Energeetika (0)

Keskkool - Geograafia - Geograafia

1 Hindamata

Lõik failist

NAFTA KASUTAMINE
EELISED
PUUDUSED

Kõrge kütteväärtus
Üsna mitmekülgne toore
Võib vedada suurtes kogustes torujuhtmete, tankerite(laev, millega naftat veetakse) ja rongidega

reostusoht on väga suur, kuna vedelikuna valgub laiali.
Taastumatu ja tootlikud maardlad on ammendatud
Menetlused on keerukad ja kallid(nafta töötlemine on keerukas ja kallis)
Terrorism ja santaaši oht, kui tahetakse kahjustada tootjariiki või tarbijariiki

GAASI KASUTAMINE
EELISED
PUUDUSED

väga kõrge kütteväärtus ja saastab vähe e. tekib vähe põlemisjääke
Sobib hästi soojuselektrijaamade kütteks
Ei vaja erilist puhastamist
Saab kergesti kätte kuna on puuraugus surve all

taastumatu
torujuhtmetega kaasnevad terrorism ja santaaš
gaasijuhe võib plahvatada
veeldamine e. vedelaks muutmine on üsna kallis ja ohtlik

MAAPEALSED KAEVANDUSED
EELISED
PUUDUSED

lihtsam kaevandada
lihtsam ligi pääseda(suurte masinatega)
vaja vähe inimtööjõudu

vaja on asulad evakueerida
looduse hävimine(põllumajanduslik maa, mets)
vaja pindmine viljakas kiht eemaldada ja ladustada
teedeehitus
tekivad aherainemäed, mis rikuvad maastikupilti
karjäärid rikuvad põhjavett
kui põhjavesi ära pumbatakse võivad ümberkaudsed asulad jääda veeta

ALLMAAKAEVANDUSED

tuleb rajada maaaluseid käike
kulukas ja keeruline
põhjavee väljapumpamine
töötada saab ainult väikeste masinatega
tekivad kaevandusgaasid- - - plahvatusohtlik
vaja rajada elektrisüsteemid- - - keeruline ja kallis sest maa all on niiske
sinna on vaja hapniku pumbata
rikastumiseks ei ole eriti ruumi---tuleb teha maa peal---rikub maapilti
tervist kahjustav töö
vaja toestada kaevanduskäigud---puiduvarud kahanevad ---puit mädaneb---kaevandus variseb kokku

URAANIMAAGI KASUTAMINE
EELISED
PUUDUSED

tuumaenergiat loetakse keskkonna seisukohalt säästvaks kuna energia tootmise protsessi käigus ei teki keskkonnasaasted(CO2, N ega P saastet)
transporditava kütuse väike maht
võrreldes teiste kütustega on jäätmekogused väikesed
on kõige odavam energia tootmise viis

tuumajaamaga võib kaasneda radioaktiivse saaste kandumine keskkonda
tootmisprotsessi käigus eraldub atmosfääri suurtes kogustes veeauru
soojusreostus veekogudes, kuhu suunatakse reaktorite jahutusvesi
tekivad üliohtlikud radioaktiivsed jäätmed
tuumajaama avarii korral suur radioaktiivne saaste
tuumaelektrijaamade rajamine nõuab suuri kapitali mahutusi
julgeoleku ohud

PASSIIVSE PÄIKESEENERGIA KASUTAMINE
EELISED
PUUDUSED

passiivset päikeseenergiat kasutavad majad tehakse samast materjalist nagu tavalised majad
kulub vähem kütet seega vabaneb ka vähem kasvuhoonegaase ja keskkond säilib puhtamana
sellise küttesüsteemi hoolduskulud on väikesed või puuduvad

vaja on rohkem maad kuna majad peavad olema paigutatud kindlate reeglite kohaselt (näiteks esiküljega lõunasse)
hooned ei tohi asuda liiga lähestikku
vanu maju on keeruline ja kulukas ümber ehitada
passiivne päikeseenergia projekte kasutavate ehitamine on kallis

