Embrüotehnoloogia - vahend parima elusolendi saamiseks (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

10

docx

Rakendusbioloogia - Bioloogia saavutuste kasutusvõimalusi

Avastas penitsilliini, millest hakati tootma antibiootikume. Biotõrje seisneb taimekahjurite hävitamises või nende paljunemise ja leviku pidurdamises teiste organismidega või nende toodetud toksiinidega. Biotõrje rakendused on mitmekesised: *Seen seene vastu. Kuuse ja osalt männi juuremädanikud tekivad parasiitseentest. Nakatumine toimub värskelt raiutud kändude kaudu. Biotõrjevahendiga ROTSTOP on võimalik vähendada nakatumist juurepessu. See vahend sisaldab seent, mis takistab juurepessu tungimist kändu. *Feromoonid biotõrjes. Kahjurputukad meelitatakse feromoonpüünisesse. Feromoonid on putukate hormoonisarnased ained. *Baktertoksiin putukate vastu. Pinnases elava bakteri Bacillus thuringensis on kõige kasutatum mikroobne putukatõrevahend tänapäeval, sest ta on kahjutu teistele liikidele ja laguneb looduses kiiresti. Ta sünteesib spooride moodustamise käigus ühendi, mis putuka

Bioloogia

34

docx

Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin

Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom. Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon, kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga. Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga

Geneetika

23

doc

Inimese arendamine tehnoloogiat kasutades

suguelundisse. Seda tehti esmalt, et saada paremat piima lehmadel. Kuna igale karjale ei jagunud kõige paremate geenidega pulli. Esimene korda läinud kunstlik viljastamine leidis aset aastal 1784. Selle viis läbi Lazzaro Spallanzan, koera peal, kes tõi pärast 62 päeva ilmale kolm poega. Selleks, et viljastamine toimuks korrapäraselt, tuleb emakas ja emakahõõrdkate ettevalmistada. Viljatuse korral tuleb umbes kolme päeva pärast viljastamist implanteerida naise emakasse embrüo, et loode saaks hakata aremema. Kunstliku viljastamisega seoses on välja antud mitmeid seadusi ja sätteid. Mõned neist: · Kunstlikult on lubatud viljastada üksnes täisealist kuni 50-aastast teovõimelist naist tema enda soovil. Keegi ei tohi sundida ega mõjutada naist laskma end kunstlikult viljastada. · Ühelt doonorilt võetud seemnerakke võib kasutada kuni kuue erinevalt naiselt sündiva lapse eostamiseks Eestis.

Informaatika

8

pdf

Paljunemine ja areng

- Spermi peaosa sulab kokku munarakku ümbritseva membraaniga - Spermituum liigub munarakku *Kohe kui üks seemnerakk on pääsenud munarakku, muutub selle pind teistele läbipääsematuks. Munaraku tuum on haploidne ehk sisaldab 23 kromosoomi - pronukleus (ka seemnerakk on pronukleune). - Need ühinevad omavahel, kui membraanid tuumade ümber lahustuvad.  - Kromosoomid ühinevad, tekib diploidne tuum Naissugukromosoomid on XX, meessugukromosoomid XY Esimesed kuus nädalt on embrüo areng samasugune. Peal kuuendat nädalat, lülitatakse sisse Y kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib meessuguhormoone tootvad geenid. Kui see aga sisse ei lülitu, areneb lootest naine. Raseduse katkestamine on abort. See saab toimuda iseenesest, kuid ka kunstlikult esile kutsuda. Iseenesest - vead loote geenides, harva esinevad ema hormonaalsed häired, põletikud, nakkushaigused, kasvaja/ (esimese kolme raseduskuu jooksul). Esilekutsutud - ravimite abil, kirurgilise protseduuriga

Bioloogia

15

docx

Bioloogia (12. klass)

Viirusevabad taimed on jõulisema kasvuga, õitsevad lopsakamalt ja annavad rikkalikumat saaki. (nt. kartul, nelk, maasikas, krüsanteem) 6. Mis on kloonimine? Kloonimine tähendab geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundavast üksikobjektist, olgu selleks objektiks DNA molekul, rakk või organism. 7. Mis on hübridoom, milleks luuakse? Hübridoom on antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. 8. Mis on antiseerum? Antiseerum on vereseerum, mis sisaldab organismi toodetud antikehade segu kas ühe või mitme antigeeni vastu. 9. Mis on gonadotropoiinid?Mis neid toodab? Gonadotropoiinid ehk gonadotroopsed hormoonid on gonaadid ehk sugunäärmete talitlust reguleerivad hormoonid. Neid toodab tavaliselt hüpofüüs. Õ. lk. 24-27 1. Kuidas sai emasloomal esile kutsuda superovulatsiooni?

Bioloogia

40

doc

Uurimistöö rasedusest

...................... 22 6.3 Tuperõngas ......................................................................................... 23 6.4 Minipillid ........................................................................................... 24 6.5 Progestiinisüstid ................................................................................. 24 6.6 Hormoonspiraal .................................................................................. 25 6.7 Vasest emakasisene vahend ............................................................... 25 6.8 Meeste kondoomid ............................................................................. 26 2  6.9 Spermitsiidid ...................................................................................... 26 6.10 SOS-pillid ......................................................................................... 27 6.11 Naiste kondoomid ..................

Uurimistöö

13

doc

Rasedus ja sünnitus

Pärnumaa kutsehariduskeskus Kokk Viljastumine ja sünnitamine Referaat Triinu Nööri Juhendaja: Astrid Sinisalu  2009 Sisukord 1.Viljastumine 2.Loote areng 3.Rakkude diferentseerumine 4.Rase 5.Sünnitus 6.Millega algab sünnitus? 7.Millal siis ikkagi haiglasse minna? 8.Mida sünnitama minnes kaasa peaks võtma? 9.Sünnituse keskkond 10.Mis toimub kehas sünnituse ajal? 11.Kas sünnitus on valus? 12.Sünnituse valutustamine ravimitega. 13.Kuidas abistatakse ja jälgitakse sünnitajat ja last? 14.Nii ta tulebki! 15.Kui laps on sündinud ... Viljastumine Rasedusele eelneb tavaliselt suguühe, mille käigus totipotentsed haploidsed isasgameedid (spermatosoidid ehk seemnerakud) sisenevad tuppe. Sperma sisaldab peale seemnerakkude ka suhkruid, valke ja muid aineid, mis aitavad seemnerakkudel elujõulistena püsida. Spermatosoidid on naise kehas võimelised

Suhtlemisõpetus

33

docx

Looduskaitsebioloogia

Sekundaarne väljasuremine on tingitud teiste liikide väljasuremise tagajärjel. Väljasuremis ahelad, nt ühte toiduahela osa süüakse rohkem ära kuna eelmise arvukus on suur. Sekundaarne väljasuremine võib toimuda enne primaarset. Nt toiduahela tipulüli sureb välja kõigepealt, sest saaklooma arvukus langes. ELUPAIGA HÄVIMISE JA FRAGMENTEERUMISE SEOS POPULATSIOONI ELUJÕULISUSEGA Vihmametsades kasvab ligi 4% kogu maailma taimeliikidest. Maastik – elusolendi jaoks heterogeenne ruumiosa, mis jaguneb erineva kvaliteediga elupaikadeks. Maastik jaguneb organismi seisukohalt eluspaikadeks, neid ühendavateks koridorideks ja tasutakeskkondadeks. Elupaik – ala, mille ressursid ja tingimused võimaldavad organismil seal asustada, seal ellu jääda ja paljuneda. Maatriks ehk tasutakeskkond – eluks mittesobiv ruum, mis ümbritseb organismi. Reaalsed maastikud koosnevad rohkem sobivatest ja vähem sobivatest biotoopidest niing

Kategoriseerimata

Kommentaarid (0)