50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-01-05
Kuupäev, millal dokument üles laeti
53 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Mihkel Tibar
Õppematerjali autor
huvitas meid, kuidas Rõngus ja Viljandis sadanud vihm ja lumi avalduvad ka Võrtsjärve veetasemes. 3 Võrtsjärve iseloomustus Asukoht Võrtsjärv asub Eesti keskosas, Viljandimaa, Tartumaa ja Valgamaa piiril (joonis 1 ja 2). Võrtsjärve toovad vett paljud jõed. Suurim neist on Väike-Emajõgi. Lisaks Emajõele suubuvad järve veel idast Rõngu, läänest Õhne, Tarvastu, Tännasilma jõgi ja veel mitmed kraavid ja ojad (tabel 1). Võrtsjärv kogub vett enda pindalast 12 korda suuremalt alalt. Vesi vahetub keskmiselt korra aasta jooksul (Mäemets 2001). Joonis 1. Jõe suudmeala Võrtsjärves (Foto EPL) 4 Joonis 2. Võrtsjärve alamvesikond Tabel 1. Võrtsjärve suubuvad vooluveekogud Nimi Pikkus, km Valgala, km2
Tallinna Ülikool Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut PÕLTSAMAA JA PEDJA JÕED Referaat Koostaja: Rühm: Juhendaja: Tallinn 2012 Põltsamaa jõgi Muud nimed:Paala jõgi, Mustjõgi, Vakkjõgi, Jõeosade kohalikud nimed allavoolu:Vao, Vorsti, Ao, Piibe, Nava, Uusjõgi (Räägu kanal), Jõeküla, Rutikvere jõgi.Vanad nimed:Mõhu, Mõhkküla jõgi, Endine jõesäng, mis ühendab jõge Preedi jõe alamjooksuga:Vanajõgi, Vana-Vorsti jõgi. Üldandmed.Jõgi on Pedja jõe suurim lisajõgi,Eesti üks pikemaid ja veerikkamaid jõgesid.Jõe ülemjooks asub Lääne-Virumaal,keskjooksu ülemine osa Jõgeva- ja Järvamaa piiril,keskjooksu
EESTI JÕED Eesti jõgede arv oleneb nende arvelevõtmise alampiirist. Vooluveekogude ametlikus nimestikus (kinnitatud 1982) on toodud andmed 1755 jõe, oja ja kraavi kohta. Eesti Põhikaardi alusel on varasemat nimekirja täiendatud ja 2011 aasta seisuga on EELIS-es arvel 2084 vooluveekogu (täiendatud on põllumajandusameti ja keskkonnaameti andmete järgi). Pikemad kui 10 km on 525 vooluveekogu ning neist 10 jõge on üle 100 km pikad. Pikim on Võhandu jõgi: selle pikkus koos läbivooluga Vagula järvest on 162 km, kui jõe alguseks arvestada Pühajõe väljavoolu Jõksi järvest, siis 157 km. Üle 1000 km2 valgalaga on 14 jõge, neist suurimad on Emajõgi (9740 km2) ja Pärnu jõgi (6920 km2). Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200
ja paisjärve. Aga mõned allikad väidavad seda, et neid on saja ligigi. Neist suuremad ja tuntumad on muidugi Peipsi järv, Võrtsjärv, Koosa järv, Pangodi järv ja Saadjärv. Saadjärv on selle poolest kuulus, kuna see kuulub nii Eesti 10 kõige suurema kui ka 10 kõige sügavama järve hulka. Selle sügavus on Emajõe lähe ning Võrtsjärv ligi 25meetrit. Jõgesid leidub Tartumaal samuti rohkesti, kuna Peipsi ja Võrtsjärve vahel olev vetevõrk on tihe. Pikim jõgi on Eesti ilmselt tuntuim jõgi Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonda. Emajõgi on olnud ajalooliselt väga tähtis jõgi, kuna see on ainus täies pikkuses laevatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km). Tartumaa järvedes leidub ka palju kalu, nt särgi, ahvenaid, rääbiseid, hauge, angerjaid, kiisku ja viidikaid. Võrtsjärvest püütakse ligi 250 tonni kalu aastas, kuid probleemiks on veetaseme suur
