Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng koolieelses eas (1)

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

Sotsiaalse kompetentsuse kujundamine koolieelses eas

TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Eripedagoogika valdkond Hanna-Liisa Hussar SOTSIAALSE KOMPETENTSUSE KUJUNDAMINE KOOLIEELSES EAS Essee Juhendaja: Lii Lilleoja Tallinn 2021 Sotsiaalsus on kaasasündinud temperamendi üks element, mis mõjutab seda, kui oluliseks peetakse teisi inimesi ja seltskonnaelu tervikuna ning kas sõpru eelistatakse üksindusele või vastupidi. Sotsiaalne kompetentsus viitab sellele, kas inimene suudab toime tulla teiste inimestega

Eripedagoogika

6

docx

Emotsionaalne ja sotsiaalne areng koolieelses eas

Emotsionaalne ja sotsiaalne areng (1 ­ 7 a.) Esimesel eluaastal: Lapse emotsionaalses arengus on kõige olulisemad kaks esimest eluaastat. Emotsioon on tundmuse vahetu läbielamine. Emotsioonid avaldavad seega mõju tajule ja tähelepanule ning füsioloogilistele protsessidele. Emotsionaalne areng algab looteeas. Pärast sündi reageerib laps erksalt oma ema tunnetele ja on suhtluseks emotsionaalselt avatud. Kesknärvisüsteemi häireteta küpsemine eeldab positiivseid kogemusi, mis suurendab lapse rahulolu ja enesekindlust. Mida rohkem on lapsel esimesel eluaastal rõõmu seda vähem kogeb ta hiljem hirmu ja agressiivsust. Juba esimesed negatiivsed suhtlemiskogemused imikueas tekitavad usaldamatust ümbritseva vastu ja negatiivseid emotsioone

Lapse areng

14

docx

Sotsiaalsete oskuste areng

TALLINNA ÜLIKOOLI RAKVERE KOLLEDZ AP I Sotsiaalsete oskuste areng Referaat Juhendaja: Lehte Tuuling Rakvere 2016  Sotsiaalsete oskuste areng 1. Lapse sotsiaalsete oskuste arengu koht alushariduse raamõppekavas, kasvatuslikud eesmärgid. Sotsiaalset arengut ei saa lahutada kognitiivsest ja emotsionaalsest arengust, mis on väga tihedalt seotud lapse ealise ja individuaalse arenguga. Alushariduse rammõppekavas on õppe-ja kasvatustegevuste eesmärkides muude aspektide hulgas olulisel kohal välja toodud ka lapse sotsiaalne areng.

Sotsiaalpedagoogika

13

rtf

Emotsioonid.

Kuid vaevalt võib seda kujutleda, et koerad oleksid võimelised kahetsust tundma. Pooldada koertel selle emotsiooni esinemist, tähendab seega eeldada, et nad elavad vaimselt läbi oma võimaluste realiseerimata jätmist. Kortest erinevalt on inimesed võimelised võrdlema juhtunut sellega, mis oleks võinud juhtuda. Tulemuseks ongi kõnealuse erilise kurbuse kogemine. Emotsioon ja teater See on teatav emotsionaalne kogemus, mis mingil määral ei sarnane meie igapäevases elus kogetavaga ­ see on emotsioon, mida tunnetame näidendit või kino vaadates. Kas see on ikkagi tõeline emotsioon? Mõnikord paistab, et on. Mõni näitemäng või film võib meid ilmselt ka pisarateni liigutada. Nagu lapsed, nutame Lassie' haiguse pärast, nagu täiskasvanud, nutame Julia surma pärast. Tagasivaadatuna, võime rõhutada, et näitemängu või filmi

Psühholoogia

53

odt

Nimetu

keskkonnast eraldatud. · Shaffer täheldas mutuis selles, kuidas tänapä'eva psühholoogid käsitlevad laste arengut. Need mutused hõlmavad vajadust mõista protsesse, kuidas lapsed kasvavad ja arenevad, mitte lihtsalt tulemusi , ning siduda arvamusi mitmesugustest allikatest ja erinevatest analüüsitasemetelt ­ perekond, kogukond, kultuur. Mis on areng? · Areng viitab protsessile , mille abil organism kasvab ning muutub oma eluea jooksul. · Inimestel toimuvad kõige suuremad muutused sünnieelses arengus , imikueas ja lapsepõlves. · Arenguprotsesse on peamiselt seostatud vanusega. · Arengupsühholoog võib soovida väljha selgitada protsesse, mis olid selle areengu osaks ning teoretiseerida nende üle. · Kaks erinevat uurimisstrateegiat: läbilõike meetod ja longittudmeetod. Mõlemal on eelised ja puudused.

