Tasuta
Faili alla laadimine on tasuta
~ 15 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2015-12-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
angiez
Õppematerjali autor
· Erinevad interaktsioonid (nt tegevusvaldkondades) omavahel seotud Interaktsioone mõjutavad tegurid - isikuga seotud tegurid (nt hoiakud teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) - suhtlemispartner - suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (nt. normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole "kultuurivaba" - situatsioonilised tegurid (nt. roll, ruum) Suhete funktsioone - Suhted kui ressurss (Orford, 1992) · materiaalne, instrumentaalne, informatiivne abi, emotsionaalne toetus · Areng, mina-kontseptsiooni kujunemine · Edu, karjäär · Elukvaliteet · Füüsiline ja vaimne tervis (nt. toimetulek stressiga) · Kohanemine Sotsiaalse käitumise ajendeid (Argyle, 1994) · Bioloogilised vajadused · Sõltumine teistest · Liikmeks olemise vajadus · Kontroll, domineerimine, võim · Seks · Agressiivsus (nt
reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus ● Areng, mina-konspetsiooni kujunemine (nt vanem mõjutab last) ● Edu, karjäär ● Elukvaliteet ● Füüsiline ja vaimne tervis (nt toimetulek stressiga) ● Kohanemine Ajendid: ● Bioloogilised vajadused (nt söök, jook, uni) ● Saavutusvajadus ● Sõltumine teistest ● Kontroll, domineerimine, võim ● Liikmeks olemise vajadus ● Enese väärtustamine ● Agressiivsus (nt. instrumentaalne) ● Seks ● Altruism ja hoolitsemine teiste eest
PSEUDOKUULAMINE- KUULAB AGA EI KUULE!!! Suhtlemine- protsess, mis leiab aset mitme inimese vahel ja sõltub suhtlejate vahelistest interaktsioonidest, indiviidide omadustest, eesmärkidest Suhe- kestvad interaktsioonid ajas; varasemate interaktsioonide poolt mõjutatud interaktsioonide jada omavahel tuttavate inimeste vahel, kusjuures interaktsioonid on mõjutataud tulevikuootuste poolt. -afektiivne -kognitiive -käitumuslik komponent -sotsiaalne kontekst Interaktsioonide ja suhete mõjutajad: ● iskuga seotud tegurid (hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) ● suhtlemispartner ● suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid indiviidide vahel (normid, reeglid, tähendused) Ükski suhe pole kultuurivaba! ● Situatsioonilised tegurid (eesmärgid konkreetses olukorras, roll, ruum) Sotsiaalse käitumise ajendid: ● Bioloogilised vajadused ● Teistest sõlutmine
oskuseid ja suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline- emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus:
suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. füsioloogilised, psühholoogilised, sotsiaalsed) ja pakuvad ühtlasi mitut tüüpi toetust (nt. psühholoogiline-emotsionaalne, materiaalne, informatiivne). Suhtlemine on protsess, seega olemuselt dünaamiline. Suhted ja suhtlemisprtsess leiab aset mitme inimese vahel ja sõltuvad suhtlejate vahelistest interaktsioonidest. Interaktsioonid on ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt : isikust tulenevad (nt. minapilt, harjumuspärane sündmuste, inimeste, käitumise tõlgendamise viis, taju iseärasused, kogemused) ja situtatsioonilised (viitavad isikuvälistele mõjudele). · Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus:
. Kirjeldatakse ja analüüsitakse suhteid, mis aitavad rahuldada mitmeid vajadusi (nt. vajadus tunda lähedust), pakuvad eri tüüpi toetust (nt. informatiivne) olles mõjutatud mitmete tegurite poolt (nt. isiku individuaalsus, situatsioonilised tegurid) Suhete funktsioone inimese elus · Sotsiaalse käitumise ajendid ja eesmärgid suhetes: bioloogilised vajadused ja nende rahuldamine, sõltumine teistest ja toetavad, abistavad suhted, liikmeks olemise vajadus ja teiste inimeste seltskond, isolatsiooni vältimine, domineerimine ja kontrollimise, võimu omamise vajadus, seks, agressiivsus ja teiste vigastamine (sh ka instrumentaalne agressioon), enese väärtustamine, altruism ja teiste eest hoolitsemine, saavutusvajadus (Argyle, 1994). · Suhted kui ressurss, sotsiaalse toetuse kogemine Materiaalne, instrumentaalne toetus, mis viitab konkreetsete teenuste osutamisele, emotsionaalne
Suhtlemispsühholoogia Suhtlemispsühholoogia huviobjektina saab vaadelda nii suhtlemist kui kestvad interaktsioone, mille käigus edastatakse-võetakse vastu sõnumeid, tajutakse situatsiooni ja suhtlemispartnerit, toimub suhtlejate vastastikune mõjutatamine, kuid tählepanu all võivad olla ka interaktsioonide läbi formeeruvad suhted, mille kirjeldamisel võib aluseks võtta nt. partnerite vahelise avatuse sügavuse/ulatuse (nt. intiimsuhted) või toetuse (psühholoogiline, informatiivne jt). Suhtlemisprotsess ja suhted on mõjutatud mitmete tegurite poolt. Nt: · Isikust tulenevad mõjud (nt. inimese kogemused, mis mõjutavad hoiakute kujunemist, isiku teadmised, suhtumine endasse jne.) · suhtlemisoskused (nt. kuulamisoskus). · suhtlemisvahendid (nt. kanal info edastamine) Suhete rollist:
See on rääkija jaoks märk mõistmisest ning aktsepteerimisest. Ümbersõnastamine (jutu sisu) Ümbersõnastus on lühike vastus, kus kuulaja annab oma sõnadega kõnelejale edasi tema jutu põhisisu. See on kokkuvõtlik Hea ümbersõnastus peegeldab kõneleja sõnumist ainult olulist Keskendub rääkija jutu sisule. Puudutab pigem fakte või ideesid kui tundeid, mida kõneleja väljendab. Ümbersõnastus on selline, kus kasutatakse kuulaja enda sõnu. Kuulaja peab suutma orienteeruda kõneleja taustsüsteemis. Tunnete peegeldamine Tunnete peegeldamine tähendab rääkija väljendatud tunnete kokkuvõtvat tagasipeegeldamist rääkijale. Üks tõhusamaid viise teise inimese poolt öeldust arusaamiseks on tema kehakeele jälgimine. Tähenduste peegeldamine Kui tunded ja faktid on koondatud ühte vastusesse, on meil tegu tähenduse peegeldamisega. X: Mis juhendaja esitab mulle kogu aeg minu isikliku elu kohta küsimusi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid