Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Emotsioonide mõju inimese tervisele (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuid ei haigestu Miks?
  • KUIDAS KROONILISE TERVISEPROBLEEMIGA TOIME TULLA ?
Vasakule Paremale
Emotsioonide mõju inimese tervisele #1 Emotsioonide mõju inimese tervisele #2 Emotsioonide mõju inimese tervisele #3 Emotsioonide mõju inimese tervisele #4 Emotsioonide mõju inimese tervisele #5 Emotsioonide mõju inimese tervisele #6 Emotsioonide mõju inimese tervisele #7 Emotsioonide mõju inimese tervisele #8 Emotsioonide mõju inimese tervisele #9 Emotsioonide mõju inimese tervisele #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-05-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Verka Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
ppt

Stress ja haigused

STRESS ja HAIGUSED Mis on stress? Stress ehk kohanemissündroom on organismi üldine vastus keskkonna või situatsiooni esitatud nõudmistele. Tavakeeles mõistetakse stressi ärritava närvipingena, mis pikema aja jooksul mõjub muserdavalt ja tekitab kehalisi vaevusi. Oma olemuselt on stress bioloogiline muutus, mille toovad kaasa tugevad emotsioonid nagu armastus, vaimustus, õnnetunne, joovastus, pettumus, viha, hirm, kadedus, mure, kahtlemine endas. "Ainus stressivaba seisund on surm." (Selye) Stressikogemus Stressikogemus koosneb erinevatest komponentidest, mis on omavahel seotud: · Kognitiivne e. mõtlemise osa hõlmab endas mõtteid ja uskumusi, mis on stressisündmusega seotud. · Emotsionaalne komponent hõlmab endas mitmesuguseid tundeid ­

Terviseõpetus
thumbnail
5
doc

Südamehaigused

Arteriaalne Hüpertooniatõbi ehk Hüpertensiivne kriis Ateroskleroos - Krooniline Südame isheemiatõbi Stenokardia ehk Müokardi infarkt ­ Endokardiit - Müokardiit - hüpertensioon kõrgvererõhutõbi ­ atherosclerosis kardiovaskulaarne ­ Morbus ishaemicus rinnaangiin ­ Infarctus myocardii Endocarditis Myocarditis Morbus hypertonicus puudulikkus cordis - MIC Angina pectoris - MI M Häiritud on Süstoolne >140 Vererõhk tõuseb Krooniline arterite 1. Südamelihas ei saa Pärgarterite Pöördumatu Südame sisekesta Südamelihase õ arteriaalse rõhu mmHg ja diastoolne äkki kõrgele haigus, mida südamepuudulikkuse piisavalt verd, kuna ebapiisavast

Sisehaigused
thumbnail
40
odt

Haigusõpetuse eksami küsimused

häirumine( kilpnäärme haigused, muutused naissuguhormoonide östoregeenis), sessonse depresiooni all kannatajad on sõltuvuses ajuhormooni melatoniini produktseerimisest, geneetilised faktorid. Sümptomid: elurõõmu kadumine, vähemalt 2 nädala jooksul püsivalt alanenud meeleolu, keskendumishäired. Füüsilised kaebused: isu ja kaal langevad või tõusevad, unehäired, energia puudumine, muutunud aktiivsus. Ilmingud: sõltuvalt inimese elueast ja soost. Diagnostika: vajalik võib olla kilpnäärme talituse uurimine, väljendunud norskamisest ning sellega seotud hingamispeetusest põhjustatud seisundi uurimine, kehvveresus, D3 def., muude vitamiinide puudus, madal kollestorool. Kõrge kollestorooli vastu aitab kaks kuud redasini, või kasutada Q10, Omega3 jne. Kollestorool on ehitusmaterjal kehas. Ravi: ravimid sõltuvalt depresiooni astmest, lõõgastavad protsessid ( vann), valgus, muusika, zen-zen, kuujuure tinktuur jne.

Meditsiin
thumbnail
46
doc

Sise- ja närvihaiguste kordamisküsimused optometristidele

 Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni.  Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < 500 ml/ööpäevas Anuuria – diurees < 100 (200) ml/ööpäevas  Milliselt vererõhu väärtuselt algab hüpertensioon? RR 140-160/90-95 mmHg. Alates 140/90mmHg stabiilselt.  Mis on tahhükardia ja bradükardia?