AKTIIVSE PÄIKESEENERGIA KASUTAMINE
EELISED
PUUDUSED

ei tekita kasvuhoonegaase, seega on keskkonnasõbralik
päikeseküttesüsteemi saab kombineerida teiste soojusallikatega
süsteem töötab hääletult
„kütus“ on tasuta saadaval
Päikeseelektri süsteem võimaldab kas osaliselt või täielikku sõltuvust elektrivõrkudest
Päikesepaneelide hoolduskulud on minimaalsed
Tänapäevased kollektorid( paneelid ) näevad välja nagu katuseaknad ega riiva seetõttu silma.

päikesekütte aktiivsüsteem on kallis ja selle tasuvusaeg küllaltki pikk
tootmiseks kasutatakse kemikaale mis võivad olla mürgised ja keskkonnaohtlikud

TUULEENERGIA
EELISED
PUUDUSED

keskkonnasõbralik, kuna saasteaineid ei teki
tasub rajada ka väikese energiatarbimise korral
energiaallikas , tuul on kõigile kasutamiseks tasuta

tuulekiiruse ajaline ebaühtlus
on takistuseks lindude rändele
tekib mürareostus
tuulegeneraatorid rikuvad maastikupilti
kasutuspiirkond piiratud

BIOMASSI KASUTAMINE
EELISED
PUUDUSED

taastuv energiaallikas
kergesti kättesaadav
biomassi põletamisel vabaneb süsihappegaas mis oli ta enda kasvamisel atmosfäärist võetud seega ei suurene biokütuse kasutamisel süsihappegaasi kogus atmosfääris
võimaldab metsa- ja põllumajanduse ning toiduainetööstuse jääkide ja jäätmete kasutamist
aitab tõsta maapiirkondades maahõivet, aitab kaasa piirkonna tööstuse arengule
biomass on kodumaine kütus ning selle kasutamine võib vähendada kulutusi importkütusele
biomassi kasutamine aitab kaasa prügilate majandamisele ja jäärmete käitlemisele

kulukas kuna biomassi põletavate elektri ja soojuse koostootmisjaamade rajamiskulud on 3-5 korda suremas kui samaväärse maagaasi koostootmisjaamade rajamine
metsatööd ohustavad linnuliikide pesitsus perioodi
energiavõsa kasutamisel tekib sarnaselt teiste intensiivselt kasvavate põllumajanduslike memokultuuridega veekogude reostamine ja autrofeerumise oht
puitkütuste kasutamine sõltub raietööde mahust ja keskkonnakaitselistest piirangutest
kodused biomassil(näiteks puit) tarbimisel kütusena on vajalik varumine ja ladustamine
kütteväärtus madalam kui fossiilsetel kütustel

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

71 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

patukas17 Õppematerjali autor

erinevate energiaallikate plussid ja miinused

energeetika nafta gaas uraanimaak

Sarnased õppematerjalid

doc

Enegiamajandus

SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel kujunenud energiaallikad, mida on võimalik kasut

Geograafia

rtf

Energia allikad

Esimest tüüpi energiaallikad TALLINNA TEENINDUSKOOL 011MT Esimest tüüpi energiaallikad Referaat Juhendaja : Heikki Eskusson Tallinn 2012 Esimest tüüpi energiaallikad Sisukord Esimest tüüpi energiaallikad Sissejuhatus Mina räägin teile esimest tüüpi energiatest ( tuulest,veest,päikese ja laine energiast ) ja nende kasutamise võimalused Maailmas. Esimest tüüpi energiaallikad 1.Elektrienergia Elektrienergia on üks laiemalt tarbitavaid energiavorme ning suur osa erinevatest allikatest saadavast primaarenergiast muudetakse elektrienergiaks. Elektrit toodetakse elektrijaamades, kõrgepingeülekandevõrkude kaudu kantakse üle tarbimispiirkondadesse ning jaotatakse tarbijatele kesk- ja madalpingejaotusvõrkude abil. Elektrijaam

Tööohutus ja töötervishoid

docx

Geograafia - Energia majandus .