Kategoriseerimata

82

docx

Suhtlemispsühholoogia konspekt

- Suhtlemine on pöördumatu protsess - “delete” funktsioon puudub! Interpersonaalsete oskuste valdkonnad - Teiste inimeste tundmine ja usaldamine - Kommunikeerumine teistega täpselt ja ühemõtteliselt = eneseväljendusoskus - Üksteise aktsepteerimine ja toetamine - Konfliktide ja suhteprobleemide konstruktiivne lahendamine Sotsiaalne kompetentsus (Buhrmeister, 1988): - interaktsioonide ja suhete algatamine; - isiklike õiguste eest seismine; - eneseavamine; - teiste emotsionaalne toetamine; - interpersonaalsete konfliktidega toimetulek Suhtlemise tasandid Self, diaad, grupp Suhete (inimese?) olemus: Self - Hierarhiline teadmiste struktuur, mis sisaldab arvamust iseendast, teistest, suhetest. - Sisaldab teadlikkust ja representatsioone endast – teadvus. Interaktsioon suhe Mõisted: - Self – teadlikkus enesest, hüpoteetiline konstrukt - Selfi skeemid – mälestused ja uskumused enesest - Mina-kontseptsioon (self-concept, self-image) – kuidas mõtleme endast

Suhtlemispsühholoogia

70

docx

Arengupsühholoogia

Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud: meditsiin, filosoofia, pedagoogika, ajalugu. Arengubioloogia (põhineb evolutsiooniteoorial) – tuumaks on kolm põhiprobleemi: 1 Eristumine ehk differentseerumine – toimub areng; muutub kuju, suurus (nt rakk) 2 Morfogenees – vaadatakse, kuidas organismi ja selle osade kuju muutub; vormi kuju muutused 3 Kasvamine Ontogenees – mis toimub indiviidi eluaja jooksul. Viljastamine – surm Fülogenees – liigi areng. On olemas rakuline kude, mis ainult suureneb, mitte see ei arene algusest Areng – peegeldab erinevaid indiviidiga aset leidvaid muutuseid alates munaraku viljastamisest kuni inimese surmani. Muutustel on korrapära, kindlad tunnused. Kõikide areng on erinev Arengu faktorid – keskkond, bioloogilised tegurid (geenid), kasvatus, eneseareng (kuidas inimene end ise arendab). Arengu alatüübid:  füüsiline areng (silmaga näha; erinevad kehastruktuurid muutuvad/arenevad)

Psühholoogia

38

docx

Arengupsühholoogia eksamiks kordamine

käitumises, tunnetusprotsessides ja inimsuhetes  Selle saavutamine on teismeea arenguliseks ülesandeks: iseseisvus ja autonoomia  Iga hindamisvahendi puhul on olulised need kaks psühhomeetrilist näitajat: reliaablus ja valiidsus  Aktiivsus- ja tähelepanuhäiret esineb rohkem sellest soost lastel: poistel  Need on koolikiusamise vormid: Füüsiline, verbaalne, kaudne Enesetest – kognitiivne areng 1. Palun ühenda teooria, kirjeldus või termin autori nimega. a. Laste kiindumismustrid - Ainsworth b. Lähima arengu tsoon - Võgotski c. Moraalse mõtlemise staadiumid - Kohlberg d. Väära uskumuse test - Wellman e. Vanemate kasvatusstiilid - Baumrind f. Staadiumide teooria –Piaget 2. Palun ühenda Piaget’ staadiumide teoorias nimetatud perioodid nende iseloomustusega a. Sensomotoorne periood – Jõuab arusaamale objektide jäävusest b

Arengupsühholoogia

Kommentaarid (1)