Sise- ja närvihaigused
thumbnail
18
doc

Patoloogia

modelleeritakse haigust. Näiteks tekitatakse eksperimentaalne südamelihase infarkt, eksperimentaalne diabeet ehk suhkruhaigus jm. Katsete käigus võidakse kasutada kõiki meditsiinilistes uuringutes kasutusel olevaid meetodeid – morfoloogilisi ehk struktuuri uurivaid, keemilisi, füüsikalisi, füsioloogilisi jne. Ka kliiniline vaatlus ja haige uuring on patoloogia uurimisvaldkonda kuuluvateks meetoditeks. 2. Haiguse üldmõiste ja staadiumid. Eluprotsessi kaks põhivormi on tervis (norm) ja haigus. Need seisundid võivad elu jooksul korduvalt vahelduda. Tervise ja haiguse mõiste on olnud diskussiooni objektiks aastasadade jooksul, eriti normi ehk tervise mõiste. Praktilises meditsiinis mõistetakse normi all sageli nn. statistilist keskmist (statistilist normi), mis on arvutatud suurel hulgal inimestel läbi viidud mõõtmiste põhjal. Erinevus

Patoloogia
thumbnail
5
wps

Infarkt

INFARKT Südamelihase infarkt ehk müokardi infarkt tähendab pöördumatut südameliha kahjustust. Teatud osa südamelihasest sureb, kuna ei saa piisavalt verd. Verevoolu katkemise põhjustab omakorda veresoonte (arterite) ummistumine. Haigust, mis viib arterite ummistumisele, nimetatakse südame isheemiatõveks. Süda on lihaseline elund. Südamelihast varustavad verega peenikesed veresooned - pärgarterid, täpsemalt: vasak ja parem pärgarter.Südame isheemiatõbi on haigus, mille puhul südamelihas ei saa piisavalt verd, kuna pärgarterid on lupjunud ja sellest ahenenud. Pärgarterite seintesse ladestuvad rasvad ja kaltsium, tekivad lubjanaastud. Kui naast pärgarteri seinas ahendab veresoont sedavord, et vastav südamelihase piirkond ei saa küllaldaselt hapnikuga rikastatud verd, nimetatakse seda isheemiaks ehk hapnikuvaeguseks. Sellega kaasneb tugev valu südame piirkonnas, mida nimetatakse stenokardiaks e rinnaahistus e. rinnaangiin.Südameliha

Bioloogia
thumbnail
11
doc

MAOHAAVANDTÕVEGA PATSIENDI ÕENDUS

maos, seotud üldise intensiivsus. valud taandunud. haigestumisega. Täpsustada valu Enesetunne paranes lokalisatsioon. Selgitada välja: emotsionaalsete faktorite mõju ravimite toime Anda soobiv asend. Anda ravimeid arsti korraldusel. Seletada õige dieeti vajadust. Manusta õige diet.

Õenduse alused
thumbnail
2
pdf

Pikaajalise ülemäärase stressi (distressi) mõju organismile

koondada jõudu ja kiirust ning parandada kontsentratsioonivõimet. Sobivas annuses stressi hoiab närvisüsteemi toonuses ja parandab sooritusvõimet. Kui organism ei suuda taastuda stressiseisundist, siis pidevate pingete foonil areneb välja krooniline stress. Krooniline stress hävitab pikalt ja halastamatult. Pikaajalise kroonilise pingeseisundi tagajärjeks on depressioon, mille korral avalduvad ja/või süvenevad psühhosomaatilised ja ka füüsilised probleemid. Stressi mõju organismile Meie keha reageerib stressile, üritades stressori mõju vähendada ja taastada tavaolukorda. Kogu protsess vajab kiireks toimimiseks suurel hulgal energiat. Glükoos on inimese keha peamine energiaallikas. Stressiolukorras vabastab ajuripats adrenaliini ja kortisooli - hormoone, mis stimuleerivad glükoosi tootmist maksas. Selle tulemusena on maks ülekoormatud ning suurenenud glükoosi tase muudab veresuhkru näitajad veres kõrgeks. Toodetud adrenaliinilisa

Psühholoogia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun