sarnaneb mitokondriga (ribosoomid, oma DNA, 2kordne membraan). Vakuool – membraanne põieke, mis säilitab ainete varu, eritab jääkaineid ja reguleerib raku siserõhku (turgorit), esinevad pigmendid ja taimsed mürkained. Seentel esineb samuti rakukest , kuid plastiide pole. 3. Raku suurus ja kuju Rakkude suurus elu jooksul muutub. Eükarüootsete rakkude suurus on 5-120 µm. Noores, kasvueas organismis on rakud suuremad, kui vanemaealistel inimestel. Naistel on suurimaks rakuks munarakk, mille läbimõõt on keskmiselt 120 µm. Kõige pikem rakk on vöötlihasrakk (30 cm). Silelihasraku pikkus on 100-150 µm, kuid tema diameeter on tunduvalt väiksem. Suuraju koore hiidpüramiidrakkude diameeter on kuni 120 µm. Kõige väiksemate rakkude läbimõõt on 4 µm (aju sõmerrakud). Enamike rakkude suurus jääb siiski 10 ja 50 µm vahele (epiteeli- ja sidekoerakud).
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev) Veetustamine
- maht u 0.5l (0.3-1l) diaphragma urogenitale’s Süntoopia Tunica serosa - eespool – sümfüüs - katab täitunud kusepõit ülalt, tagant ja osalt ka külgedelt - tagapool – meestel pärasool ja naistel emakakael koos tupe ülaosaga - mesoperitoneaalselt - alumine pind – meestel liitunud eesnäärmega ja naistel paikneb - tagapool läheb kõhukelme mehel põielt pärasoolele ja naisel emakale diaphragma urogenitale’l
tingimata vajalikud raku elutegevuseks. Rakusisaldiste hulk ja vahekord rakus on muutuv. Inklusioonid jagunevad: 1. Troofilisteks (glükogeen või rasv) 2. Sekretoorseteks (tekivad sekreeti valmistavates rakkudes) 3. Ekskretoorseteks (rakule mittevajalikud ained, millised kuuluvad rakust väljutamisele) 4. Pigmentinklusioonideks (looduslikult värvilised ühendid rakus) 5. Suulaetonsilli ehitus Suulaetonsillid on paarilised ovaalsed lümfoidkoest organid, mis paiknevad suuõõnes kurgukaarte ja keelejuure vahel. Suulaetonsill on moodustatud mitmest limaskesta voldist, mille prooprias asuvad lümfisõlmekesed (noduli lymphatici) idutsentritega (centrum germinativum). Tonsillide pinnalt läheb organi sisemusse 10-20 krüpti (cryptae tonsillares), millised hargnedes moodustavad sekundaarseid krüpte. Tonsillide limaskesta katab sarvestumata mitmekihiline lameepiteel, mis katab ka krüpte
Valkjaskest (tunica albuginea) – tihke sidekude Munasarjakoor (cortex ovarii), parenhüümvööde (zona parenchymatosa) koosneb folliikuleid, kollakehi ja kapillaaripõimikuid sisaldavast sidekoest. Munasarjasäsi (medulla ovarii), vaskuloostsoon (zona vasculosa) – koosneb sidekoest, paiknevad veresooned, närvid, säsiväädid, silelihasrakud, isassuguhormoone valmistavad rakud. Munasarjastrooma (stroma ovarii) – kollageensed kiud, moodustab sidekoelise toese. Munarakkude areng (ovogenees): 1) Munasarjafolliikuli küpsemine Ovariaalfolliikulid tekivad looteeas munasarja pinnaepiteelist, laskuvad seejärel munasarjakoorde, kus nende areng jätkub. Nende arv väheneb ajapikku suurel määral. Munasarjas leidub erineva küpsusastmega folliikuleid, primaarsed ovariaalfolliikulid (folliculi ovarici primarii) koosnevad munarakust, mida