Nõuni järv on kirde-edela suunas piklik, põhjaosa on laiem. Kaldajoon on üsna kääruline, mitmete soppide ja poolsaartega. Järve põhjaosas on kivine madalik - Kivisaar, millel on vett vaid meetri jagu. Läbivool on nõrk. Vesi on üsna läbipaistev (2,5-3,1 m), värvuselt rohekaskollane, talvel kollakaspruun. Vesi on kihitunud (Mäemets 1977: 168). Pühajärv (ka Otepää Pühajärv) on järv Valgamaal Otepää kõrgustikul, Otepääst 3 km edela pool. Pühajärvest saab alguse Väike Emajõgi. Järv on piklik ja 290,7 ha suuruse veepeegliga. Saartega on pindala kokku 298,3 ha. Järv asub 115 m kõrgusel merepinnast ja selle suurim sügavus on 8,5 m. Järves on rohkesti allikaid. Pühajärve väljavool toimub järve lõunaosas, kus asub Väikse Emajõe lähe (Vikipeedia. Pühajärv, 2015). Pühajärves on arvukalt lahtesid ja poolsaari. Saartest asuvad põhjaosas kahest saarest liitunud Sõsarsaared, lõunas Kloostrisaar, Suur Lepasaar ja Väike Lepasaar. Pühajärv on
Tartu 2010 1. Sissejuhatus Antud referaat tutvustab Võhandu jõe lõiku Võru linna ümbruses. Vaadeldav jõelõik algab Võru linna piirilt Tallinna maantee(vana Antsla mnt) silla juurest ja lõpeb Kirumpää linnuse juures oleva Kirumpää sillaga. Referaadi eesmärgiks on tutvuda seoses ainega Eesti veed teatud veekogu või selle lõiguga, ning informatsiooni ja vaatlustulemuste edastamine teistele. Võhandu jõgi on Eesti pikim jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km ja jõgikond 1420 km². Tähtsamad lisajõed on Pedja, Elva, Amme ja Ahja jõed. Võhandu jõe tähtsamad parempoolsed lisajõed on Sillaotsa jõgi, Rõuge jõgi,Koreli oja, Iskna jõgi ja Mädajõgi. Võhandu jõe vasakpoolsed lisajõed on Parisoo peakraav, Karioja, Viluste oja, Toolamaa oja. Suurimad paisjärved on Võhandu jõel Leevaku paisjärv ja Räpina paisjärv.
Peipsi järv Peipsi järv on Euroopas suuruselt viies järv. Peipsi kõrgus merepinnast on 30 meetrit. Peipsi järve pindala on 2611 km2. Järve suurim pikkus on 72 kilomeetrit ja suurim laius on 50 kilomeetrit. Peipsi suurim sügavus on 12,9 meetrit. Peipsi on Lämmijärve kaudu ühenduses Pihkva järvega. Peipsi läbipaistvus on umbes 2-3 meetrit. Peipsi järvest voolab ka välja eesti suurima vooluhulgaga ja ka ühtlasi Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni piirijõgi Narva jõgi. Peipsi järv kuulub Venemaale, Eestile ja ka väike osa Peipsi valgalast kuulub Läti Vabariigile. Supelranna pikkus on 30 km. Talvel on järv jäätunud keskmiselt 114 päeva jooksul. Peipsi järve suubub umbes 200 jõge või oja. Suurim Peipsisse suubuv jõgi on Emajõgi. Ainus Peipsist välja voolav jõgi on eelpool mainitud Narva jõgi. Peipsi järv on tekkinud mandrijää poolt tekitatud madalasse lohku. Peipsi järve lõuna- ja põhjakaldad on väga eriilmelised. Põhjakallas on tihti
Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte. Parempoolsed lisajõed on (lähtest alates) Reopalu,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid