tekib füüsiline reaktsioon tegutsemine emotsiooni avaldumine (väljendub miimika, hääletoonis) emotsiooni regulatsioon (emotsiooni pidurdamine või võimendamine) . Põhiemotsioonid Rene Descartes kirjeldas kuut põhiemotsiooni: *üllatus *soov *armastus *rõõm *viha *kurbus Darwin tõi hiljem ,,hirmu" juurde. Ta jõudis ka selleni, et emotsioonide näoväljendused on kõikidel sarnased, sõltumata kultuurist ja et emotsioonid esinevad ka loomadel. Paul Ekman (1900 keskpaik) kirjeldas seitset põhiemotsiooni: *hirm *kurbus *rõõm *viha *vastikus *üllatus *põlgus Kuidas ära tunda põhiemotsioone? *Universaalne näoväljendus. *Esineb ka teiste primaatidel. *Emotsioonidega kaasnevad alati ka iseloomulikud füsioloogilised muutused. *Emotsioon kiire tekkega ja on lühiajaline. *Emotsiooni ei saa ära hoida ega keelata. Emotsioonide väljendused Õpitud emotsioonid : nt plaksutamine, leina meeleolu.
Emotsioonid Emotsioon on subjektiivne tundeelamus, mis sisaldab füsioloogilisi, käitumuslikke ja kogniitvseid reaktsioone sisemistele ja välistele sündmustele. Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus
kolleegide uurimistöö, mille kohaselt kuuluvad põhiemotsioonide hulka 6 emotsiooni: hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus, üllatus. Hiljem on nimekirja lisandunud ka seitsmes emotsioonpõlgus. Tänapäev Tänapäeval pooldavad paljud psühholoogid emotsiooni prototüüpset määratlust. Prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsioonil kolm peamist omadust: 1) emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks. 2) emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses. 3) emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete ( N: pos. Ja neg. Emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (N: kurbus, rõõm) kaudu. Emotsioonide teadvustamine Emotsionaalse energia liigne allasurumine põhjustab seisundi, mis fikseerub lihaspingetena. Mõistus ja tunded võivad
................................................................................. 11 1. EMOTSIOONIDE FUNKTSIOONID 1.1 Emotsioonide otstarve Emotsioon (lad k emovere esile kutsuma, erutama, liigutama) tähistab tundmuse läbielamise konkreetset vormi, kus situatiivse tundmuse omadused on ilmekalt või selgelt välja kujunenud. Emotsioon on subjektiivne tundeelamuslik reageering sise- või välisärritajatele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 211) Emotsioonid täidavad mitmeid funktsioone: 1. Emotsioonid hindavad isikuid, olusid, situatsioone, nähtusi, seisundeid jne sõltuvalt sellest, kes need vastavad isiksuse vajadustele või mitte, kujundades niivisi tegevuse tundmuslikku tooni; 2. Emotsioonid ergutavad/pidurdavad aktiivsust see toimub sõltuvalt hinnangust ja kujunenud tundmuslikust toonist, luues motivatsiooni ja ajendades tegevusele, annavad nad sellele vajalikku energeetilise tõuke ja aitavad kiiresti hakkama saada ootamatutes olukordades;
karu kohates ehmatame ja põgeneme joostes; meid solvab vastane, muutume vihaseks ja lööme teda. Siin on hüpoteesiks ... me oleme kurvad seepärast, et nutame, vihased 1 (tõlge Gleitmani raamatust) seepärast, et lööme meid solvavat isikut, hirmunud seepärast, et väriseme ... Ilma tajule järgneva kehalise seisundita võib emotsioon olla puhtalt tunnetuslik, väljendudes meie käitumisviisis kahvatumises, norgu vajumises, emotsionaalse soojuse puudumises. Seega, me võime näha karu ja otsustada, et parem on minema joosta, solvangu puhul peame täiesti õigustatuks solvaja löömist, kuid tegelikult ei tunne me hirmu ega viha (James, 1980,v.2. p.449). Need väljaütlemised on südamikuks teooriale, mida praegu tuntakse JamesLange
(külm,märg), õhk(soe,märg), maa(külm, kuiv). Nende elementide tõmbumine andis aluse rõõmu tekkeks, samas kui elementide eemaletõukumine põhjustas kurbust, valu, haigusi, vigastusi, õnnetusi. Teise Antiik-Kreeka filosoofi Aristotelese arvates oli inimesele kõige loomupärasem vältida tunnetes äärmusi ja leida mõistlik kesktee nende äärmuste vahel. Tänapäeva psühholoogid ütlevad aga, et see midagi, mida me kogeme, on emotsioon. Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on emotsiooni kolm peamist omadust järgmised: 1. Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks 2. Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses 3. Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised
kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust (nt ebakohaselt tugev heatujulisus maniakaalses seisundis või joobes, mis võib viia inimest ennast kahjustavate otsuste ja tegudeni). Emotsioonid moodustavad inimese olemuse põhiosa. Mõningail juhtudel muututakse
Emotsioonid Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näo verevarustuses jne) subjektiivselt tajutakse seda mingi tundmusena, mille nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. Emotsiooni 3 omadust Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks(ebaoluliseks). Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused inimese füsioloogias subjektiivses kogemuses käitumuslikus väljenduses Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised, positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
Kõik kommentaarid