Päsmakeste omapärast kapillaaristikku kutsutakse "imevõrgustikuks". Kusejuha ureter Kusejuha on ~ 30 cm pikkune torujas paariselund, mille läbimõõt kõigub erinevates osades 3-9 mm piires. Pärast neeruvaagnast väljumist laskub kusejuha piki kõhuõõne tagaseina kõhukelmetaguses ruumis allapoole väikevaagnasse ning avaneb kusepõide selle tagaseina alumises osas. Enne kusepõide suubumist ristub kusejuha mehel seemnejuhaga, naisel kulgeb ta emakakaela ja tupe lähedal ning ristub emakaarteriga. Tema funktsiooniks on uriini juhtimine neeruvaagnest kusepõide. http://www.stjosephs-stpaul.org/CareService/images/kidneys-male.gif Kusejuha sein koosneb : *limaskest - seda katab mitmekihiline siirdeepiteeliga, ta sisaldab limanäärmeid ja moodustab pikikurde; *silelihaskest - on kolmekihiline, mille kokkutõmbumine soodustab uriini liikumist kusepõide ega lase tal tagasi valguda; *adventitsiaalkest - koosneb sidekoest
1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui
Teadus rakkude, kudede ja organite arenemisest, ehitusest ja talitlusest. Üldhistoloogia käsitletakse kudesid Erihistoloogia organite mikroskoopilise ehituse uurimine Neli põhikude: · Epiteelkude · Tugi e. sidekude · Lihaskude · Närvikude Rakk kude liitkude- organ organsüsteem Biopsia diagnostlilisel eesmärgil elupuhune väikeste koetükikeste võtmine Epiteelkude 2. loeng A. Arend Epiteelkoed tekivad kõigest kolmest lootelehest, rakud tihedalt üksteise kõrval, vähe rakkudevaheslist ainet. Pole veresooni (va üks ala sisekõrvas) Rakkude ehitus asümmeetriline(polaarne diferents) Jaguneb kaheks: katteepiteel kaitse-ja imendumisroll ja näärmeepiteel sekretsioon Katteepiteel Jaguneb ühe- ja mitmekihiliseks, rakukihtide järgi. Ühekihiline epiteel jaguneb : lame- kuup- prismaatiline- ja mitmerealine epiteel. Kõikide puhul on rakud basaalmembraani peal.
organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi
organismis nimetatakse organiks. Nii on keel, hambad,magu, maks jt seedeorganid, süda- vereringeorgan, neerud- kuseorganid jne.Organid mis sooritavad samalaadseid talitusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1)liikumisaparaati, kuhu kuuluvad a)skeleti- ja b)lihastesüsteem, 2)seedeaparaati, 3)hingamisaparaati, 4)kuse- suguaparaati, kuhu kuuluvad a)kuse- ja b) suguorganid, 5)soontesüsteem, 6)närvisüsteemi, 7) meeleorganid,8) endokriinnäärmed, 9)keha väliskatet. Organite ehitus erineb selle järgi, kas nad on kopaksed või torujad ehk õõnsad: · Kompaksed organid kattuvad väljast sidekoelise või sidekoelis-lihaselise kestaga, mida süljenäärmetes, maksas, neerudes, lümfisõlmedes ja põrnas nimetatakse kihnuks. · Torujate organite süsteem on kihiline.Kihistuse kõige ulatuslikumaid alajaotusi
ja füüsikalised omadused muutuvad alatasa raku kogu elutsükli keskel. Elusaine osakestena on rakkudele omane ainevahetus. Imendunud toitainetest sünteesivad nad endataolise elusaine ja mitmesuguseid rakust eemalduvad või rakus ajutiselt säilitatavad produktid. Paljuneb jagunemise teel. Suurus ja kuju väga mitmekesised. Suurimad on emassugurakud. Suurimate rakkude diameeter võib ulatuda 150 mikromeetri piiridesse. Seega on rakud palja silmaga nähtamatud või märgatavad vaid ebamäärase täpina. Väikseimate rakkude diameeter un umbes 5 mikromeetrit. Enamiku diameeter kõigub 10 ja 30 mikromeetri vahel. 2) Raku organoidid ja rakuinklusioonid raku organoidid rakukehas on vastava tehnilise ettevalmistamise puhul nähtavad mitmesugused koostisosad. Neist sellised, mis esinevad peaaegu kõikides rakkudes ja mis võtavad aktiivselt ja suunavalt osa raku ainevahetusprotsessidest, nim. raku organoidideks. Siia
