEKTEERIMINE

liikumist, saavutatakse silindri kasutamisega, seadme kõrge kasutegur - silindri poolt arendatav jõud on konstantne kogu kolvi liikumisulatuses - samuti on konstantne kolvi liikumiskiirus, mis sõltub vedeliku vooluhulgast silindrisse ajaühikus ja kolvi pindalast - Sõltuvalt konstruktsioonist võimaldab silinder töötamist nii tõmbele kui tõukele - Kasutades hüdrosilindreid on võimalik ehitada seadmeid, milledel on suur võimsus, kuid väike mass ja gabariidid. Hüdrosilindrite tähtsamateks kasutus valdkondadeks on koormuste tõstmine ja langetamine, lukustus ja nihutus. Kahepoolse toimega silindri korral toimub kolvi liikumine mõlemas suunas töövedeliku toimel. Kahepoolse toimega silindrite korral räägitakse kahest omavahel võrdsest või erineva suurusega kolvi efektiivsest pindalast 7

Masinatehnika

47

docx

EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED

Mikk Kaevats KODUSED ÜLESANDED Harjutusülesanded Õppeaines: EHITUSFÜÜSIKA JA ENERGIATÕHUSUSE ALUSED Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Leena Paap Esitamiskuupäev: 13.11.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 ÜLESANNE 1 ÜLESANNE 1 Väärtus Ühik Ts 18 °C Tk 30 °C v 0,45 m/s Arvutada operatiivne temperatuur kui ruumi õhu temperatuur on 18 ºC ja kiirgavate pindade keskmine temperatuur on 30 ºC. Õhu liikumiskiirus ruumis on 0,45 m/s. Vale

Ehitusfüüsika

Kommentaarid (0)