Emotsioonid. Ärevus. (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

16

docx

Ärevushäired

.............................. 4 3. Levimus ja Pärilikkus.......................................................................................... 5 4. Ravi.................................................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 8 1.Sümptomid Põhiliseks sümptomiks on muidugi püsiv ärevus ise. See tunne on pikaajaline, kuid sümptomite intensiivsus võib aastate ja erinevate eluperioodide jooksul vahelduda. Lisaks esineb ootusärevus, ärrituvus, rahutus, keskendumisraskused, pidev väsimus. Tavaline on liigne muretsemine ja hirm enda ning oma lähedaste praeguste ja võimalike tulevikus saabuvate ohtude suhtes. Palju esineb kehalisi kaebusi: valud rindkeres, südamepekslemine, kõhuvaevused, pingepeavalu, lihaspinged, hingamisraskused, higistamine.

Psühholoogia

8

docx

Ärevushäired

12S Esitlus- ärevushäired Mis on ärevushäire? Ärevus on reaktsioon stressile. Ärevuse tunne on igal ühel erinev- näiteks kripeldamine kõhus, pinge mõnes kehaosas, iiveldus, muremõtted, hirm kaotada enda üle kontrolli või surmahirm. Ärevuse tunne võib olla tavaline ja pealnäha on igaüks seda kogenud, kuid pikem stabiilne ärevus võib segada igapäevaelu. Ärevushäired liigitatakse erinevalt: on ärevus, paanika ja sotsiaalfoobia ja terviseärevus. Ärevushäire Kui vaadelda ainult ärevushäiret, siis see on seotud ajukeemiaga kui vahel võivad olla ka seotud keskkonnaga. Reeglina tekib ärevushäire aja jooksul ja see ei pruugi kogu aeg samasugune välja näha. Näiteks ohutunne suurendavates olukordades võib ärevushäire süveneda. Psüühilised tunnused: ● Ülemuretsemine ● Unetus

Psühholoogia

44

odt

Psühhopatoloogia kordamisküsimused

meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) · Sündroom (syndrome) - enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) ­ orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire ­ orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon ­ paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus ­ Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine ­ Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1

Psühholoogia

15

doc

Psühhopatoloogia

Hüpnootiline seisund (hypnosis): kunstlikult modifitseeritud teadvuseseisund koos kõrgenenud sisendatavusega. 2 Tajumishäired (disorders of perception) Tajumine (perception) on tunnetusprotsess, mille käigus füüsilised ärritajad (valgus, heli, temperatuur jne) muudetakse informatsiooniks psüühilisel (teadvuse) tasandil. Apertseptsioon - emotsioonide ja mõtete poolt modifitseeritud taju. TAJUMISHÄIRED Kvantitatiivsed Kvalitatiivsed tajumishäired tajumishäired Hüperesteesia Hüpesteesia Anesteesia Meelepetted Psühhosensoorsed

Sissejuhatus psühholoogiasse

10

doc

Emotsioonid

Emotsioonid Emotsioonidega puutuvad inimesed kõikjal kokku. Emotsioone väljendamata oleks raske aru saada kuidas teine inimene end tunneb või mida ta võib ette võtta, kuidas käituda. Emotsioon on inimestele väga omane nähtus, millega kõik on kokku puutunud, ise oma emotsioone kontrolli all või varjatuna üritanud hoida ja tänu emotsioonidele saab ka kaasinimeste näost nii mõndagi välja lugeda. Siiski tuleks õppida oma emotsioone talitsema, et esmamulje põhjal ja ilma tagajärgedele mõtlemata midagi sellist ei tehtaks, mida hiljem kahetseda võiks ja samuti ka ennast nõrgana ei näidataks.

Perekonnaõpetus

76

docx

Psühhosomaatika

episoodidega, käitumise skisofreenilise häirega.  Nad ei suuda eristada reaalsust oma subjektiivsetest elamustest (nt luul, hallutsinatsioon). Häiritud on ka reaalsustaju. Loovad uue, oma, ebareaalse maailma.  Esinevad luulumõtted, katatonne rahutus, stuupor, illusoorsed meelepetted, hallutsinatsioonid.  Sümptomiteks sageli: psüühiliste funktsioonide alanemine või kadumine (nt kaovad emotsioonid: rõõm, kurbus jne). F3 – meeleoluhäired   Bipolaarne häire, episoodiline või korduv depressioon.  Tunnuseks on meeleolude muutused:  Alanemine (depressioon).  Ootamatu tõus (maania).  Sageli igapäevase aktiivsuse üldise taseme muutus. F4 – ärevus-, dissotsiatiivsed- ja somatoformsed häired  Ärevus – sisemine pinge ja rahutus, võimetus lõõgastuda, sageli

Psühhosomaatika

83

docx

Psühhopatoloogia

- Skisofreenia arvatakse on ka ajuga seotud - Foobiate puhul on keeruline Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia  - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid

Psühhomeetria

20

docx

KOHTUPSÜHHIAATRIA konspekt eksamiks

unehäired, isumuutused Depressiooni raskusaste: 1)Kerge ­ 4 sümptomit, suudab käia tööl 2)Mõõdukas ­ 6 sümptomit, raskused tööl tavarollide täitmisel 3)Raske/psühhootiline ­ 8 sümptomit, vajab jälgimist ja hooldust Depressiooni põhjused: Geneetika, Neuroanatoomilised muutused, Neurokeemilised muutused, Traumeerivad elusündmused, ,,Depressiivne mõtlemine'' Depressiooni kulg: * Prodromaalsümptomid ­ mõni nädal-mõni kuu , alanenud meeleolu, heameeletunde kadu, väsimus, ärevus *Depressioon kestab ­ keskmisel 5-6kuud , ca 20% pikaajaline raske D *Residuaalsümptomid ­ relapsirisk Depressiooni alatüübid: Psühhootiline D Aastaajast sõltuv D Melanhoolne D Pikaajaline D Atüüpiline D Sünnitusjärgne D Somaatiliste sümptomitega D: Anhedoonia Märgatav kaalulangus Varane insomnia Pidurdatus või rahutus Halvem hommikupoolikuti Süütunded ,,Depressiooni kehalised sümptomid''

Õiguskaitseasutuste süsteem

Kommentaarid (0)