on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad
asendi säilitamine, soojuse tootmine Närvisüsteem Peaaju, seljaaju ning nende Reguleerida keha tööd närvid, meeleorganid närviimpulsside vahendusel (silm,kõrv) Endokriinsüsteem Kõik koed ja näärmed, mis Reguleerida organismi tööd toodavad hormoone veres ringlevate hormoonide toime vahendusel Kardiovaskulaarne süsteem Veri, süda ja veresooned Varustada rakke hapniku ja toitainetega, tuua süsihappegaas ja jääkained
.......................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, Sertoli rakud, Leydigi rakud, müoidsed rakud. Milline on nende rakkude roll?) Munandid ehk testised vastutavad seemnerakkude tootmise kui ka nende arengut kontrollivate hormoonide eest. Imetajatel on sültuvalt liigist lisaks mitmeid lisasugunäärmeid nagu ampullaarnäärmed, seemnepõiekesed, bulbouretraalnäärmed, eesnääre ehk prostata. Eesmärgiks on: - Produtseerida, säilitada ja transportida sperme, ning seemnevedelikku
ainevahetuse lõppsaadusena tekkinud süsihappegaasi eemaldamine. Peale selle võtavad hingamisorganid osa vee väljutamisest organismist. Sissehingatav õhk läheb sõõrmete kaudu ninaõõnesse. kus ta soojeneb. Ninaõõnes paiknevad karvad aitavad sissehingatavast õhust erandada tolmu. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks pooleks, mis omakorda jagunevad kitsasteks ninakäikudeks. Suuõõnes eraldab ninaõõnt kõva suulagi. Ninaõõne näärmed toodavad nõret, mis koosneb ripsmelise epiteeliga seob tolmuosakesed sissehingatavas õhus. Tagasõõrmete e. koaanide kaudu läheb õhk neelu ja sealt edasi kõrisse. Viimane on kõhreliste seintega torujas organ,mis takistab söömisel sööda sattumist hingetorusse. Selleks suleb labidakujuline kõrikaas neelamisel sissepääsu hingetorusse. Kõriõõnes asuvad häälepaelad, mis koos nende vahele jääva häälepilu ja kõhredega moodustavad hääleaparaadi
eemalduv) ja ventraalsest (kõhtmisest, maapinnapoolne) asendist. Kraniaalne ots— peapoolne, Kaudaalne ots — sabapoolne Proksimaalne (lähimine) — kerele lähemal seisev jäseme või jäsemeluu osa ja distaalne (kaugmine) — kaugemal seisev osa. Keha välispinna suhtes —välimine ehk eksternne ja sisemine ehk interne asend. 3. Organite ja kehaehituse printsiibid: Organ — karakteerse (iseloomuliku) kuju, asendi ja talitlusega makroskoopiline ehituslik üksus organismis. Organid, mis sooritavad samalaadseid talitlusi, moodustavad organite süsteemi ehk aparaadi. Loomorganismis eristatakse järgmisi organite süsteeme ehk aparaate: 1. Liikumisaparaat, (kuhu kuuluvad skeleti- ja lihastesüsteem). 2. Seedeaparaat. 3. Hingamisaparaat. 4. Kuse-suguaparaat (kuhu kuuluvad kuse- ja suguorganid 5. Soontesüsteem. 6. Närvisüsteem. 7. Meeleorganid. 8. Endokriinnäärmed. 9. Keha väliskate. 4. Luude ehitus ja jaotus:
ära kogu genoom ja saab öelda kas mõnda kromosoomi on 3 koopiat või 1 või on normaalne ja saab siirata. Kadri Haller Kikkatalo 1. Missuguseid naise immuunsüsteemi poolseid mehhanisme tooksite välja raseduseelse partnerspetsiifilise tolerantsi tekkeks ja kuidas mõjutavad neid naise ja mehe infektsioonhaigused suguteedes? Lisaks vereseerumis ja munasarja koes leiduvale FSH-le puutuvad naise immuunsüsteemi rakud kokku ka partneri seemnevedelikus oleva hormooniga. Naise immuunsüsteem aktiveeritakse seemnevedeliku antigeenide, sh FSH suhtes genitaaltrakti limaskestade poolt vahendatud partnerspetsiifilise tolerantsi käigus. Seega võivad naise vereringes leiduvad IgA-tüüpi anti-FSHd olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu. Seminal priming – naise immuunsüsteem tunneb seemnevedeliku komponendid ära kui võõra ja reageerib. Hakatakse tootma
Spermatogeneesi protsessid toimuvad munandites, väänilistes seemnetorukestes. Spermatogenees algab meestel puberteedieas ning kestab elu lõpuni. Mis on spermatogoonid, spermatotsüüdid, spermatiidid, spermid? Need on spermi erinevad arenguastmed alustades spermatogoonidest, mis asetsevad seemnetorukestes kõige perifeersemalt, sealt sissepoole minnes tulevad spermatotsüüdid ja spermatiidid, lõpp-produkt on sperm. Spermatogoonid on ürgsugurakkudest tekkinud diploidsed rakud, mis on ühendatud plasmasildadega, neist arenevad spermatotsüüdid. Spermatotsüüdid jagunevad primaarseteks ja sekundaarseteks. Primaarsed spermatotsüüdid läbivad meioosi I jagunemise ning muutuvad sekundaarseteks spermatotsüütideks. Sekundaarsed spermatotsüüdid on väga lühikese elueaga ja läbivad kiiresti meioosi II jagunemise ja neist saavad haploidsed spermatiidid. Spermatiidid transformeeruvad järk-
● suu- ja pärakupiirkonnas läheb üle väliseks nahkkatteks ● roosakas, pehme, läbipaistev, eritab lima ● ebatasasused: kurrud, hatud, näsad ● sisaldab närvipõimikut PLEXUS MEISSNERI, mis INNERVEERIB LIMASKESTA. ● sisaldab seedenäärmeid, mis sekreteerivad ensüüme ● LIMA KATAB SEEDETRAKTI SEINU JA KAITSEB TEDA ENESE SEEDIMISE e AUTODIGESTIOONI EEST! Ehituslikult koosneb limaskest 4 osast: 1) Seedekanali ülaosa epiteel (suuõõs, neel, söögitoru): ● mitmekihiline lame-epiteel ● kaitsefunktsioon 2) Seedekanali alumise osa epiteel(magu, sooled): ● 1-kihiline silinderepiteel ● F: sekretsioon, resorptsioon) 3) Limaskesta päriskiht: ● sidekoeline toes 4) Limaskesta lihaskiht koos limaskesta aluse kihi tunica submucosaga: ● tagab limaskesta liikumise ● TUNICA SUBMUCOSA: kohev sidekude, ühendab limaskesta lihaskestaga, võimaldab liikuda,
produtseerib lima, sellest tuleneb ka nimetus. Läheb suu- ja pärakupiirkonnas üle väliseks nahkkatteks. Ehituslikult koosneb limaskest omakorda 4 osast. Limaskesta pind on enamasti Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2 Koostanud M. Kolga ja A. Vahtramäe 2007 sügis Seedeelunkond sile, ebatasasusi tekitavad näsad, hatud, kurrud. Limaskesta rakud pole sarvestunud ega sisalda pigmenti, seetõttu on limaskest pehme ja läbipaistev, tema all paiknevad verekapillaarid annavad limaskestale roosaka värvuse. Pind on tänu limanäärmetele niiske, lima katab seedetrakti seinu ja kaitseb teda enese seedimise e. autodigestiooni eest. Teatud kohtades paiknevad limaskestas seedenäärmed, mis sekreteerivad ensüüme. Limaskesta komponendid: 1.epiteel seedekanali ülemises osas (suuõõs, neel, söögitoru) esineb mitmekihiline