Geograafia - Energia majandus . 1. Energiamajandus ehk energeetika on tegevusvaldkond , mis uurib , hangib , töötleb looduslike energiaallikaid , elektriks , soojuseks , mootori ja ahjukütuseks ,toimetab need tarbijani ning asutab vajalikud äriteenused . 2. Energia osakaal : Nafta 40 % Maagaas -28% Tahked kütused 20 % Veeenergia 5% Tuumaenergia -5% Muud -2% 3. Nafta tootjad : USA Saudi araabia Venemaa Iraan mehhiko 4. Maagaasi tootjad : USA venemaa Kanada Suurbritannia Alzeeria 5

Geograafia

doc

Energiamajandus | Geograafia 10. klass

ENERGIAMAJANDUS Energia liik Kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid Nafta Suure kütteväärtusega. *taastumatu Hea transportida tankerite ja torujuhtmetega. Kasutatakse mitmeks otstarbeks. Puuraukude rajamine merre on keeruline. Ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. Vajab puhastamist lisanditest ning ümbertöötlemist. Gaas Suure kütteväärtusega. *taastumatu Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata. Vajab vaid puhastamist. Ei vaja ümbertöötlemist. Põlemisel tekib vähe saasteaineid, küllaltki keskkonnasõbralik kütus. Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldtatult, mis aga on kallis ja ohtlik (madal temp.

Geograafia

odt

Geograafia, kordamine eksamiks, 2

PÕLD! looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele Looduslikud tingimused: reljeef (mägise pinnamoega piirkonnad on ebasobivad põllumajanduse arenguks, tasased alad soodsamad), kliima (temperatuurid, sademete hulk ja aastane jaotus, vegetatsiooniperioodi pikkus), mullad (viljakus). Majanduslikud tegurid: kapitali olemasolu, tööjõud (hulk ja kvaliteet), turg toodangule, valitsuse poliitika (toetused, laenude võimalus, soodustused jne) Segatalud põllumajandustalu, kus kasvatatakse erinevaid põllukultuure ja peetakse loomi oma tarbeks, kuid toodangu ülejäägid (mõni toode) lähevad müügiks. Iseloomulikud arengumaadele, kus viiakse läbi agraarreforme. Spetsialiseeritud suurtalu moodne kõrgtootlik taluvorm, kus on spetsialiseerutud enamasti vaid ühele tooteliigile (lillekasvatus, piimakari, maitsetaimed, teravili jne). Spetsialiseeritud suurtalu

Geograafia

odt

Taastuvenergia

EESTLASTE SUHTUMINE TAASTUVENERGIASSE Uurimistöö Koostaja: Klass: Juhendaja: 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Taastuvenergia..................................................................................................................................5 1.1 Päike...........................................................................................................................................5 1.1.1 Päikeseenergia eelised:.......................................................................................................5 1.1.2 Passiivne päikeseenergia....................................................................................................6 1.1.3 Aktiivne päik

Teadus tööde alused (tta)

doc

Geograafia eksami abi

1. Agraarajastu jaguneb kolmeks: korilus, varaagraarne ja hilisagraarne. Koriluses korjati marju, seeni, juurikat ja muud taolist jura. Varaagraarses kas oldi paiksed ja hariti põldu või rännati ringi ja karjatati koduloomi. Hilisagraarses jäädi paikseks ja karjakasvatus ning põlluharimine koondusid kokku. Võeti kasutusele uued tehnoloogiad nagu veoloomade kasutus, põlispõllundus ja veoloomade sõnniku kasutamine. Selles ühiskonnas tegeldi kalanduse, metsanduse ja jahindusega, asju toodeti endale ja käsitsi, inimesed tegelesid enamasti põllumajandusega ning valdavalt kasutati maad, metsa ja vett. Tegeldi maakondade ja provintside piires ning maailmamajanduses kaubeldi üksikute kaupadega. Industriaalajastu jaguneb kaheks: varaindustriaalne ja hilisindrustiaalne. Varaindustriaalses(15. saj) toodeti asju käsitsi ja asi liikus juba tehaste poole, kus üks inimene hakkas üht "operatsiooni" tootega tegema. Tekkisid tõuloomad/taimed, tuu

Geograafia

doc

Riigieksami materjal

ÜLDMAATEADUS................................................................................................................... 2 1.Litosfäär............................................................................................................................... 2 2.Pedosfäär..............................................................................................................................8 3.Atmosfäär...........................................................................................................................12 4.Hüdrosfäär..........................................................................................................................15 5.Maa kui süsteem. Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud............................................. 18 MAAILMA ÜHISKONNA GEOGRAAFIA........................................................................... 19 6.Ühiskonna areng ja globaliseerumine...............................................

Geograafia

Rohkem sarnaseid