5. Kusejuha URETER Pikkus 25-30 cm Asend Kõhuõõne tagasein Funktsioon on Uriini juhtimine neeruvaagnast kusepõide 6. Kusepõis VESICA URINARIA maht 500-700 ml Asend Väikevaagna eesmine osa Funktsioon on Uriini talletamine 7. Kusiti URETHRA Funktsioon on kusepõie perioodiline tühjendamine Naise kusiti pikkus 3,3-3,5 cm, paikneb tupe ees URETHRA FEMININA Funktsioon: Uriini väljutamine Mehe kusiti pikkus 18-25 cm, paikneb URETHRA MASCULINA Osad: Eesnäärme-, membraan- ja käsnosa Funktsioon: Uriini väljutamine, seemnevedeliku väljutamine 8. Munasari lad. k. OVARIUM kr. k. OOPHORON Funktsioon on Munarakkude kasvamine ja areng ning toodetakse naissugu hormoone 9. Mõisted
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise
LÜMFISÜSTEEM ON (TULEB VALIDA)- (ON VENOOSNE!) LÜMFISOONTE EHITUS ON (TULEB VALIDA)- (ON SARNANE VEENIDEGA!) OMAPÄRAKS ON SUUR KLAPPIDE ROHKUS JA LÜMFISÕLMEDE LEIDUMINE. 11 HINGETORU, kus asub ja ld.k- (lad.k. TRACHEA) ASUB: ALGAB KÕRIST 6.-7. KAELALÜLI KÕRGUSEL JA HARUNEB RINNAÕÕNES 4.-5. RINNALÜLI TASEMEL KAHEKS PEABRONHIKS. KÜSIMUSED- 1. MIS ON KUDE- RAKUD KOOS RAKUVAHEAINEGA NIM. SIDEKUDETUGIKOE LIIGID- TROOFILISED(VERI, LÜMF, RETIKULAARNE SIDEKUDE, KOHEV SIDEKUDE, RASVKUDE); TOETAVAD FUNKTSIOONIGA(TIHE SIDEKUDE, SKELETIKOED, KÕHRKUDE, LUUKUDE). 2. SÜGOOT- VILJASTUNUD MUNARAKK 3. NIMETA VEREVALGUD (4)- ALBUMIIN, HEMOGLOBIIN, FIBRINOGEEN, GLOBULIIN 4. ÜLENEVAD(ehk ASTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- SENSOORSED 5. ALANEVAD (ehk DESTSENDEERUVAD) JUHTETEED ON (VALIDA ÕIGE VARIANT)- MOTOORSED 6
Meesuguhormoonide e. androgeenide toimel arenevad need maskuliinses (mehelikus) suunas, kui androgeene ei ole, siis kujunevad naisetüüpi välised suguelundid.Sisemised suguelundid hakkavad arenema eri algeist, ent esialgu moodustuvad siiski mõlemad nii nais- kui meeslootel. Kummagi sugupoole sisesuguelundite eelastmed arenevad kahe, esialgu paraleellsete juhade süsteemina, mesonefrose ja paramesonefrose juhadena. Paramesonefrose juhad (Mülleri juhad) arenevad munajuhadeks, emakaks ja tupe ülaosaks. Mülleri juhad moodustavad 3.-5. lootekuu vahel uterovaginaalse kanali.Tupe keskosa kasvab uterovaginaalse kanali ja tupe alumise osa vahele, kuhu moodustub alates 3. raseduskuust kiiresti jagunev tsoon, tupeplaat, mis hakkab jagunema ja allapoole kasvama. Tupeplaat kanaliseerub 5. lootekuu ajaks, nii kujuneb ühendus tupe ülemise ja alumise osa vahel. Tuppe ja tupe sissepääsu (tupeesikut) eraldavast membraanist kujuneb neitsinahk
samal ajal osteoblastid ladestavad uut luumaatriksit. Luu remodelleerimist juhivad hormoonid (kasvuhormoon, suguhormoonid ja kõrvalkilpnäärmete parathormoon. Uue luu kujunemist aktiveerib ka füüsiline koormus luule. Luumurru paranemise 4 staadiumit: 1. verevalumi (hematoomi) tekkimine luu veresoonte purunemisel täidab hüübiv veri murrukoha ja selle ümbruse. Murru lähedal surevad vereta jäänud rakud 2. pehme (kõhrelise kallus) teke hematoom imendub järk-järgult ja asendub granulatsioonikoega. Samal ajal hävitavad makrofaagid surnud rakkude rusud 3. luulise kalluse moodustumine pehme kallus luustub, uus luu on esialgu käsnjas 4. luu remodelleerumine kallus muutub tavaliseks luuks Kolju jaotus: · koljulagi kolju põhimik · ajukolju näokolju Ajukolju luud: kuklaluu, kiiruluu, otsmikuluu, oimuluu, kiilluu, sõelluu.
1) Koe mõiste Koeks nimetatakse ühesuguse ehitusega, talitlusega ja tekkega rakkude ja nende poolt tekitatud rakuvaheaine kogumit. 2) Nimeta kudede põhirühmad, nende lühi iseloomustus EPITEELKOED – katab keha välispindu ja vooderdab kehaõõsi seestpoolt. Koosneb peaaegu ainult rakkudest ja minimaalselt on rakkudevahelist ainet. Iseloomulikuks tunnuseks on kiire regeneratsioonivõime (haavade paranemine) SIDE e. TUGIKOED – Rohkesti rakkudevahelist ainet, rakud ise paiknevad suhteliselt hõredalt. Rakuvaheaine määrab koe konsistentsi, tugevuse ja elastsuse. LIHASKOED - koosneb lihaskiududest, mille põhiomaduseks on kokkutõmbevõime. Ühisteks ehituslikeks elementideks on kontraktiilsed müofibrillid. NÄRVIKOED - koosneb närviimpulsse juhtivatest närvirakkudest ja abistavatest neurogliirakkudest. Neurogliiarakud täidavad närvikoes tugi,-toite,- ja kaitsefunktsiooni.
4) neurofüsioloogia - närvisüsteemi funktsioneerimine ja mõju organismile 5) endokrinoloogia hormoonide ja nende mõju uurimine 6) immunoloogia 7) rakufüsioloogia 8) kardiovaskulaar(jne)füsioloogia 9) võrdlev füsioloogia 10) loomafüsioloogia jne Organismi struktuuri ja funktsioneerimise tasemed: · Molekulaarne tase · Rakuline tase · Koeline tase · Organi tase · Organismi tase · Rakk on põhiline morfofunktsinaalne üksus, ruum, milles toimuvad füsioloogilised protsessid · Rakud moodustavd kudesid, millest omakorda on moodustunud organid e elundid · Organid ühendatakse elundkondadeks e süsteemideks e aparaatideks Elundkonnad: 1) katteelundkond 2) tugielundkond e. toes 3) lihaskond 4) närvisüsteem 5) sisesekretsioonielundkond e. endokriinsüsteem 6) ringeelundkond 7) immuunsüsteem e. lümfaatiline süsteem 8) hingamiselundkond 9) seedeelundkond 10) erituselundkond 11) suguelundkond Homöostaas
1)sünnieelseks e. embrüonaalseks ehk üsasiseseks prenataalseks ehk antenataalne 2)sünnijärgseks e. postembrüonaalseks ehk üsaväliseks postnataalseks arenguperioodiks. Embrüogenees - antenataalne areng Postnataalne areng - vananemine lapseiga puberteet reproduktiivne iga vanadus Biomeditsiin (morfoloogia; füsioloogia;) Organismi ehitus ja talitlus: tasemed (6) 1. Molekulaarne 2. Rakuline 3. Koeline 4. Organid ja organsüsteemid 5. Organism 6. Rahvastik (populatsioon) Organid ja organsüsteemid Organ ehk elund vähemalt kahest koest koosnev anatoomiline struktuur, mis kindlustab organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordi funktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineid seedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineid erituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikku kopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoone jt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaid valgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
3. Vere koostis ja põhiülesanded. Veri on vedel sidekude, läbipaistmatu punane vedelik, mis kõrgematel loomadel ringleb kinnises soonestikus. ·Veri koosneb: a)vereplasma b) vormelemendid punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trompotsüüdid ·Vere põhiülesanded: a)homöostaas, s.o. rakkudele optimaalse elukeskkonna tagamine b)transpordifunktsioon, sest keha üksikud rakud jäävad ainete liikumiseks väliskeskkonnast liiga kaugele. Veri kannab: ·toitaineidseedetraktist rakkude ja salvestusorganiteni ·jääkaineiderituselunditesse (neerud, kopsud, higinäärmed) ·hapnikkukopsudest kudedesse ja süsihappegaasi kudedest kopsudesse ·hormoonejt. humoraalse regulatsiooni faktoreid mõjupiirkonda ·hoiab ringluses fagotsüteerivaidvalgeliblesid ·vere ringlemine kehas tagab termoregulatsiooni
Osmoos põhjustab lisarõhu selles piirkonnas, kuhu lahusti hakkab liikuma, seda lisarõhku nimetatakse osmootseks rõhuks. Vereplasma osmootne rõhk on 7,6-8,1 atm. Vereplasma valkude osmootne rõhk e onkootne rõhk 25mmHg Vereplasma osmootne rõhk on vere plasmas sisalduvate ainete poolt tekitatud rõhk. Hüpotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on madalam vereplasma omast; vähem kontsentreeritud lahus; rakud paisuvad. N: destilleeritud vesi. Selliseid lahuseid ei tohi veeni manustada, kuna selle tagajärjel tekib hemolüüs. Hüpertooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem vereplasma omast; rohkem kontsentreeritud lahus; rakud kortsuvad. N: kasutatakse ajutursete mahavõtmiseks. Isotooniline lahus – lahus, mille osmootne rõhk on võrdne vereplasma omaga. Lahuseks on nt 0,9%-line NaCl; nimetatakse ka füsioloogiliseks lahuseks.
Seetõttu tulekski katsuda eelnimetatud mõjusid kontrolli all hoida ning rohkem aluselist toitu süüa. Hea oleks, kui päeva normist 70-80% oleks aluselised toiduained ja ülejäänud happelised. Aluselised: Happelised o Vesi * puder o Värsked köögiviljad * magusad puuviljad o Rohelised mahlad o Külmpressitud õli o Rakud püüavad ise pH taset pidevalt tasakaalustada mineraalse kaltsiumi abil, mis neutraliseerib liigse happe. Happeline pH sunnib aga kasutama mineraale elutähtsate organismide ja luustiku varudest Atsidoos on kudede happelisus, ka hapepmürgistusseisund, kus kehavedelike liigse vesinikuioonide sisalduse tulemusel langeb pH alla normväärtuste Alkaloos - vere pH tõus 3. Veregrupid: erinevatesse veregruppidesse kuuluvust määravad tegurid, veregruppide
*lülineuroniteks e interneuroniteks, mis juhivad aktsioonipotentsiaale ühelt neuronilt teisele. Struktuuri alusel: *multipolaarseid neuroneid, millel on 1 akson ja palju dendriite (enamik neuroneid) *bipolaarseid neuroneid, millel on 1 dendriit ja 1 akson (näit sensoorsed neuronid silmas) *unipolaarseid neuroneid, millel on vaid akson (näit enamik sensoorsetest neuronitest). Neurogliia rakud funkts on: *toestus ja mehhaaniline kaitse *barjäärifunktsioon vere ja neuronite vahel *võõrkehade fagotsütoos *ajuvedeliku produtseerimine *elektrilise isolatsiooni tagamine. Astrotsüüdid e tähtrakud - palju tsütoplasmaga täidetud kehast eemale ulatuvaid jätkeid, mis annavad neile rakkudele spetsiifilise kuju. Jätked "hoiavad oma haardes" veresooni, neuroneid. Tähtrakud moodustavad KNS-s elastse toese, nad on osa vere-aju barjäärist, reguleerivad ajuvedeliku koostist.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
